Toroid trafo ühendamine.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Mul küsimus raditehnika35-le, küll veidi sellest teemast mööda, aga ka osaliselt sellega seotud. Nimelt keskväljavõttega mähise kerimist kahe traadiga korraga saab teostada mingi x pingeni. Kui ma näiteks tahan kerida lampvõimendile trafo, kasutades alaldis kenotroni, siis läheb pinge traatide vahel nii kõrgeks, et tekkib isolatsiooni läbilöök. Et siis tuleks ühe traadiga kerida ja poole pealt väljavõte teha?

Kui kõrgeks see pinge on arvutatud? Mis traadi mark plaanis kasutusele võtta?
On traate mis taluvad mitu kV ilma läbilöögiohuta. Mis on läbimõõt?
Näit. üldiselt on väga peenikestel (0,02 või 0,05mm) traatidel lubatud u. 500V, testitud aga 3-4 korda kõrgematel pingetel. Samas jämedad, paari mm läbimõõduga - neil lakikiht ka paksem ning lubatud pinged paari kV kandis.
Näit. vene PETV-2 on hea traat kui seda kusagilt leiad. Sel oli 2*lakk-kate, täpselt lakki ei mäleta, üsna pommikindel räniorgaaniline... (pikk nimetus). Sel 0.3mm traadi puhul näit. võid üle 1kV pinget kasutada.
Samuti kõrgematel pingetel on soovitav isolatsioonikiht mähiste vahele. Kui tahad raudselt töötavat ja töökindlat lahendust siis ca. 300V võiks olla potensiaalide vahe kõrvuti olevatel traatidel max. kui kasutad korralikku traati mil lakk ei ole kahjustatud.
Isolatsiooniks kasuta teflonit, PTFE

[mikumaku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

See oleks sel juhul, kui keerdude arv erinev, aga minu arust, kui keerde võrdselt, pinged võrdsed, siis paralleelselt ühendamisel ei peaks sellel tähtsust olema, kui mähiste traatide pikkused on veidi erinevad, s.t. ei ole kahe traadiga korraga keritud. Mähiste takistused on veidi erinevad, seega voolud mähistes ka, pinge on mõlemal mähisel sama, põhimõtteliselt nagu kaks paralleelset takistit. Trafo puhul sellisel mähiste lülitusel. On sel tähtsust? Pingelang mähistes peaks nagu võrdne olema, seega midagi parasiitsust ei tohiks tekkida? Targemad aidake, asi tuleb põhjalikult selgeks teha.

Indutseeritud pinge mähise otstel on sama, selle määrab keerdude arv, mähiste kui pingeallikate sisetakistused on erinevad ja koormamisel tekib neis erinev vool. Üldiselt on see erinevus piisavalt väike, et probleeme tekiks, trafod on alati piisava varuga keritud. Palju tähtsam on eraldi kerides jälgida mähiste alguste ja lõppude asetust keerul, sest ka keerdude murdosad mängivad rolli, ning väljaviik peaks mähisest samal põhjusel ilusti korrektselt risti väljuma.

[served]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Kuna natukene teemast mööda on juba läinud. Küsin ka kiire küsimuse. Mis võib olla polegi nii kiire vastusega, aga küsida on hea, nii kaua kui vastajatel on huvi teadmisi jagada.

Mis juhtub trafos kui selle primaar pingega mängida?
Ütleme, et trafo on keritud otstarbel, et primaari antakse 230V, aga ma annan näiteks 115VAC.
Kui väga pealiskaudselt asjale läheneda, siis lihtsalt on sekundaaris väiksem pinge. Aga kuidas voolutugevusega on? Kas mõjutab liiga tugevasti? Et kas 115VAC puhul on sekundaaris 2 korda vähem voolu, või veelgi vähem? Või ei muutu see üldse?

[vasaraonu]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Et kas 115VAC puhul on sekundaaris 2 korda vähem voolu, või veelgi vähem? Või ei muutu see üldse?

Oomi seadusest oled kuulnud?

[served]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Mm. Olen. vastus oli lühem, kui küsimus. Tänan!

[mikumaku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Kuna teoreetiliselt saab läbi trafo südamiku ajada teatud võimsuse, siis võiks sel juhul nagu 2x suuremat voolu tarbida, aga enamikel juhtudel ei luba seda traadi läbimõõt.

[Pläsku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Kui kõrgeks see pinge on arvutatud? Mis traadi mark plaanis kasutusele võtta?
On traate mis taluvad mitu kV ilma läbilöögiohuta. Mis on läbimõõt?
Näit. üldiselt on väga peenikestel (0,02 või 0,05mm) traatidel lubatud u. 500V, testitud aga 3-4 korda kõrgematel pingetel. Samas jämedad, paari mm läbimõõduga - neil lakikiht ka paksem ning lubatud pinged paari kV kandis.
Näit. vene PETV-2 on hea traat kui seda kusagilt leiad. Sel oli 2*lakk-kate, täpselt lakki ei mäleta, üsna pommikindel räniorgaaniline... (pikk nimetus). Sel 0.3mm traadi puhul näit. võid üle 1kV pinget kasutada.
Samuti kõrgematel pingetel on soovitav isolatsioonikiht mähiste vahele. Kui tahad raudselt töötavat ja töökindlat lahendust siis ca. 300V võiks olla potensiaalide vahe kõrvuti olevatel traatidel max. kui kasutad korralikku traati mil lakk ei ole kahjustatud.
Isolatsiooniks kasuta teflonit, PTFE

Asi selge ja kõrvataha pandud. Tänud. Kilovoltidega ehk ei ole vajadust tegeleda, aga kui ükskord hakkan tegutsema, siis jään vahemikku 150-400V.

[Jyrka]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Mis juhtub trafos kui selle primaar pingega mängida?
Ütleme, et trafo on keritud otstarbel, et primaari antakse 230V, aga ma annan näiteks 115VAC.

Primaaris toimuvaga paremini selgusele jõudmiseks sai õpipoistele teha järgnev katse: trafo primaari mAmeeter ja toita reg U-ga trafost(ЛАТР), 220V puhul tühivool näiteks 21mA, 240V korral 63 mA, 200V korral 7mA. Selle näite varal saab selgeks miks omale kerides ei maksaks traadiga (keerdu/voldile) koonerdada, 10% muutes tühivool muutub kordades. Näite trafo pole kõige parem, tühivool näitab kas traati on kokku hoitud, mõõtsin äsja Soomes mähitud 120W trafot tühivool 22mA, Saloini 300W aga 9 mA, Saloinist on saadud ka 750W trafo millel alla 7 mA.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Primaaris toimuvaga paremini selgusele jõudmiseks sai õpipoistele teha järgnev katse: trafo primaari mAmeeter ja toita reg U-ga trafost(ЛАТР), 220V puhul tühivool näiteks 21mA, 240V korral 63 mA, 200V korral 7mA. Selle näite varal saab selgeks miks omale kerides ei maksaks traadiga (keerdu/voldile) koonerdada, 10% muutes tühivool muutub kordades. Näite trafo pole kõige parem, tühivool näitab kas traati on kokku hoitud, mõõtsin äsja Soomes mähitud 120W trafot tühivool 22mA, Saloini 300W aga 9 mA, Saloinist on saadud ka 750W trafo millel alla 7 mA.

Hm. Unustada ei tasuks ka südamiku enda kvaliteetsust! Kui südamik on ebakvaliteetne siis tühijooksul primaarvool suureneb. Alati ei ole asi just traadiga kokku hoidmises. Suure võimsusega trafodel tühijooksuvool peabki olema väiksem kui madalama võimsusega trafodel.

Siin ma ei tea, kas reklaami seisukohast Saloini paremaks kiita kui Soome (Muuntosähköt??? http://www.trafox.fi/ ) on kohane, ma kahtlen. Näit. minu kogemus Muuntosähköga on hea. Teenindus on hea, isegi minu suvaline leitud, nende toodetud trafo andmed sain tänu neile selgeks tehtud. Piisas vaid mailist ja sain mind huvitanud küsimustele vastused. Need Saloini tegelased ei oska minuteada isegi meie riigi keeles kõnelda kui nendega kontakteeruda, kuigi ma veneviha heaks ei kiida siis ometi on niisugune asi jama - mina leian, et kui firma tegutseb meie riigi pinnal siis peaks seal ükskõik mis juhtudel saama asjad aetud (ka keerukad tehnilised küsimused!) kohalikus riigikeeles!!! Vastasel juhul peaks küll toimetama sundlikvideerimise.

Ühe tuttava kaudu sa kunagi uuritud, kevadel vist oli, trafode hindu Saloinis - neid ju kusagil meie riigis üleval ei ole -kohapealsed firmad teevad oma inimestele n.ö. "näo järgi" hinna.
Ma täpselt ei mäletagi mis selle 2000VA eest küsiti kuid igaljuhul oli see üle mõistuse. Trafox tegi u. sama hinnaga. Ma pigem usaldan Muuntosähköt (südamikud kvaliteetsed, ehk mõningane traadiga "koonerdamine" andeks antav!), Saloin ilmselt veab südamikud venest (mis sugugi alati ei ole viletsamad) sigasoodsalt, traadi ehk ka ning tahab töö eest n.ö. kõrgemat tasu kui riikides kus ka lihttööline on hinnatud??? Kohatu, põhimõtte pärast niisuguseid tegelasi ei nuuma...

Ja , et mitte ei jääks alusetu "lahmimise" muljet siis:

http://www.opood.ee/?t=k_o&otsi=TST+1500

ja
http://www.westbalt.ee/catalog/produ...ducts_id=27767

Võimalikud "pooltooted" -sobiva pinge saamiseks peaks sekundaari ära lammutama ja uued kerima ise. Tähelepanu pöörata ka võimsuste erinevusele ja sellele, et westbalt on suhteliselt odavate hindadega kauplus!
Arvestades, et oomipood on muutunud hindadelt paljuski võrreldavaks ELFAga siis see ei ole sugugi paha hind - 1500VA vs. 1000VA (hinnavahe mõnisada eeku!!!).