Kondekad riknevad emaplaadil.

[served]

Tere.

Mure järgmine.

Kunagi elektrilühise tõttu läks lakkas arvuti töötamast ja lähemal uurimisel oli 1 lüüt punni läinud.
Pärast selle vahetust töötas arvuti muretult. Kuid nüüd ca pool aastat hiljem on selle vahetatud kondeka naabruses teised 4 sama väärtusega ja samasugused konded punni läinud ja arvuti taas ei tööta.

Kas kellelgil on kogemust, et millest selline nähtus võib tulla? Kas tuleks nende vahetamise asemel hoopis uus emaplaat osta?

[Eggy]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Kuumuse tõttu hakkavad tavaliselt mahlad välja jooksma. Lisaks vaevalt sa uue emme odavamalt saad kui need mõned kondekad.

[served]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Seda kindlasti. Aga kuumuse tõttu? See on jama värk. Probleemsed kondekad asuvad protsessori kõrval. Aga ventilatsioon on väga korralik. Õhk võetakse korpuse väliselt toru kaudu ja puhutakse läbi üsna suure radika. Samas, võibolla said need teised kondekad eelmise korraga juba natukene kannatada ja nüüd siis andsid otsa.

[widescreen]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Kui asendad võid panna suurema pingetaluvusega, ning otsida neid mis taluvad ka nati kõrgemat temperatuuri. Vahetusel on oluline, et mahutuvus on sama(polaarsus samuti)

[tcumen]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Eggy ei seletanud probleemi olemust lõpuni lahti.
Selle kuumuse all pidas ta tõenäoliselt silmas mitte kompuutri üldisi jahutuse ja temperatuuritaluvuse probleeme (mitte, et need ebaolulised oleks), vaid üht konkreetset elektrolüütkondensaatori parameetrit.
Nimelt suuresti sagedusest ja konde materjalidest ning valmistustehnoloogiast sõltuvat kuumenemist vahelduvkomponendiga alalisvoolu ahelates.
Impulsstoidetes kasutatakse reeglina nn. "Low ESR" elektrolüütkondesid.

http://wiki.xtronics.com/index.php/Capacitors_and_ESR

Teemalgataja masina emaplaadi valmistaja on aga tõenäoliselt kasutanud vähemkvaliteetseid (Loe: odavamaid) kondekaid.
Masina ebastabiilsus tekib aga sellest, et kondekas liigse kuumenemise tõttu nö. viskab kaane pealt maha, elektrolüüt kuivab ja minetab oma stabiliseerivad omadused.

[served]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Elektroonikaga olen komponentide tasemel jms. suht kodus juba. Asenduse leidmine ei tekita probleemi.
Kondede pakendil on kirjas et kuni 105 kraadi. Sama tempi taluvus on ka odavatel kondedel tõesti.

1 professionaalsem küsimus veel, kuidas oleks mõistlik jootmis protseduuri läbi viia. Seal pole eriti suured augud (tina vähe, soojus ülekanne väike) ja joodis on kahepoolne. Tagasi jootes ei ole ma veendund, et ka teisele poole tina saab. Olemas on üsna peene otsaga jootekolb, kuid sellega on ikka paras peavalu.
Kui varem oli vaja vahetada 1 konde, siis nüüd vahetaks 5 tükki välja. Kuna juba selle ühe kondega oli paras jama, siis äkki mõni nõpunäide?

[tcumen]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Kolb selle töö tarvis peaks olema piisavalt võimas, et sekundi-paariga kogu viik ja seda ümbritsev joodis korralikult üles soojendada.
Nõrga kolviga pikk sussitamine on palju kahjulikum, ja võib lõppeda remonditavale fataalselt.

Ise kasutan selleks tööks kodus vana nõukaaegset 65W kolbi. Soojeneb sa 6min, aga kui on soe, siis ikka on!
Töö juures küll JBC asjad, aga ega neid hobitegija soetada jõuagi.
Saab vahel muidugi nõrgemate kolbidega ka, aga tunnetus peab hea olema. Et plaati üle ei kuumuta ja jõuga kangutada ei tohi.

Edit:
Üks hea moodus soojusülekande parandamiseks on lisada mahajoodetava komponendi viikudele nö. värsket räbustiga joodist või ka ainult räbustit. Miski jootevedelik (neutraalne) või kampol.
Paljud tööstuslikud asjad on nö. masinjootega ja see vajalik kogus räbustit eemaldub jootmisprotsessi käigus.Remontimise käigus aga samas joodises enam kaitseaineid ei piisa, ning tekivad oksüdeerumised, külmjooted, jne..

[mogo]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Näpunäiteid... ?
Isegi tinapumbaga on tihtipeale väga raske kogu tina august kätte saada.
Vahel on abiks kõigepealt suts tina juurde joota. Eriti kasulik maanduse jala juures. Siis soojeneb paremini. Kui tinapumpa pole, siis hakka vaikselt ühelt poolt sikutama samal ajal teiselt poolt kuumutades.
Augu saab hiljem puhtaks tinasukaga, kui seda pole, siis katsu sulatina välja puhuda. Vaata, et pritsmed plaadile kuhugi ei lenda.
Uute kondekate paigale jootmine pole vast probleem.
Augud on seestpoolt metalliseeritud, nii et seda pole vaja karta, et ühendus teisele poole plaati ei jõua.

[Eggy]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Sellistel olukordadel jah, pigem suurem kui väiksem kolvi ots ja ise olen tina pannud, nii et seda seal ikka oleks - saab parema soojusjuhtivuse. Pärast tina välja saamine suka ja samuti suurema koguse tina abil, räbusti lisamine aitab asjale ainult positiivselt kaasa.

[served]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Jep. Mul kõik vahendid olemas. Sukk ja pump. Just ongi probleem soendamisega. Asi ei hakka liikuma. Pumbaga tina aga kätte ei saa. Tõenäoliselt on pumbal liiga suureläbimõõduga otsik ka, aga väiksemat pole praegu võtta, peab midagi vist ise kombineerima.
Jaamal peaks selleks soenduseks jaksu olema küll, panen rohkem temperatuuri peale!

Kuidas emaplaat suhtub sellesse, kui ma panen 1800 uF asemel 2200 uF konde? 1800 tundub maru haruldus, vähemalt kodumaalt ei osanud keegi pakkuda.

[anku]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Emaplaadi kondedega igavene jama kui korralikku kolbi pole. Välja veel saab kuid auke tinast tühjaks raske saada. auku täitva tina soojusjuhtivus niivõrd halb, et kui 1 poolt soendada kolviga siis ei sula auk täiesti läbi. viimasel korral ei jäänud muud üle kui võtsin jupi lakitud mähisetraati ja puhastasin 1 otsa umbes 1 cm pikkuselt lakist. Tinatasin traadiotsa- asetasin augukoha vastu ning siis kolviga soojendades traati ja tina korraga surusin traadi august läbi. Kuna traat oli puhastatud osaliselt ja ülejäänu oli lakitud - siis traat ei jäänud auku kinni . Teiselt poolt tõmbasin näpitsatega traadijupi august läbi. Auk puhas ja kõik hea. Uue konde paikajootmisega pole kunagi probleeme olnud. Kinlasti aitab ka soojendamine kuumaõhu fööniga. (võibolla sobib ka kondede vahetuseks fööni kasutada) .Mina vahetasin fööniga soojendades emaplaadi servast ps2 pistikute komplekti---ma ei kujuta ette kuidas seda oleks saanud teha ainult kolviga.

[Eggy]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Jep. Mul kõik vahendid olemas. Sukk ja pump. Just ongi probleem soendamisega. Asi ei hakka liikuma. Pumbaga tina aga kätte ei saa. Tõenäoliselt on pumbal liiga suureläbimõõduga otsik ka, aga väiksemat pole praegu võtta, peab midagi vist ise kombineerima.
Jaamal peaks selleks soenduseks jaksu olema küll, panen rohkem temperatuuri peale!

Mis temperatuuridel sa imurit kasutad? Kuskil 350 võiks juba hea küll olla. Kui otsik on liiga suur, siis pane rohkem tina, kompenseerib ära. Kuumutama pead nii kaua, kui tina sulaks läheb. Kunagi sai tööl Welleri imuriga 350V 330uF kondesid plaadi pealt maha võtta. Et asi keerulisem oleks, siis oli kondekas kõtu alt veel paksult tina täis ka, paar minutit kuumutamist ja sain väga ilusti ja kahjustusteta nii kondedele või PCB-le kõik ilusti kätte. Hiljem aukude puhastamisel võid kasvõi teiselt poolt jootekolviga kaasa aidata, samuti korraliku tinakogusega.

[erku]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Võimalus on, et toiteplokk annab emaplaadile just mitte kõige meeldivamat toitet. Sealt ka kondensaatorite kiirem ja massiline riknemine. Mina võtaks kõigepealt toiteploki käsile.

Jootmisest; meetodid on väga erinevad. Mina olen paadunud suruõhu kasutaja.
Puuduseks on, et peab ümberringi kinni katma teibiga, kui on peenem elektroonika.
Aga asi äärmiselt lihtne ja effektiivne. Katad kinni teibiga mis vaja mõlemalt poolt, kampolit joodetavale otsale tilk peale, ja tina sulama hetkeks ja samal hetkel suruõhk peale (prillid peavad muidugi silmade ees olema). Ja hetkega on joodetav jalg lahti, auk plaadil nii puhas kui olla saab ja detaili jalg samuti lahti. Ei ole tarvis pikalt kuumutada trükkplaati- ei tule rajad lahti kunagi jne. Mul tuleb õhk kompressorist, 6atti, ma ei ole praktiseerinud (pole vajadust olnud), kas nende müüdavate suruõhu väikeballoonidega ka seda kõike teha saab ( neil vist oli rõhk seal 1,5 ja 1,7 vahel).

[klm]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Endal sai parema soojusjuhtivise saavutamiseks suurema jootekolvi otsa sisse 1 mm auk puuritud.
Sulatina täis auku on hea õmblusnõelaga puhastada.
Mikroskeemi väljajootmiseks kasutasin siledaks tehtud otsaga süstlanõela (siis meil veel narkomaaniat polnud).

[served]

Vs: Kondekad riknevad emaplaadil.

Suured tänud! Temperatuuri puudulikus oligi minu probleem. Nüüd kui temp ikka korralikult peal on, siis tulevad naksti lahti. Samuti lisan veidi jootepastat ja kõik on idealne.


Taas küsiks. Kas oleks mõistlik 1800uF konded 2200uF vastu? Kas see teeb midagi kurja? Ei tahaks nagu kahte erineva väärtusega kondet paraleeli ka panna, läheb maru ehitamiseks ja ruumi natukene napib.

Kas muidu sellise elektroonika puhul on kasutuses teisttüüpi tina? Selle sulamis temperatuur tundub kõrgem olevat.