millest alustada?

[irx]

tere. otsustasin nüüd siis tutvuda ka natukene mikroprotsessorite progremisega. kuna pole varem sellega tegelenud siis kohe mitu küsimust:
1. milline progreja valida? eelistaks midagi lihtsat, algajale sobivat.
2. milliseid softe on vaja? koodi saab ilmselt ka notepadis toota, aga kuidas se kivisse saada?

ps. ilmselt alustan siiski pic'idega, avr ja muud jäävad hilisemaks.

[Voltag]

arvan et ennem ikka "kivi" vaja ja siis"kivi" järgi progeja ja soft

[irx]

njah, selle et kivi vaja jätame välja, nende hankimine pole ilmselt raske.

[felch]

Ehk saad siit vastused: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/pic.zip
See on elektroonikute kokkutuleku ettekanne + powerpointi sladiseanss.

[bloody-orc]

väheke OT: aga kas seda koodijupikest, mis seal *doc. failis näha võis annab nii ümber teha, et see sisemise ossiga töötaks ja pic 16F88'l? äkki kui on vähe viitismist (ma oletan et 10 min) siis vüiks ära teha ja vaesele poisikesele anda, et too saaks oma programmerit testida. (vaene poisike = mina)

[KaruTEC]

Kas sa programmeerida üleüldse oskad ? Kui oskad, siis ei ole platvorm oluline, C-armastajatele sobib siiski AVR rohkem.
Aga kui enne kokkupuudet pole olnudki, siis alusta hoopis windowsi all C või Pascaliga, isiklikult soovitan esialgu rohkem Pascalit, kuna algajal lihtsam ülevaadet saada.
Basicu sugune värd jäta kõrvale, see ei ole õige keel. Hiljem kui C on selge, saad vajadusel ka selle käkiga hakkama.
Igasugu Visual * jurast hoia kah eemale, kui tahad programmeerimist õppida, on vajalik esialgu ainult algoritmidega tutvumine, kellad ja viled jäägu hiljemaks.

[irx]

progremisoskusest niipalju, et kunagi olen tegelenud basicu ja pascaliga natike, vähe aktiivsemalt olen tegelenud php'ga, mis väidetavalt c "sugulane".
muidu kel on mõni hea lihtne pascali õpetus pakkuda siis ära ei ütle

[felch]

http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/skeem2.zip
See 2 ledi vilgutaja. Võrdle originaaliga ja saad aru, mis muutus. Põhiliselt...mitte midagi. Mõnede registrite nimed on teised, (VRCON->CVRCON) ja confi registri süntaks + bittide nimed ka natuke teistsugused. Sama trikiga saad ka ülejäänud koodid tööle.
100% garantiid ei anna, f88-t pole htkel käes.

Igasugu "kah tarkade" jutte ühe või teise keele mõttetusest ei tasu puhta kullana võtta. Magavad kaineks ja saavad aru oma jutu mõttest/mõtetusest.
Häki ise edasi, uuri ja leia endale sobiv variant.
Kunagi Tipis suurte EC (?) arvutite klassis üks targem õpetas: kui ei oska, vaata kuidas teiste koodi. Tee järele. Tudeng peab oskama järele teha! Mõne aja pärast saad pihta ja hakkad oma koodi kirjutama. Kasutan seda võtet siiani.

[felch]

Igaks juhuks märgin: mina ei püüa kedagi kallutada PICi, AVRi , ARMi, 51 kloonide või üldse mingi spetsiifilise prose poole. Igal ühel on oma head ja halvad küljed.
Lihtsalt olen juhtunud (liiga) pikka aega PICe kodeerima, enne tegelesin 51-ga. Viimane oli parema käsustikuga kuid väga mageda rauaga. AVR pidi kuuldavasti hea olema, nagu PIC18xxx. Prooviks õige?

[raivo]

natuke allpool on arutelu teemal "mikrokontroller algajale" . tasuks lugeda, eriti meeldis Cougari jutt, see on täpselt tee, mida ise läbinud.
eks omajagu ole ka feltchil öigus, aga näib et ta tegemised ikka väga lapsikud on, kui vähegi tösisemas projektis juba C koodi nii 400-500 lk tuleb siis puhta asmiga väga raske midagi teha.

[felch]

Originally posted by raivo@Sep 17 2005, 22:55
kui vähegi tösisemas projektis juba C koodi nii 400-500 lk tuleb siis puhta asmiga väga raske midagi teha.

Mis tõestab järjekordselt et igal asjal on oma paik kuhu ta sobib. C-l, asmil, basicul kah. Asmi kasutamise parimad näited on vist viirused. Olid kubnagi sellised paarisaja baidised aga eriti sapised. Nüüd on ...skriptid, Varsti tahavad vist viirused ka installimist saada ja virisevad videokaardi mälu jms. kallal
Asm on kõige kiirem aga ka kõige rohkem täpsust nõudev. C keel on nagu inglismannide keel. Või nagu Basic. Muudkui kirjuta. Igale prosele ei sobi, PICile näiteksm nagu targad väidavad. Kui oled juba hulka koodi kirjutanud, saad vanu juppe edukalt ära kasutada. Seda lubavad minu teada kõik keeled. Asm siis kah.
Igast keelest on paremaid ja halvemaid variante (kompilaatoreid). Erit sant on Rabbiti Dynamic C , Dallase I-buttonit j ja DS1820 termoandurit ei saandki mu töökaaslased ära kodeeritud. Pidi PICi vahele panema sest too C jobutas liiga kaua.
Pascal on samuti tore keel, isegi PICile on olemas. Kah mugav kirjutada. Muudkui Do...While , For...Next ja tuld. Ei pea igasugu registreid ja muud jura jälgima.
Et iga asi omas kohas!

[andreie]

Raivoga nõus, aga:

Originally posted by raivo@Sep 17 2005, 20:55
aga näib et ta tegemised ikka väga lapsikud on.

Oh, ole nüüd. Teise inimese tegemiste väiksem mastaap ei anna veel alust selliseks ütluseks, seda enam, et felch'i jaoks asi ilmselt toimib: projekte talt igatahes tasapisi muudkui käib käe alt läbi...

[irx]

siiski, pole leidnud vastust põhiküsimusele: millist progrejat valida?

[bloody-orc]

mina isiklikult möllan felchi soovitatud progrejaga:
progreja

softiks kasutan microbasicut

[KaruTEC]

Ma ei salli basicut seetõttu, et ta pole mingi keel. Alguses oli ilma igasuguse struktuurita billgatesi leiutis, millele hiljem C elemente külge poogiti. Puudub korralik ja loogiline kondikava, mis Pascalis on väga selgelt näha, C-s kah aga tuleb hoolikamalt vaadata.
Keeruliste projektide puhul on objektorient. C või Pascal elementaarne, kuna klassikaliste meetodidega kipub asi üle pea minema. Samas, nii huvitav kui see ka pole, saab objekt-koodi kirjutada ka klassikalise keele süntaksi ja kompilaatorit kasutades.
Õppisin kunagi objekti ühel kursusel, mis toimus Enteri kõrval punases majas, väga hea õpetaja oli. Peale seda sai progemine ikka paar suurusjärku selgemaks.

Aga kuna teema on mikrokontrolleritest siis soovitaks AVRi, sellele on väga lihtne teha progejat ning ühendada PC-ga. Kompilaatoreid on kah rohkem. Ning C-keel istub paremini selga.