USB võimalusega kontroller

[jakim]

Kas on vahepeal turule tulnud USB progemise võimalusega kontrollereid. Huvitaks selline lahendus, kus softi saaks lihtsalt usb-i kaudu peale lasta ja lisaks eepromi asemel ka mälukaarti kasutada tabelite jaoks.
Kivi ise ei peaks väga suutlik olema sisend oleks sageduse lugemine ja väljund pwm.

Pole ammu asjaga tegelenud kuid hetkel jälle väike huvi ja vajadus kontrollerit progemise osas...

[gljuk]

Vs: USB võimalusega kontroller

Atmel AVR seerial on isendeid native USB toega. Ise alles hakkan kontrolleritega tegelema, ent ei suuda täpsemat nimetust anda. Soovin uurita atmeli lehelt

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

STM32F kivides on olemas nii Device mode USB kui OTG.
Samuti oli mu mäletamist mööda MCI kontroller(MMC/SD kaarti jaoks).
Eepromi sel kivil pole aga see eest on RTC toitedomeenis backup registrid. Ja suuremate muutujate jaoks saab koodi flashi ennast ka kasutada.
Ma vajadusel välist I2C EEPROMi kasutanud.
Tuleb endale selgeks teha et MITTE ÜKSKI prose ei võimalda seda by default. Jah osadel prosedel on tootja poolt sisse kõrvetatud softi jupp mis sellega tegeleb aga see on
endiselt bootloader, sama asi mille ise saad sisse lasta kivisse, JTAG on asi mis ei vaja yhtegi bootloaderit et saaks koodi sisse kirjutada.

[totenhose]

Vs: USB võimalusega kontroller

TI Stellaris LM3S3748

http://focus.ti.com/docs/toolsw/folders/print/ek-lm3s3748.html

Tarkuseks on StellarisWare USB Library mis on imho üks parimaid API-sid MCU-dele. Norm ülesehitus asjal, saad teha palju erinevaid USB seadmeid, ka custom.
MCU-sse saad laadida ka USB DFU bootloaderi.
Suudab USB mälupulgale andmeid kirjutada ja sealt lugeda.
Osta saad Farnellist.
Miinuseks on üle keskmise voolutarve (eriti kui lasta prosel lihtsalt main loopi kedrata jms).

STM32 on konkurent Cortex M3 osas. Nende asi ka hea, ainult et soft natuke koledam.

USB DFU bootload töötab ka AT90USB MCU-del millel LUFA teek peal. Atmeli oma USB "library" on jama.

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

Päris mitu kuud hiljaks jäänud või nii vastusega.

Esiteks:
Igast DFU jms bootloaderid mis nõuavad PC poolset costum softi on SUURkaki. LPC pakkus sellist LPC2487. keeruline üledimensioneeritud käkerdis. Lihtne bootloader on mälupulga emulaator.Seal 1 simuleeritud fail.Faili kirjutades kirjutatakse flashi tegelikult. Peale kirjutamis saab veel progeda asi rebu tegema. Kasutan seda ise pea igal asjal millel USB külge vaja pookida ja prosel USB.

Teiseks:
STM32 soft on kole??? WTF. Kood on ikka softikirjutaja teema, see et windowsi progenud "progeja" järsku mikro peal ei suuda optimaalset koodi kirjutada pole prose süü.
Kui jut käib aga ST poolt pakutavast raua libi-st siis see on väga pro asi. speksist pead ainult lugema pinnoudi kohta. Progemisel ei pea manuali lappama nagu sedane et mingeid bitte taga ajada.
Init jne raua funktsioonid on ilusti ära tehtud sh dokumenteeritud ilusasse pdf-i kui peaks vaja minema. Lib toimib igal STM32 prosel seega yhelt proselt teisele kolimine pole eriti midagi keerulist, erinevalt teistest bitinikerdamise võludest. Seega saad suht suuri koodijuppe kasutada paljudes projektides ilma muudatusteta. Lisaks toetab see GCC-d, tasuta. Mis sa veel tahta oskad.

[qratman]

Vs: USB võimalusega kontroller

ARM lasi cortex-m jaoks juba mõni aeg tagasi CMSIS nimelise teegi välja. Asja mõte on selles, et ükskõik kas kasutad TI, STM või jumal teab kelle räni - progeja seisukohalt on kõik võrdsed. Ehk siis 'front end API' käsud on samad. Seal all tegelikult opereeritakse konkreestse kivi konkreetsete nimedega registritega. Viimati kui vaatasin tunnistas CMSIS STMi ja TI kive. Täna äkki juba rohkem (neid cortex-m3 aga ka m0, m1 ja m4 litsenseerijaid on ju üksjagu veel peale mainitute)?
See et STM ja Stellaris vahepeal oma API-sid tegid, peaks nüüd ajalukku jääma. CMSIS on uus suund. Või mis?

USB-ist niipalju et kas on ka mõni selline MCU mis tolle low-end asjaga tagaplaanil tegutseks? PIC18 uurisin, tahab pidevalt main-loopi sees händleri välja kutsutmist või timer interrupti loomist mis siis sama teeks - ehk koguaeg peab teda teenindama. Aga ma tahaks omi asju teha, mitte USB-i teener olla. Võiks olla et käib taustal, kui midagi öelda on siis ütleb (vastav interrupt), tahan mina saata - kirjutan registrisse info ja kogu lugu. Tean et sama saavutamiseks on välised i2c/spi moodulid olemas aga just mcu sees selline paralleelselt jookvsev tükk ka eksisteerib mõnel tootjal?

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

Räägid juba multicore asjadest et 1 kivis 2 proset? Ise kasutan väliste slave ja kiiremate ja lihtsate ylesannete jaoks C8051 kive. Lubavad nii normal mode kui fast mode. Praktikas ka ultrafast(pole kindel terminis) mis osadel I2C flashidel olemas. Näiteks PCA9555 keypad jaoks, I2C flash confi jaoks ja C8051F335 sama siini peal manamas graafilist LCD-d. IO-de kokkuhoid misugune.
8 bitti PIC on jura slave prose sest 1-2 irku vektorit/prioriteeti. C8051 on iga asja jaoks oma vektor ja ka prioriteet. Pmst kui oled hea progeja saab kogu asja interruptide peale üles progeda seega main on ainult while(1);.
Mis on ka väga optimaalne meetod, samas vajab suht palju prioriteete ja igale asjale eraldi määratlevad.
Teine vähe tuntud asi on et igast picidel on fixeeritud staci sügavus. See on tõsine pidur suuremates projektides.
Kui aastaid tagasi esimest korda picilt ARM7 100Mhz SHARP BlueStreak mänguväljale sain. 16 megi 15ns SRAM, 4megi flashi, avatud siin seega porte lao nii kuis jaksab 74 seerja kividest- see oli nagu jalgrattalt F1 selga hüppanud. Cortex oli aga nagu jalgratas aga F1 võimekusega. Väike kompaktne ja võimas. Voolutarbelt tegi silmad ette dsPIC-ile ja ARM7-le. Rauavigasid ei ole eriti palju mitte nagu LPC kus igal võimalikul raua klotsil on kivis mingi disainikiiks küljes ja errata on pikem kui datasheet. CANBUS, jne jadaliideseid nii et tapab väikse raha eest. Tõsi M62 poltkinnitusega DIP korpusi pole aga krt neid mürasid vaja.
Veel on puudu et ST teeks mõne korraliku klotsi kus TFT kontroller ja 32 bitti siin SDRAM toega, nagu seda oli näiteks LPC2478(enamus rauda copy paste SHARP LH754xx).

[qratman]

Vs: USB võimalusega kontroller

Räägid juba multicore asjadest et 1 kivis 2 proset?

Pidasin silmas et USB stack on ka riistvaras realiseeritud. Utoopia? Praegu on nii, et teen omi asju aga pean perioodiliselt USB stacki välja kutsuma, et ta hostiga ikka sidet püsti hoiaks (PIC18). Multicore oleks ka lahendus (xmos või propeller, kuigi viimane on vist rohkem mänguasi). Siis 1 core oleks USBile pühendatud. Samas kõlab vooluraiskavalt.

8 bitti PIC on jura slave prose sest 1-2 irku vektorit/prioriteeti.

Eks ta üks küürakas asi on tõesti. Teisalt müüakse neid igal pool, hinnad on üsna odavad ja "suure kirvega" ka joodetavad (DIP).
Samas ei maksa segi ajada 16 bitiste PICidega (PIC24F/H ja dsPIC ehk kastreeritud PIC24). Need on hoopis teisest puust. 8-bitistega ainsad sarnasused nimes esinev "PIC", mõningate registrite ja viikude nimed, sellega sarnasused piirduvad. Ning PIC32 on sisult hoopis midagi muud (MIPS tuum). PIC24, PIC32 on stäkk softis ja samuti hunnik katkestuste vektoreid. Microchipi kasuks räägib et neil on kestade valik lai: pic24 ja dsPIC (väiksema koivalised) on nii DIP kui SOIC kestades saadaval - hobitrooniku puhul ikkagi loeb.
Lisa1: Küürakatest 8bitistest PICidest veel niipalju, et asjad vaikselt paranevad. Hiljuti lasti PIC16 järeltulijaks välja nn. "enhanced midrange" variant. Ära tunneb need PIC16F1xxx alguse järgi. Neil stäkki 2x rohkem (16 word), veidi lihsustatud registri majandus ja pisut C keele sõbralikum. Kes hindu näiteks elfas vaatleb siis on näha et PIC16Fxxx käis põhjas ära, nüüd tõuseb (16f887 sai vahepeal 33.- nüüd 47.-) Samas "ehnanced" hind kukub. Aga üldiselt küürakat parandab..

ARMi puhul heaküll DIP kesti pole aga oleks siis vähemalt SOIC. Ti formaalselt pakub aga kui järgi küsida et kust neid saab siis öeldakse et praegu on otsas aga kahe kuu pärast tulevad jälle. Ja nii iga kord.
LM3S101, 102 pean silmas.

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

Hinna poolest STM32 lahjem mudel on 62 eeka aga ikkagi rohkem rauda kui picil. VQFN on kodus joodetav, Isegi ainult kolviga on joodetav. Tõsi maketile seda ei jooda otse, Toitekonded jääks kaugele, jalgade induktiivsus tuleb DIP korpusel samuti teemaks. Mida suurem on takt seda väiksem korpus. Samuti poleks 12bitti 1Msps muundist kasu kui selle mürisemise peale vb ainult 10 bitti alles jääks.

[andreie]

Vs: USB võimalusega kontroller

USB-ist niipalju et kas on ka mõni selline MCU mis tolle low-end asjaga tagaplaanil tegutseks? PIC18 uurisin, tahab pidevalt main-loopi sees händleri välja kutsutmist või timer interrupti loomist mis siis sama teeks - ehk koguaeg peab teda teenindama. Aga ma tahaks omi asju teha, mitte USB-i teener olla. Võiks olla et käib taustal, kui midagi öelda on siis ütleb (vastav interrupt), tahan mina saata - kirjutan registrisse info ja kogu lugu.

Silicon Labs'i C8051F320 näidete seas on ühe nimi "USB_Interrupt" ehk lahtikirjutatuna "USB Interrupt Driver Example".

Alustuseks on hea proovida ToolStick'i.

[tiit97]

Vs: USB võimalusega kontroller

.NET programmeerijatele mugav: http://www.tinyclr.com
Tellisin endale FEZ Panda $20 eest tutvumiseks. Nüüd on sooduskampaania läbi. Mul ei ole tegelikult veel head ideed, mis sellega peale hakata. Mulle pakub ka huvi failiopearatsioonid mälukaardiga. Küsija esitatud nõuded peaks see igati täitma.

[qratman]

Vs: USB võimalusega kontroller

Avastasin et STM pakub väga hea hinnaga STM32F100RB ehk Cortex-m3 kiviga plaati. Programmaator ja arendamise kivi, millel kõik koivad välja toodud - 2in1.

http://ee.farnell.com/jsp/displayProduct.jsp?sku=1824325&ICID=i-f4bf-00003145

oomis 170.- (soovituslik jaemüügi hind olevat $9.90)

Kui teemaalgtaja algne soov jutuks tuua, siis PWMi see kivi teeb ja mälukaart peaks SPI liidesega töötama ( mis ka rauas olemas ).

http://www.st.com/mcu/contentid-133-110-STM32VLDISCOVERY.html

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

Timeri funktsioonid (s.h. PWM) on STM kividel vägev.Pole yhtegi sellise paidlikusega asja enne näinud. Timereid saab stackida yksteise otsa, 1 puls reziim, trigger vabalt valitav. PWM 6 kanalit hi low, deatime kui väljundi elektroonikas seda pole.
Prescaler on mõistliku suurusega, 16 bitti mitte nagu picil 2-8 bitti.
Oli vaja teha kunagi 0,1-100Hz complementary PWM, sagedus ja duty pidid muudetavad olema. Siis oli veel vaja 1ms impuls genereerida PWM frondi peale ja front pidi olema valitav. Muutmisväärtused tulid analoog sisenditest.
Selle kõik sai tehtud raudvaraga ilma kasutamatta yhtegi prose käsku peale init ajade ja frondi valiku(3rida koodi). ADC väärtused said edasi antud DMA kaudu. Pmst kui sa tead mida teed saab prose auru vägevalt kokku hoida ja enamus koodi on Init asjad.
Mis puudutab USB-d meenub veel et LPC2478-l sai kunagi USB irku vektorisse LED toggle pandud ja ei märganud et niisama PC taga istudes miski käiks ja vilgutaks seda.
STM32 pole seda proovinud.

[qratman]

Vs: USB võimalusega kontroller

Siin on päris huvitavat juttu sellest STM32-EVAL plaadist. USB võimekust tal siiski pole - see port mis peal, on ainult progemiseks/debugimiseks/toiteks.

http://dangerousprototypes.com/forum/index.php?topic=1043.0

Kuna plaadil on kaks STM32 kivi, siis on mõnel sealkirjutanul tekkinud kaval mõte ka programmatorina käituv kivi (mis muide on võimekam(STM32F103) kui katsetamiseks ettenähtu STM32f100 ) oma softiga täita. Aga kuna tolle firmware on salastatud ja kui see oma kraamiga üle kirjutada, ei pruugi pärast enam kumbagi progeda(või õiget targetit debugida?) saada (ilma eraldi JTAG programmatorita).

Peab toidurahast kõrvale panema ja mannetust PICi maailmast kah ARMi kallale sukelduma.

[murphy]

Vs: USB võimalusega kontroller

no kui pole rikas olnud et uut PC-d või win7 soetanud siis kui LPT prot olemas ja winXP saad jtag adapteri suht lihtsalt tehtud. On natuke aeglasem kui USB. Soft on tasuta. Ainuke mida vajad on prose.
Kui just SMD korpus piirajaks ei saa.LPT Jtagil on muidugist omad vead. Kui kirjutad koodis kohe peale reseti ADC converteerima max taktiga ja DMA seda infot liigutama siis jtag ei jõua proset ennem stopi panna kui DMA ära inititakse. Kui aga DMA töötab siis JTAG mälule ligi ei saa. Mingil põhjusel on ARM arvanud et DMA on prioriteetsem kui JTAG.