miks pic ja asm

[raivo]

hei !
vaatan ja imestan et pöhiliselt jutt PICi ymber käib . miks mitte AVR,MSP430,8051 jne ( ACE,ARM,Z80,TMS370).
ning miks pea alati asm, mitte C. C-le vihjates kohtab sageli lausa halvustavat vördlust Basicuga , ometi seal mingit seost ei ole.
kas siinkirjutajad mitte ise vabatahtlikult end ei kammitse? professionaalses maailmas loetakse C-d mikrokontrollerite osas de-facto standardkeeleks, asmi oskus katkestuste kirjelduste osas on hea, kuid kompatiibluse osas halb.
miks ma seda kirjutan ?
paljud Teist oleksid tööturul oluliselt läbilöögivöimelisemad, kui suudaksite asju avaramalt vaadata. mikrokontrolleri mälu ei maksa midagi vörreldes ajaga mis kulutate softi kirjutamisele.
raiz, ääretult laisk , suurim programm ca 109kb AVRle.

[Elektrik]

esiteks ASM on kiirem, kompaktsem jne, aga C keel nagu pudru ja kapsad.
ise kirjutan kõik asjad asmis ja kõik töötab, sest see keel mul üpriski selge, aga c-d nii hästi ei valda, kuigi olen katsetanud. ja picid on hea jullad alustamiseks, paljud asjad saab nendega tehtud.

[felch]

Mina kirjutan asmis seepärast, et C-d saan aru aga rääkida ei mõista Lihtne põhjus, eksju? Peale PICi kasutan ka '51 corega prosesid. 1 AVR vedeleb kapis, pole aega olnud temaga tegeleda.

[ttr]

Ei näe põhjust keelte valimisel. Muide PIC ja AVR võiks võrrelda sellega, et mis rahvusest inimesi tunned ning mis keelt nendega mõistlikum rääkida oleks ( tingimusel mis keeled sul endal selged) Enamus "haritud inimesi " valdab mitut keelt kuigi vahel võtab oma mõtte selgekstegemine nn"võõras kuid arusaadavas"
keeles naca aega . Iskilikult valin suhtlemiseks keele mis tundub arusaadavam olevat prosetüübile ning tema ülesehitusele ning ei tohi unustada prosede puhul valitud keele kompaktset kompileerimise suurust. Adresseerimine teat pankadesse jne. Need on kusjuures, kui silmaga mittemärgata siis arvutuslikult küll.

[R.I.P]

Nojah erinevate mikrokontrollerite kasutajad on nagu erinevatest usulahkudest. Mina kasutan PIC mikrokontrollereid nende odava hinna ja suht koht heade parameetrite pärast (pealegi on neid peaaegu alati Tevalos kohapeal olemas). Kui on vaja luua lihtsamaid programme (või siis programme, mis ei ole ajakriitilised), siis kasutan puht laiskusest Micro code studio PIC Basic pro, Kui kood peab olema hästi väike ja/või kiire, siis assemblerit. PIC C-d olen veidi näppinud aga asi on jäänud viitsimise taha.

[KaruTEC]

Mõlemal oma plussid ja miinused.
Ise kasutan nii ühte kui teist. Palju olulisem kui kiirus on sisseehitatud perifeeria. Mõned ütlevad et AVR on kiirem - on küll, aga PICil on vastavalt suurem klokk niiet kokkuvõttes sama. Või natuke AVRi kasuks - madalam klokk on parem.
Mis nüüd hinda puutub siis vaadake turu alt, mis hinnaga müüakse ATMega8 - t.
Ehk hind on olematu.

[TaaviX]

Kiirusest rääkides ei tohi ära unustada, et PIC-l kulub mitte branching käsu täitmiseks neli takti. ATmegal aga vaid üks. Seega on ATmega üksjagu kiirem.
ATmega ASM kui selline ja c/c++ arendusvahendid on ka palju paremad.

[felch]

PICi assembler ja IDE on tasuta - kindlasti üks põhjus, miks kivi nii populaarne on.

[TaaviX]

Imelik on see, et praktiliselt kõikide mikrokontrollerite(ATmega, MSP430, ARM7) jaoks on kohandatud GNU c/c++ kompilaator, kuid seda ei ole tehtud PIC-i jaoks. Vähemalt minule ei ole see näppu hakanud. Ilmselt on viga selles, et PICi assemblerile ja mälu paigutusele on kompilaatorit väga halb teha. Näiteks ATmega tehti otseslt silmas pidades c kompilaatorid. Väikeste programmide, töökindluse ja odavuse koha pealt on PIC ok.

[R.I.P]

Minuteada on nii microchipil endal kui ka mitmetel teistel pakkujatel pic C olemas (tõsi küll hinnad pole just soodsad ning kazaast või muulast leida pea võimatu). Samas http://www.bknd.com/cc5x/index.shtml pakuvad ka demokompilaatorit mille on piirangud (1k koodi ja puuduvad floating point arvud ja tehted). 1k piirangu on võimalik kõrvaldada (vähemalt mul ühel tuttaval õnnestus) ja floating point tehete funktsioonid teed ise.

[KaruTEC]

Harvardi arhitektuuriga (eraldi proge ja muutujatemälu) on üleüldse raske standartset C-d realiseerida. Kõik kohandused on tegelikult puuduste ja piirangutega.
Päris C jaoks on vaja päris protsessorit.

[andreie]

Originally posted by KaruTEC@Dec 3 2004, 13:24
Harvardi arhitektuuriga (eraldi proge ja muutujatemälu) on üleüldse raske standartset C-d realiseerida. Kõik kohandused on tegelikult puuduste ja piirangutega.
Päris C jaoks on vaja päris protsessorit.

Atmeli AT90 ja ATmega seeriad on ka arhitektuurilt Harvardid... ja kui ma õigesti mäletan, siis käsustiku väljatöötamisel peeti just silmas sobivust C jaoks.

QFP32 korpuses ATmega8-t kasutan isegi, ilmselt ka edaspidigi.

[KaruTEC]

Mitte päris, minuteada on koodi ja muutujamälu ikka eraldatud. ANSI C aga lubab koodi ülekirjutamist pointeriga.
Võin ka eksida, AVRidega tegeleb mul spets vend, mina sõiman ja õpetan ainult vahel.

[andreie]

Originally posted by KaruTEC@Apr 19 2005, 21:08
Mitte päris, minuteada on koodi ja muutujamälu ikka eraldatud. ANSI C aga lubab koodi ülekirjutamist pointeriga.
Võin ka eksida, AVRidega tegeleb mul spets vend, mina sõiman ja õpetan ainult vahel.

Mul küll pole kunagi vaja läinud koodi üle kirjutamist uue koodiga.

Teemasse: TaaviX ütles ära, et PIC-ile on lihtsalt halb C-d teha. Ongi nii. 8-tasemeline pinumälu, mida saavad kasutada ainult call/ret käsud, ei tee kindlasti asja lihtsamaks - aga keskmine C programm tarbib rõõmsalt pinumälu kõikide lokaalse tähendusega muutujate jaoks. No ei tule head kompilaatorit, tee mis tahad

[ahelet]

Vs: miks pic ja asm

PIC ja AVR sisule lähimad on assemblerid, kummalgi oma süsteemid.
C ja basic on samaväärsed asjad,
AGA kõrgem pilotaaz on C ja assembler segamini.
kes ei oska assemblerit, see ei mõista pic hinge elu.
AVR on tehnoloogiliselt PIC-st veidi üle.
Aga algajale soovitatakse PIC, kes pic oskab juba, sellel ei pidanud AVR peale minna keeruline olema.
AVR hinnad on ka 2x suuremad.