Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

natuke abi vaja

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    natuke abi vaja

    Ei osanud teemale mõistlikku pealkirja panna, sorry!
    Ütlen kohe ära, et ei tea mikroprotsessoritest eriti palju.
    Vaja lasta programm peale sellisele asjale nagu AT90S1200
    skeemiga on kaasas mitu faili:
    .asm ; .hex ; .inc ; .EEP
    Mis nendega peale hakata?
    PIC olen programmeerinud, seal oli vaja vaid .hex faili

    Veel üks küsimus programmaatorite kohta. Nimelt kas PIC ja ATMEL prosedel erinevad programmaatorid? St. kas pic programmaatoriga saaks atmeli kivi kallale minna? Saaks kasutada kahte erinevat programmaatorit mõlemad on vist pic jaoks, esimene on tehases valmistatud koos vastava softiga ja teine on isevalmistatud ja softi jaoks eraldi programmi pole, on .hex fail ja programmeerimise alustamiseks on .bat fail.

    Kui neid programmaatoreid kasutada ei saa, kas siis on võimalik seda kivi piciga asendada ja sama softi kasutada?
    ...

    #2
    minumeelest on atmelile üks parimaid ponyprog ja siis paralleelpordi ISP liides. Siiani pole hätta jätnud. Tahab saada skeemist toidet ja siis reset, miso, mosi otsi. Kui mõni ots on kuskile mujale ühendatud ja segama hakkab, siis tuleks see mingi jumperiga katkestada programmeerimise ajaks vms. Muidu aga kontrollerit välja võtta plaadilt pole tarvis. Ja kogu programmaatori tarbeks on vaja ainult ühte 74-seeria punvri kivi.

    Asendada ei saa niisama - käsustik on ikka päris erinev. Kui oleks veel kõrgkeeles, siis vbolla saaks paraja ehitamisega portida mujale (1200 õnneks lihtne tükk, seal pole mingeid imevigureid sees, millel palju juhtregistreid jne). Kuid juba asmi tasemel läheks raskeks.

    asm on lähtekood assembleris.
    hex on kompileeritud kood
    inc on lähtekoodi osa
    eep on eeprommi kirjutatav data.

    Comment


      #3
      Kui ainult üks kivi vaja progeda siis võiba ka lihtsa parallel pordi progejaga asja ära teha. Progeja skeemi saad siit AVR Starter

      Kivile pead progemise ajaks toite ja kvartsi ka külge ühendama.

      Rahvas küll hoiatab siin, et sellise lihtsa progejaga võib pordi või kivi ära rikkuda, aga minul pole oma saja progemise juures veel õnnestunud. Lihtsalt üheksa korda mõõda üks kord ühenda
      "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

      Comment


        #4
        Selge, et mingit programmaatorit ostma ei hakka, kuna vaja on tõesti vaid ühte kivi progreda.
        Kas see ponyprog on programmaator või ainult soft? tasuta või tasuline?

        kasutaja "jakim" pakutud programmaator on tõesti lihtne ja selle saaks ilma rahata valmis teha aga mis softi selleks on vaja? Bascom AVR? Selle viimase tõmbasin ära ja lasin peale ja ausaltöeldes ei saanud mitte halligi aru. Kust seal saab valida kivi tüübi? Kust saab failid sisse laadida ja millised hex? avr?
        ...

        Comment


          #5
          Digital juba ütles, et ponyprogi ja tema lehelt võetud LPT programmaatoriga saad hakkama.

          Aga ühe kivi progemiseks on kõige mõistlikum ise mitte kemiseerima hakata, vaid võtta kogu skeem näppu ja jalutada mõne kodaniku juurde, kellega koos asi ära teha. Koos sõiduga Tallinna piires maksimaalselt tund aega ja tulemus kindlalt olemas.
          If you think education is expensive, try ignorance.

          Comment


            #6
            ponyprog on soft, täitsa tasuta. Liidese tegemiseks vaja siis lpt pistikut, ühte 74 seeria mikroskeemi (mahub sinna pistiku korpusesse ära), jupp juhet, ja sobiv ots teisele poole (nn piigirida). Ise ostsin plaadile mõeldud piigirea pistiku, jootsin sinna juhtmed külge, ja termokahanev peale. vägagi kena jäi.
            üldiselt on kena tava, et pannakse avr'idega plaatidele ka ISP header peale. Kui siis vaja skeemi töö jooksul softi uuendada, saab ainult kaabliga külge minna ja selle teha ilma kivi programmaatorisse tõstmata.
            Endal on ainult üks kord selle värgiga olnud jama ja siis ka oli hoopis kontroller kehvasti pesas plaadi peal. Siiani on näidanud asi kena töökindlust üles.
            Ahjaa... uut attiny2313 asi ei oska autodetectida, siis üritab vana pähe kirjutada ja saab vastu näppe. Seepärast tuleb uue 2313 progemisel määrata kontrolleri tüüp käsitsi. Vbolla on nüüd juba jõutud ära ka parandada, kuid kuu aega tagasi oli nii. (btw uus 2313 on palju toredam jupp. näiteks lisati sisemine kell, timerile üks interrupt juurde, võimalus kella ja reseti otsad ümber lülitada ka io'deks ja palju muudki toredat. ja hind on hoopis odavam kui eelmisel).

            Comment


              #7
              Kui tahad Bascomi sisemist progejat kasutada siis võta bascomist uus fail ja vali Program menüüst Send to chip. Selle peale karjub programm et bin fail puudu ja chip ei vasta valitule - see ei oma hetkel tähtsust kuna tahame ainult programmatorit kasutada. Peale ok nupu vajutamist tuleb programmaatori aken lahti. Seal valid Buffer menüüst load from file. Nüüd saad sisestada enda Hex faili ja Eep faili eepromi jaoks. Õige kivi tunneb progeja ise ära - piisab ainult rohelise nupu (auto program chip) vajutamisest. Kui fusebitte vaja seada siis neid saab samuti programmaatori menüüst seada.
              "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

              Comment


                #8
                tänan abi eest, ilmselt saan hakkama.

                Üks küsimus on veel, kumb tuleb enne peale lasta kas .asm või EEPROM või lähevad need üldse koos?

                Samuti ei leidnud tevalost AT90S1200 16MHz taktiga proset. On sellist üldse kuskil saada, kui ei jääb nagunii projekt katki, sest 12MHz klokiga prose ei sobi.
                ...

                Comment


                  #9
                  .asm on lähtekood, ilma kompilaatorist läbi laskmata ükski kivi seda ei söö. Ära hakka parem pakkumagi.

                  Kivile on vaja sisse lasta .hex ja .eep failid, vastavalt programmikood (flash) ja eeprom'i sisu.

                  Enamus AVR-e käib üleklokituna täitsa rõõmsalt, ilmselt ka AT90S1200. Julge hundi rind on rasvane (mõnikord ka haavleid täis).
                  If you think education is expensive, try ignorance.

                  Comment


                    #10
                    kusjuures at90s1200 on sellest aastast vananenud toodete nimekirjas(tglt kogu at90s seeria) ja seda soovitatakse vahetada mingi muu kontrolleri vastu. Kui just selle suurus nii kriitiline ei ole (1200 oli vist 8 jalaga?), siis võid panna attiny2313 vms uue kontrolleri tema asemele. Ka 8 jalaga kontrollereid on täiesti olemas uute seas, pead ainult täpsemalt vaatama, mida sul tarvis on.
                    http://www.atmel.com/dyn/products/param_ta...o&Direction=ASC
                    Antud tabelis on kõik vajalikud parameetrid, sh korpuse jalgade arv (näiteks DIL8) ja kiirus.

                    Comment


                      #11
                      Kahjuks ei tea ma mikroprotsessoritest suurt midagi, nii et ei oska eriti valida. See on ka esimene projekt kus mikroprotsessorit kasutan.
                      Minuarust oli küll rohkem kui 8 jalga, skeemi pole hetkel käepärast. Ostaks selle ära ja prooviks kas töötab 16MHz klokiga, ega ta kallis pole, nii et pole hullu kui ei tööta.
                      ...

                      Comment


                        #12
                        kyll töötab kui toitepinge 5V on. kusagil 4V allapoole hakkavat kiirus langema.

                        Comment


                          #13
                          Kui tohib uudistada siis küsiks mis projekt avr-iga plaanis on? Oma katsetustest võin öelda, et at90s2313 (10 MHz) käib 12 MHz peal ilusti.
                          "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                          Comment


                            #14
                            Vs: natuke abi vaja


                            siit leiad programaatori, mis oskab nii PIC, kui AVR
                            ja lisaks on ka eksperiment boardiks.
                            Idee poolest on PIC ja AVR konkurendid,
                            AVR on tehniliselt veidi parem ja tugevam, kuid PIC sutsu lihtsam ja levinum ning odavam.
                            Algajatele soovitatakse PIC ja kui obn see assembleris ja C-s käpas, sisi AVR peale üle minna.

                            Comment


                              #15
                              Vs: natuke abi vaja

                              sul hakkas tõsiselt igav? Vaata aastanumbrit postidel.
                              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                              Comment

                              Working...
                              X