Arduino nano ei ühendu PC-ga

[A.R.]

Otsisin neid juhtmevabasid, oli mitmeid Tartu poodides.
Aga Viru elekter pakkus tööstuslikke nuppe, punane, roheline
Vajutad, lambike põleb, ei põle.
Küsisin mis patarei seal nupus on.
Vastus oli - piesokristall. Sõrme vajutus annab piisava energia raadiosignaaliks.
See oli üllatus.
Tööstuslik - vast siis ka häirekindel.

[dieter]

...et kui juhuslikult kellegil samasugune saatja samasuguse koodiga läheduses, siis tema saab ka minu seda vastuvõtjat samamoodi lülitada?

kõik mis levib vabalt õhus - on ka kõigi jaoks vabalt pealtkuulatav ja samuti piisava saatja võimsuse korral saab keegi teine eetrit ja sinu sidesüsteemi risustada/häkkida.
kuskil oli tehtud näidis kuidas nRF24 abil wifi ja bluetooth jne 2.4G ribal toimuvat pealtkuulata või häkkida.

ehk siis reaalne lahendus oleks see, et data mis sealt sul läbi käib, selle pead oma enda teada oleva piisavalt keeruka salajase süsteemiga saatja poolel krüpteerima ja vastuvõtu poolel uuesti dekrüpteerima.
see võib tunduda liig keerukas, aga lihtsama lahendusena piisaks ka niisama teha kõigile baitidele XOR tehe 0x22 või 0x55 jne. või siis bitte omavahel ringi tõstes. ja lisaks iga paketi tagant CRC kontrollsummad edastada jne. määsamist muidugi tuleks omajagu, sest mingi pisiviga esmalt ikka lipsab sisse ja kohe ei saa aru, kas viga on saatja või vastuvõtu poolel ...

[otsija]

Okei unustame selle häkkimise, küsimuse point oli pigem see, et siin linnas võib vabalt keegi veel midagi sarnast saatjat omada ja siis tekitaks mulle valehäireid sellega. Häkkima sinna vaevalt mul keegi hakkaks, eriti kuna seda signaali edastan ehk paar korda aastas kui testin süsteemi või sel juhul kui tõesti häiresse peaks minema. Mulle piisaks täiesti sellisest lahendusest sinna, kus ma saaksin ise mingi suvalise numbrijada näiteks kusagile sinna koodi toksida, mis olekski siis justkui see edastatav kood ja tõenäosus, et naabril kusagil samasugune saatja juhuslikult sama numbrijadaga koodis juhtub olema oleks pea olematu.

[Elektrik]

Vaatasin koodinäidet.

Saab ju saata lihtsalt mingi parooli:
Saatmine näiteks:

parool="MinuParimSaunaKeris777"
driver.send((uint8_t *)parool, strlen(parool));

Vastuvõtt

   if (strcmp(receive, "MinuParimSaunaKeris777") == 0) {      digitalWrite(output, HIGH);    } else if (strcmp(receive, "MinuParimSaunaKeris777") != 0) {      //võõras saatja kuskil, ignoreerime  }

Pseudokood, aga minu arust arusaadav.

Algoritm lihtne.
Esialgu saadame oma parooli.
Vastuvõtjas kontrollime, kas parool on meie unikaalne parool.
Kui jah, töötame edasi. Ehk siis saadame oma käsud.

Kui ei ole meie parool või see puudub üldse, siis ignoreerime.

Mina teeks nii. Ei näe, miks ei peaks töötama.
Kuna mul endal neid mooduleid pole hetkel, siis ei saa teooriat testida.


See kõik eeldab, et kasutatakse kahte sellist moodulit.

[otsija]

Tellisin mingi aeg nüüd neid saatja/vastuvõtja mooduleid kõige odavamaid ebay-st igaks juhuks varuga 5 saatja/vastuvõtja komplekti. Lülitab küll, aga leviulatus on väga hädine, mingi max 10 meetrit ja kõik. Antennideks kasutan umbes 10 cm pikkuseid suvalisi traadijuppe nii saatjal kui vastuvõtjal. Kas nendelt polegi paremat leviulatust loota või peab pikemat/paremat antenni kasutama? Kruttisin vastuvõtjal seda timmerdatavat induktiivpooli ka seal peal, ent see justkui ei andnud suurt midagi juurde, ei teagi täpselt, et mida see seal reguleerima peaks, sagedust täpsemini paika? Mul üks juhtmevaba uksekell ka, seda testisin seal garaazi juures ja levis ühest kinnisest garaazist teise kinnisesse garaazi signaal kenasti, vahemaa nii 30 meetrit äkki, seal mingeid antenne pole üldse nähagi, seega idee poolest võiks need ebay plönnid ka justkui suuta sama kaugele levida, või siis pigem mitte?

[urmas78]

Millist moodulit silmas pead, teemast on läbi käinud palju infot. Kas arduino või mingi prose kah vahel? Kui on 433Mhz siis antennid peaks olema 17cm juhul kui seal midagi pole tehtud et antenne lühendada. Pilt moodulist aitaks. Kuidas toite said, häitetega toide võib kah levi tappa. Kui on ka mingi prose siis antenn prosest eemale, prosed tekitavad ikka mingit häiret.

[otsija]

Sellised, toited võtsin testiks akupankadest mõlemile, ent asetsesid protoplaatidel ja kondekad olid veel lisaks toitega paralleelis. Arduinod olid vahel jah, kasutasin siin toodud juhtmevaba lülituse lahendust.

[urmas78]

Akupangas sees impulsstoide, mis võib tekitada toitele sakid. Ei ole sellist moodulit kasutanud aga näiteks nrf24 raadiomoodul on väga tundlik toitemürale, tundlikkus kukub kolinal. Soovitav kasutada analogtoitekivi viimases ahelas. Et toiteprobleemi välistada võib proovida raadioosa (alguseks vastuvõtja) toita näiteks otse akust või patareidest, ei toida prosega samast allikast, saaks välistada toiteprobleemi.

[urmas78]

Teiseks soovitus kasutada sellist vastuvõtjat:
https://www.ebay.com/sch/i.html?_fro...uper&_osacat=0
See mille ostsid on vist 40 aastat tagasi leiutatud genereerimise piiril töötava trantsiga tehtud vastuvõtja, tundlikkus on halb (vanasti olid selle skeemiga 27MHz vastuvõtjad, kui ühtegi segavat signaali eetris ei ole siis isegi töötasid). Superheterodyne võiks olla parem juhul kui ta on ikka nii nagu lubatud. Tänapäevasem skeem võiks olla see mis on ilma selle reguleeriva poolita, siis on päris vastuvõtja. Ei ütle et see toimiks kindlasti paremini aga kui tahtmist testida siis ma prooviks küll.

[otsija]

Või siis seda proovida? Mul üks komplekt oli selliseid, aga põletasin esimese partii vist ülepingega maha . On saatjale ja vastuvõtjale 5V ohutu või kusagilt lugesin nagu saatjale 3,3V max lubatu?

[tcumen]

Lingil oleval on andmetes 3-5V.
"mains input voltage range: 3.0V-5V"

[urmas78]

Info on puudulik kuid tundub tõesti et saatjale 3,3V. Aga jäta praegune saatja ja proovi vaid vastuvõtjat vahetada.

Mingil lehel oli kirjas:
[Receiver module ]Product Model: WL101-341
Mains input voltage range: 3.0V-4.5V;

[Transmitter Module] Product Model: WL102-341
Mains input voltage range: 2.0V-6.0V;

Mingi teine leht, mitte täpselt samad moodulid:

• Transmitter(WL102-341) input: 2.0V-3.6V
• Receiver(WL102-341) input: 3.0V-5.0V

[otsija]

Veel üks imelik lugu arduino ja selle 3 x 4 klaviatuuriga selle skeemi ja koodi põhjal. Nimelt klaviatuur ca 15m cat kaabliga pikenduse taga loeb numbreid valesti. Alguses suvel nagu kord toimis ja kord mitte, siis nüüd külmaga ei taha seal enam üldse toimida. Sain selle serial monitori pildi telefoni kuvama ja seal kui kirjutada klaviatuuri 1234567890, siis selle pikendatud cat kaabli taga kuvab enamjaolt 1231237890, otse klaviatuur arduino külge panna siis toimib õigesti. Ükski soon katkestuses olla ei saa, kuna siis ei töötaks mõni rida üldse, proovisin laua peal ja siis kui kaks klaviatuuri juhet omavahel lühises oleks, siis annaks samamoodi 1231237890 tulemuseks, kui klaviatuuri numbrid järjest läbi käia, ent kohapeal testides pole kusagil lühist juhtmetes, midagi omavahel vahetuses ka pole(jätkasin cat kaablit seal veel), helistasin sooned ükshaaval testriga läbi. Selles arduino koodis muutsin niipalju, et
byte rowPins[ROWS] = {2, 3, 4, 5}; byte colPins[COLS] = {6, 7, 8}; , st pinnide asukohti muutsin, seega praegu mu arduino nanoga saab otse reas olevatele pinnidele klaviatuuri ühendada. Proovisin kahe erineva arduini plaadiga ja kahe erineva klaviatuuriga, mõlemiga sama jama. keskmine rida 4,5,6 numbrite asemel on enamjaolt 1,2,3 kuvatud. Kas võib olla, et seda klaviatuuri ja arduino vahelist kaablit ei saa millegipärast nii pikka kasutada või mängivad seal need keerupaarid ja nendevaheline mahtuvus kuidagi rolli, mis sellist häiret sisse visata võib? Või kas võib see pin-ide ümber tõstmine koodis kuidagi mõju avaldada? Proovin homme veel ühte asja kohapeal, tõstan mõlemis otsas seda pesa 180 kraadi ümber(saan neid seal mugavalt ringi tõsta), siis on näha kas viga kolib kuidagi mõne teise rea peale või mis siis saab.

[tcumen]

Nii pika ühenduskaabli korral tekivad häired igal juhul, pole eriti oluline missugust kasutada. Nii mahtuvuse tõttu, kui väliste häirete toimel.
Sel moel seda asja töökindlaks ei saa.
Mõistlikum on klaveri juurde panna oma kontroller ja klahvide info saata kasvõi RS232 pidi, või parem RS485 pidi. Või mõne muu moodusega, mis mõeldud signaali kaugemale edastamiseks.
Ma võin eksida, aga olen kunagi kohanud miskit kivi, mis sellise asjaga tegeles. Viidata hetkel küll ei oska.

[otsija]

Et siis reaalselt tekivadki häired ka sellise lihtlabase klaviatuuride nupuvajutuste edastusega? Seal vist lihtsalt 0-5V sellised impulsid nupuvajutuste edastamiseks, seega eeldaks, et kuna seal miskit kõrgemal sagedusel signaalijada ei jookse, siis sellist sumbuvust ja mahtuvuse või mille iganes häiringud nii naljalt ei teki, ent ilmselt siis eksin. Tõstsin selle pistiku 180 kraadi teistpidi mõlemas otsas ja hetkel hakkaski justkui eeskujulikult toimima. Eks nüüd vaatan ja katsetan seda jooksvalt, kui mingeid probleeme ei teki, siis jätan sedasi, kui endiselt tekib probleeme, siis toon arduino lähemale lihtsalt ja saan vast sedapidi ka hakkama.