Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

[Ussikuningas]

Otsin AC/DC TIG-keevituse skeemi. Dr. Google ei aidanud...

[radiotehnika35]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Puht sportlikust huvist otsisin siis ka ja julgeks 99,9% tõenäosusega pakkuda, et remondijuhendit sa sellele aparaadile ei leia.

Milles siis viga ilmneb?

[Ussikuningas]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Päästikule vajutades tekib lühis (ülekoormuse tuluke süttib)

[olavsu1]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

türistore on kontrollitud? mõnes võib olla läbilöök

vahelduvoolu asendis on ka lühis?

[Ussikuningas]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Lühis tekib AC, DC ja MMA reziimis. Oled kindel, et sel masinal on türistorid? Kui oleks skeem, siis oleks pool võitu...

[olavsu1]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

kohe kindlasti on sellisel aparaadil jõutüristorid või siis jõutransistorid, kuidas muidu keevitusvoolu elektrooniliselt reguleerida saaks.

[Ussikuningas]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Hetkel on teemaks skeem, et saada teada, kas on transid või türistorid. Asi nimelt selline, et komponendid on epovaigu sisse valatud ja pole näha, millega tegu.

[olavsu1]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

sul pole skeemist kasu, sest sa ei tunne komponente.

mitte keegi ei vala türistore epovaigu sisse, sest need lähevad kuumaks ja vajavad sundjahutust. igasugused vaigud ajaksid paha haisu, mis võib olla mürgine.

kõik keevitused on põhiplaanilt ühesugused.

sinupuhul räägime sellist klassi asjadest http://www.nteinc.com/specs/5700to5799/pdf/nte5726.pdf

neid on ühe faasilisel keevitusel kaks tükki ja kolme faasilisel kolm tükki.

minu keevitusel oli kuus sellist: https://www.ebay.com/itm/T160-5-Thyr...-/142578495666

[radiotehnika35]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Mitte midagi nad seal ei ole epovaigu sees.
Olen näinud 3+3 IGBT TO247 aga see AC/DC variant vist oli umbes vast 3 tikutoosi suuruse kestaga IGBT ja sekundaarvaheldi ehk see mis alalisest alumiiniumi keevitamiseks sobiliku AC tekitas, sel oli veel suurem IGBT.
Mina teeks nii, et ühendaks üleliigsed asjad lahti ja vaataks esialgu, et kas muundus üldse töötab ja kui siis kas kogu voolu reguleerimise piirkonnas, kui töötab siis on juba parem, kui ei tööta üldse siis on viga muunduris endas ja komponentide mittetundmisel ei ole seal omalkäel mõtet näppida. Võib minna kas liiga kulukaks või võib saada ka vastu näppe nii, et tõusta ei pruugi...


E: Türistore seal ei ole, see on IGBT transsidel inverter ehk "seinast" tulev AC enne alaldatakse ja siis pm nagu võimas toiteplokk - analoogia nagu arvutitoiteplokk, ainult võimsuse vahe on mõnikümmend korda, siis kõrgsagedusvahelduv alaldatakse ja see alalisvool siis kasutatav keevituseks ja kui vaja (AC) alumiiniumit või titaani keevitada siis on reguleeritav generaator pm mis juhib valitud sagedusega sekundaarpoole IGBT sealt edasi saab siis selle mõnesaja Hz sageduseni ulatuva AC.

[vasaraonu]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Kas midagi sellist?

Elektritoite pistiku põhjal (3x16A?) peaks seal olema türistore vähemalt 250 A max vooluga 6tk.
Tuleb sisse vaadata. Veel parem on leida appi tegelane, kes tunneb teemat

[olavsu1]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

ma olen üht vinget imesagedusi võimaldanud argoonikeevitust lammutanud, sellel oli T160-x türistore kuus tükki sees.

uuematel on jah üks alaldi/multivibraator enne trafot. see on selleks, et saada kompaktset (a La spordi-õlakott) masinat. kõrgsagedus trafod on pisemad. tava 50Hz sageduse omad.

need on reeglina käinud ühe faasi pealt. pole ju kolme faasi vaja kui trafo töötab sagedusel ca 20kHz

[radiotehnika35]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

Vasaraonu viites on trafoga aparaat. Niisugused naljalt ei huku, kui siis on põhjus tavaliselt trafos endas - keevituse juures kasutatakse tihtilugu relakaid ja muid riistu ja metallitolm kipub magneetuv olema, näinud paari suurt 400-600A aparaati mil metallitolm oli leidnud tee mähiste vahele, tekitanud lõpuks lühised ja sulatanud mähise.
Neil masinatel ei ole muid vigu näinud. Muidugi on uus trafo osta kas sama kallis kui uus aparaat ise või on seda üldse võimatu hankida. Ise remontimine on töömahukas.


Inverter (need õlakotid kodukasutuses...) on 230V~ või ka 3f/400V~, see alaldatakse, silutakse ja pekstakse siis kontrolllülituse tekitatud kõrge sagedusega üldiselt poolsillas IGBT või vahel ka MOSFET-ga trafot, trafo võib neil olla jah küllaltki pisike, 120-200A vooluga aparaatide puhul olen kohanud E55 südamikul (ferriit) trafosid kõige rohkem, sagedus on üldiselt 40-100kHz, madalamat kasutatakse tavaliselt UC jne kontrollekiipidega, kõrgem on kurjast, üldiselt protsessorjuhtimisega ja neil olnud vigadeks enamasti mingi kodeering - mitu juhtu kus aparaadil teatud voolust juurde keerates sekkub voolukaitse ja lülitab aparaadi välja kuigi kusagil miski ülemäära ei kuumene. Selle veaga kodus põlveotsas on raske midagi ära teha

Kemppi head ja kallid, tööstuslikud kasutavad ka sarnast juhtimist ja mõnel töötab kaitse üsna erilisi teid mööda, trafo on sesmõttes vilets, et aja jooksul, isegi tühjalt seistes magnetilised parameetrid muutuvad, südamiku küllastustihedus väheneb ja nende aktiivvoolukaitsete puhul on see halb, et aparaat lülitatakse lihtsalt välja sest sisuliselt on oma aja ära elanud, õnneks Kemppil pole seda kohanud aga paari CEA (Matrix) aparaadiga küll, sisuliselt tähendab see, et tuleb uus osta.

Näiteks Kemppi MasterTig 3500AC/DC (maks. 400A alalis/vahelduvvool) trafo on üsna suur, kui õigesti meeles oli U126 südamikul, ei ole õnnestunud ühtki niisugust trafoveaga aparaati kohata, väga töökindel masin, parim ka kasutada.

Väiksemate (õlakottide) vead siis trafo+vaheldi, vaheldi enamasti IGBT transsidel, kõrgemate sageduste puhul 90% MOSFET. Uuematel inverteritel kaasajal türistore ei kasutata, need olid kunagi küllalt madalal sagedusel, vist u. 10kHz kasutusel.
Levinud õlakotid on lõviosa selle E55 südamikul trafoga, poolsild vaheldi on heal juhul HGTG30N60 IGBT transsidel, mis vist ühed õnnestunumad - lubavad küllaltki suurt impulssvoolu üsna kõrge kristalli temperatuuri puhul. Õlakotte saab hea tahte korral paremaks modifitseerida kui originaaltrafo välja visata sest see kuumeneb mõnel aparaadil juba tühikäigul ülemõistuse ja kui see küllastub on tulemuseks surnud vaheldi+tavaliselt tüürahel kogu täiega+kaitseahelad. Üldiselt elu näidanud, et enam niisugust masinat 100% toimivaks ei saagi. Trafo kasutusiga saab pikendada seda paremini jahutades-suurema võimekusega ventilaator=suurem müra.
Või modifitseerides, E55 südamik minema, uus, E65 südamikul trafo asemele=hulk arvutusi ja tööd, plusspool, et kui kõik õige siis töökindlus võimalik saavutada parem kui uuel tehasest tulnud moditaval masinal.

Näiteks katsetasin ühe reguleeritava toiteploki jaoks mahasurnud Telwin-i õlakoti modifitseerimist, pinge (nagu ka voolutsükkel) kontrollerist reguleeritav tühijooksul u 5-80V maksimum, vool maksimum ligi 60A aga sel trafo kuumenes üle mõistuse ja hiljem põgus katse E65 südamikuga (sai kiiruga pusitud ja mittepiisav traat mähiseks) andis juba parema tulemuse aga pole rohkem mässanud sellega.


AC optioniga TIG masinad siis neil veel lisaks sekundaarpoole alaldile (inverteri puhul on selles kiiretoimelised dioodid, üldiselt see osa tekitab ka kõige rohkem kadusid ja 100kHz puhul on juba vaja ülikiireid dioode, taastusaeg ~20ns ehk nüüd uus lootus on juba SiC Shottky, need esialgu ilmselt tööstusmasinates sest võimsad on kordades kallimad ja head maksavadki pool õlakoti hinnast (4tk sild, 100+€). Alaldi järel siis AC optionil veel teine vaheldi, madalamasageduslik, suure vooluga. Üldiselt sagedus kuni 400Hzni reguleeritav, mõnel 1hZ-400Hz, parematel aparaatidel 0.1Hz resolutsiooniga jne. See siis juhib madalsageduslikke aga üldiselt suuri moodul IGBT-sid, sinna sobivad 1-3kHz sagedusele mõeldud transistorid aga jahutus peab neil hea olema, kõrgemasageduslike transsidel on soojuskaod väiksemad aga kui jahutus on piisav puudub vajadus, lisaks madalamasagedusliku IGBT lubatud töövool on tavaliselt kuni poole kõrgem kui samasuguse kõrgsagedusIGBT puhul. Sellest sekundaarvaheldist läheb soovitud sagedusega vahelduvvool juba põletisse, edevamates aparaatides muudetakse lisaks veel PWM tsüklit jne, lisatakse erinevaid komponente, hakitakse, impulsitatakse..

[olavsu1]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

enda parimad kogemused on kemppi aparaadiga, sel oli kaks trafot. üks kolmefaasiline keevitusvoolu jaoks ja drossel tagasivoolu peal. dioodsillas oli karbitäis tavalisi dioode (nigu autogeneka sildasid 10x dubleerituna).
voolu reguleeriti astmeliselt primaarmähisega, sinna läks ports juhtmeid sisse.

mis läbimõõduga traat neil kõrgsagedus inverteritel sekundaaris on? mõni on kohe eriti pisike, nagu daami ridikül.

mul paar "õlakotti" on, ükski neist pole inverter. plaan on ühele neist dioodid ja gaasi solenoid sissepista.

kas üldse eestis mõni pood teab midagi jämedamatest mähisetraatidest?

[radiotehnika35]

Vs: Messer Griesheim Vertig 250 AC/DC skeem

140A õlakotil oli u. 3,5x2mm ristküliktraat sekundaarmähiseks, seda oli 4-5 keerdu, pinge kuskil 90V ehk siis primaar võiks olla 15-16 keerdu ja traat paistis umbes 1mm ja oligi 1 !!! traadisoon.

Reaalselt, palju parem on:
Litsed, need punutised. Pundis sajad või mõnel juhul isegi ka neljakohaline arv imepeeneid traadikiude. CEA inverterites on litsest sekundaarmähis, sel töötas see muundus 100kHz, neil odavamatel (Telwin jne) on aga tavaline planktraat.

See punutis on parem sest kõrgsagedus, pinnaefekt on seal see tähelepanu vajav näitaja. Katsetasin mõni aasta tagasi autovõimu toiteka ehitamist, sai umbes kW plokk tehtud ise ja kuna mul pole jämedaid traate eriti aga seeeest on mingeid 0.045-0.4mm hulgim siis punusin ka mõnedsajad 0.1mm punti ja ka lõpuks saavutatud võimsus oli reaalselt kõrgem kui algse originaaltrafoga proovides. See tuleb kuskil üle 50kHz juba täitsa välja.

Mingid uuemad vene inverterid olid, rohelise või sinaka korpusega, üsna lollikindlad, vist 200A maksimumvool aga trafo oli korralik, E65 südamikul, mähised peaaegu ideaalsed (peaaegu sesmõttes, et märgitud voolu saaks enam-vähem püsivalt töötades kasutada ilma, et maha põleks), muundur oli topelttranssidega (võrreldes analoogsete lääne masinatega), silumisfilter 3x820uF (tavaliselt kipub olema 2x680 analoogseil lääne omadel) ja see on tegelikult küllalt tähtis osa kuna juhtosa omaette toidet ei saa mujalt siis selle puuduliku filtri tõttu ka oht, et muundur maha sureb. Kui leian üles selle aparaadi panen infot, maksis kuskil 300+ eurot ja Lätis oli mitu veebipoodi kus ka seda müüdi, et ei tuleks liigseid maksegi juurde.
Skeem oli üsna lihtne, sarnane nagu levinud lääne oamdel aga osad olid juppmaad suurema varuga - kasvõi sisendalaldi on tavaliselt 35 või 50A sild, noh, need kõige tavalisemad (nagu see [esimene pilt mis google andis]: https://www.amazon.ca/Single-Phase-B.../dp/B008DEU18G ) , tol vene inverteril oli 2 paraleelis - muidugi võiks olla 1 võimsam aga ka 2 on parem kui 1. Ta ei kuumene inverteris küll palju aga no-name sillad vahel ei talu isegi lubatud voolu ja 1 juhus on kui silla 1 õla diood oli kutu, ei lammutanud, et näha milline ta seest oli aga sellega ka tolle aparaadi rike õnneks piirdus.