Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

..... On käest läbi käinud ka mitme numbrikohaga 7 segment LED displayd kus ongi segmentide klemmid koos ja toide siis eraldi. Mis põhimõttel selliseid asju juhitakse? Kuidagi hästi kiirete impulssidega mida inimsilm ei jõua jälgida aga mis jätab siis vastava mulje? Kas selline asi tehnika elueale ei mõju kuidagi?

Selliste juhtimine käib nipiga, mille nimi on dünaamiline indikatsioon.
Indikaatorid töötavad kordamööda ja tõesti, vahetusprotsess tehakse
nii kiireks et vilkumine ei häiriks. Saab üheainsa ("kambapeale")
dešifraatoriga hakkama. Mõned näited dünaamilise indikatsiooniga
kellade skeemidest:

http://radiomaster.com.ua/uploads/posts/2009-07/thumbs/1246978990_rn-62.png

http://radio-hobby.org/modules/news/article.php?storyid=479&com_id=4623&com_rootid=4623&com_mode=thread&

http://www.s-led.ru/page,2,441-shema-avtochasov.html - (klikk skeemi peal)

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Hei,

Minu tegemistest ja muredest.

Oodates oma juppe, et Nixie toidet ehitada võtsin käsile kella osa.

Tegin generaatori valmis kasutades 32,768kHz kvartsi ja kõik tundus väga roosiline kuni kella sinna taha hakkasin panema.

Esiteks tekkis loenduri (4518) Reset switchiga probleem. Kui ma ei eksi siis pidi olema see Groundi ühendatud muidu kell keeldus loendamast. Ma ise mõtlesin et ühendan sinna otsa + klemmi läbi lüliti ja saan niimoodi sekundeid nullida aga võta näpust. Lüliti vahel oli siis siis kell ei lugenud ei siis kui lüliti oli default asendis ehk katkestavas ega ammugi mitte siis kui ta oli ühendavas asendis. Oma piiratud kogemusega ühendasin maa ja Reseti läbi 22k oomise takisti ning lasin siis + pinget Reset klemmile kui oli vaja Reset teha. Skeemi pole aega hetkel joonistada aga loodan, et sai arusaadav küll. Kas selline teguviis on õige? Saab ilmselt ka teistpidi ehk siis katkestav lüliti aga polnud parajasti käepärast sellist.

Teine mure tekkis sellest, et sagedus muutus mingil tabamata põhjusel. Esiti käis küll arvutikellaga samas taktis (monitori pealt hea võrrelda lihtsalt) aga kui hiljem katsetasin siis tormas tasapisi ette. Nüüd vaatasin siis käis jälle normaalselt. Kas see võib olla seotud mu Reset-takisti üllitisega? Temperatuur toas minu teada ei kõikunud. Loendur asub breadboardi peal ( oli vist õige sõna. see valge aukudega maketi ehitamise asi) 'sagedusgenekas' ehk sis kvarts, 2 'kivi' ja passiivelemendid jootsin eile trükkplaadi peale.

Märkasin ka ühtlasi, et kvarts oli vastu juhet 'sagedusgeneraatori' peal. Kvartsi näpuga puudutades jäid ka sekundid seisma. Ju on väga tundlik asi. Kas kvartsi paigutamisega plaadile peaks midagi silmas ka pidama, et skeemist mingisuguseid häireid sisse ei sajaks?

Testimiseks kasutasin esialgu 7segment LED displayd. Panin katoodi ( - klemm, on selle kohta katood õige öelda? ) vahele takisti ja anoodid ühendasin 4511 'kiviga'. Sellise lahenduse miinuseks on erinevate numbrite puhul erinev heledus. Kuidas see probleem lahendatakse. Iga anoodi jaoks oma takisti?

Plaanis ka trükkplaati ise ehitada. Olen siin foorumis mitmeid teemasid läbi sirvinud kus sellest juttu. Kile variant ei sobi kuna tahaks 2 poolset teha ning ma ei kujuta ette kuidas ma oma koduste vahenditega need kattuma paneks. Markeriga tundub see lihtsam olevat, augud läbi ja siis aukude järgi joonistada. Kahepoolsel plaadil tuleb arvestada sellega, et joota tuleb elemendid mõlemalt poolt plaati?

Puurimiseks esialgu ostan ilmselt miski kõige odavama tüki. Spetsialistid kindlasti vangutavad pead aga eelarve pole kummist ja kui peale seda projekti jääb tahtmine alles sellega tegeleda eks siis jõuab kallimaid ka osta.

PS. huvitav kuidas ma teada saan, et vee temperatuur on 50-60 kraadi. Ühtegi sellist termomeetrit ei ole kodus. Kui valus sõrmel peab olema, et õige temperatuur oleks?

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.....
Oodates oma juppe, et Nixie toidet ehitada võtsin käsile kella osa.
.....

CMOS-seeriate (nt. vene K176, (K)561, "lääne" 40xx, 45xx)
loogika sisendid on niivõrd kõrgeoomilised, et lahtine sisend
võib omandada suvalise (loogika)nivoo, käe või mõne juhtme
lähedus ka mõjutab sellist lahtist sisendit. Et nivood konkreetseks
saada, kasutataksegi sellisel puhul just niimoodi takistit. CMOS-
loogika trigeritel ja loenduritel ühendatakse R (Reset, algseadistus)
töötamise ajaks tüüpiliselt üldjuhtmega (L, Low ehk madal nivoo)
otse või vajadusel muul moel (ka näiteks takisti kaudu), kõrge
nivoo R-sisendil nullistab. Samuti on kõrgeoomilised sisendiga
ühendatud kvartsi ahelad, sõrmega puutumine mõjutab! Muidu
seal kvartsi ahelate juures erinõudeid pole, kui tüüpskeem on.

Üks tore 7-segmendi dešifraator (või õigemini - koodimuundur)
on vene К176ИД2, sobib nii ühise katoodiga kui ka ühise anoodiga
väikeste 7-seg. LED numbritele. Iga väljundi (a...g) voolu piirab
mikroskeem ise umbes 6mA peale, pole voolupiiramistakisteid
segmentide vahele vajagi. Väljundnivoode (aktiivne on L või H)
polaarsus on ühe sisendi abil just selleks vahetatav, et erinevaid
(üh. anood või üh. katood) numbriindikaatoreid kasutada saaks.
Ja, muide, sama sisendi abil korraldatakse väga lihtsalt ka 7-seg.
LCD numbrite juhtimine, need vajavad ju vahelduvpinget...
К176ИД2 sees on ka 4-bitine vahemälu, sagedusmõõtja jaoks
mugav kasutada, et loendustsükli ajal numbrid ei virvendaks...
Väljundite polaarsust juhitakse sisendiga, mille viigunumber on 6
(sisend P (Polarity), aga võidakse ka muu tähega tähistada).
Vahemälu (nt. M - Memory) juhitakse viigult 1 ja lisaks on veel
võimalik number kustutada, seda toimetatakse sisendiga viik 7.

К176ИД3 on ka olemas, neid kasutatakse kellades, kus on 7-seg.
numbrite luminofoor-indikaatorlambid (tegemist veidi suuremate
pingetega ja vastavad väljundid on selleks kohandatud). Tihti on
kvartsgeneraatoriks siis К176ИЕ12 asemel sobivam К176ИЕ18.

CMOS tavaloogika väljundite voolupiiramise kohta pole uurinud...

Veel üks link tutvumiseks (CMOS = КМОП, alumine pool lehest,
seal on analoogsed eelmainitud väljundite polaarsuse juhtimise
näidisskeemid, samuti viik 6, kuid tähistus on S):

http://ivatv.narod.ru/zifrovaja_texnika/1_07.htm

(Ma ei tea kui hästi venekeelne tekst sobib...)

[Floppy]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

Vene keelega on pahasti kuigi omal ajal sai teda mitu mitu klassi õpitud aga paraku ei pakkunud huvi ja nüüd hiljem kahetsen. Inglise keelega olen küll sõber kuigi mõni tehniline termin võib vahest kaugeks jääda ning sõnastik tõlgib selle näiteks sulinaks ( tegelikult oli pinge kõikumine ).

Asjast ka. Sain ma õigesti aru, et kui mul on Reset ühendatud Low juhtmega siis on kõik õige ja Reseti saavutamiseks (sekundite rihtimiseks ) ühendan selle High klemmiga. Takisti siis vajalik selle jaoks , et muidu oleks seal ju konkreetne lühis.

Mul hetkel on tõesti 'sagedusgeneraatori' pealt 1Hz väljaviik lihtsalt lahtine juhtmeots kus on krokodill küljes mis siis breadboardi peale loenduri külge jookseb. Avastasin veel ühe detaili. Nimelt internetiavarustest leitud skeemide erinevus. Skeem mille ma nüüd leidsin on selline: http://www.kpsec.freeuk.com/images/4060crys.gif Skeem mille järgi ma ehitasin aga sisaldab natuke teisi komponente. 15M oomise takisti asemel on 6,8+6,8 ehk sis 13,6M oomi ning kondensaatorid on mõlemad 33pF. Kõigele lisaks tundub, et müüa võis mind valesti kuulda kuna skeemi peale joodetud kondekate tähistus on hoopiski 3p3 mis meenutab mulle kangesti hoopiski 3,3pF tähistust. Kui palju need passiivelemendid seal kvartsi sagedust mõjutavad? ELFAs leti ääres sattus mu muresid kuulma üks härrasmees kes seletas, et neid on vaja ainult selle jaoks, et kvarts käima ajada ning sagedust nad kuigi palju kõigutada ei saa. On sel tõepõhi all või peaks siiski täpselt jälgima seda mis skeemi peal kirjas ning kui jah siis millist skeemi uskuda?

[fre]

Vs: Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras

.....
Mul hetkel on tõesti 'sagedusgeneraatori' pealt 1Hz väljaviik lihtsalt lahtine juhtmeots kus on krokodill küljes ..... ning kondensaatorid on mõlemad 33pF. ..... tähistus on hoopiski 3p3 mis meenutab mulle kangesti hoopiski 3,3pF tähistust. Kui palju need passiivelemendid seal kvartsi sagedust mõjutavad? ..... või peaks siiski täpselt jälgima seda mis skeemi peal kirjas ning kui jah siis millist skeemi uskuda?

Kui väljund on lahtine juhtmeots, pole hullu,
ainult sisendid on kõrgeoomilised ja ühtegi
CMOS loogika sisendit "õhku" ei jäeta.

Kui mõlemad kondensaatorid on 33pF, peaks
kvarts kindlasti ka töötama, need jäävad
mõlemad siis soovituslike piiride sisse, 3,3pF
(markeering 3p3) on muidugi liiga vähe.

Tüüpskeemid on siin lehel:

http://www.vt1.ru/mc/68.html

К176ИЕ5 on Рис. 184.
К176ИЕ12 on Рис. 203.
К176ИЕ18 on Рис. 221.
Takisti R1 võib olla vahemikus 10...68MΩ,
takisti R2 võib olla 100kΩ kuni mõnisada kΩ.
Vahel ühendatakse R1 hoopis rööbiti kvartsiga, töötab samuti.
Kondensaatorid (kvartsi otstelt "maha") on ka vajalikud, nende
mahtuvuse valikuga/reguleerimisega timmitakse kvartsi sagedus
paika, et kell võimalikult täpselt käiks. Vasakpoolse mahtuvus
võiks jääda vahemikku mõnest pF kuni 100pF (kui neid mitu
rööbiti on, siis summa) ja parempoolse mahtuvus 30...100pF.
Praktikas aga pannakse vasakpoolseks trimmerkondensaator
(enamasti nii 5...20pF) ja parempoolseks proovitakse nt. 33pF,
47pF, 56pF või 68pF. Noh, alustuseks siis näiteks 47pF.
Kui parempoolne on valitud õigesti, saab trimmeriga kella käigu
täpseks reguleerida. Kui aga trimmeri maksimaalse mahtuvusega
kell ikka ette käib, valitakse parempoolseks suurem (siis nt. 56pF).
Üldiselt ongi nii mõeldud, et parempoolne paneb "suures laastus"
sageduse paika ja vasakpoolsega tehakse lõplik ja aegavõttev
täppisreguleerimine. Selleks peabki parempoolne eelnevalt nii
valitud olema et õige koht trimmeri reguleerimisulatusse jääks.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Pakun veel variandi, kust lihtsalt 1Hz ajabaasi saab.
Väga-väga levinud on mitmesugused odavad kellad,
millel sekundiseier iga 1 sekundi järel edasi hüppab...
Sealt seest saab pea-aegu valmisgeneraatori. Ainult
pisike lisaskeem tuleb juurde teha, mis erinevatelt
otstelt vaheldumisi tulevad sekundiimpulsid liidab.
Tarbimine on tal ka tühiselt väike ja skeemi toiteks
kasutatakse punasel LED-il tekkivat pingelangu.
Päris hea on kui ette satub selline vana "nõukaaegne",
nendel on käigutäpsuse reguleerimise trimmer ka küljes.
Paar linki selle mõtte selgituseks:

http://josepino.com/circuits/index.php?one_second_timebase.jpc

http://electroschematics.com/6290/quartz-1hz-timebase/

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Paar linki selle mõtte selgituseks:

http://josepino.com/circuits/index.php?one_second_timebase.jpc

http://electroschematics.com/6290/quartz-1hz-timebase/

Tänud. Uurin kindlasti.

Tegin oma elu esimese plaadi söövitamise ka ära. Närv läks muidugi paar korda mustaks. Joonistasin AutoCADis omale 2,54 ruudustiku ja asusin sinna ehitama. Tean jah eaglecadidest ja muudest loomadest aga omal ajal sai koolis autocadi õpitud nii, et lihtsa skeemi joonistamise jaoks oli ainult pisut meeldetuletuse vaeva ja google abi vaja. Skeem valmis saatsin selle .PDF faili ja kõik tundus äge ning tõttasin tuttava juurde printima kuna omal pole printimise massinat. Ilmnes probleem number 1 ehk siis tal mingi asendusarvuti mille tarkvara seisukorra peale minul kui itimehel tekkis ilmselt sama tunne mis elektroonikutel selle peale kui ma otse võrgust K155ID1 kivi toitsin Ühesõnaga acrobat reader keeldus printimast ning asendusena leidsin kiirelt miski interneti lehekülje kuhu sai faili üles laadida ning siis brauserist välja printida. Koha peal mõõtes tundus, et hea. Joone laius oli nagu õige. Kodus avastasin siiski, et aukude vahed mööda. Moraalina nii palju, et ilmselt mõistlik omale printer soetada ja otse CADist printida siis asi kindel.

Kuna tegutsemiskihk oli suur ja skeem väike siis otsustasin 'silma' järgi puurida. Mikroskeemide osad toksisin läbi breadboardi nõelaga peale ja puurisin täkete järgi. Passiivelemendid silma järgi. Puuriks eurone tera Oomipoest ning ajamiks miski kõige odavam isend sealt samast. Puur ujus muidugi mööda plaati nagu jumal juhatas ja augud said viltu ja tagatipuks kukkus mu puur laua veerelt maha ning tera kõveraks. Näpitsatega 'täppistööd' tehes sain ta nii palju korda, et väga ei laperdanud ja jätkasin oma nurjumisele määratud projekti. Nüüd hiljem mõtlen, et targem oleks breadboardi kasutada ning läbi selle puuridagi augud. Teoorias peaks hea saama küll. Kuidas see puuri tervisele mõjub seda ma ei tea aga 1 euro pole ka mingi hull summa.

Augud valmis proovisin mikroskeemi pesasid sinna sisse. Jõud taga peab minema. Veidi erinevaid jalgu aidates selgus, et ongi võimalik nad sinna sisse pressida. Rajad joonistasin mingi suvalise plaadimarkeriga. Söövitamiseks kasutasin sügavkülma karpe ( rahvakeeli need standard karbid millega sooja toitu poest saab ). Panin 2 karpi üksteise sisse ja fooliumit vahele lootuses, et see veidi sooja peab. Vee temperatuurist ei tea miskit, lasin kraanist kõige kuumemat. Kätt all hoida ei kannatanud. Tunde järgi naatriumpersulfaati juurde ja segasin kaablivitsaga läbi (eks ma ikka mingil määral üritasin suhtega 1:5 ka arvestada). Plaat sisse ja vahel sorkisin teist kaablivitsaga veel lisaks. Aega ma täpselt ei tea aga tundus sinna 10-15 minuti kanti langevat.

Lõpptulemus http://flopi.net.ee/nc/IMAG0291.jpg . Tundus, et plaadimarker pole kõige parem variant. Kohati rajad ikka 'augulised'. Kas spets marker teeb paremad rajad või pole see asi raha väärt?
Unustasin enne söövitamist suurema puuriga teise poole augud siledaks keerata.
Tegin kahepoolse plaadi. Kasutasin radade läbiviimiseks lihtsalt eraldi auku kuhu traaditüki sisse jootsin. Silma jäänud siin tuhlates miski VIA sõna. See ilmselt siis originaalis see loom mis rajad omavahel läbi augu kokku ajab?
Kas on mõistlik miski lakk hankida (SK10 vist oli kusagil videos) ja sellega üle lasta plaat peale söövitamist? Mina lasin lihtsalt denat. piiritusega puhtaks ja uhasin tina peale radadele. Igale poole kolb ei mahtunud kuna komponendid olid juba peal selleks ajaks kui see mulle pähe turgatas. Kas see tinaga üle laskmine on mõistlik üldse? Kunagi näinud selliseid isetehtud plaate kus kõik rajad pärast tinaga kaetud, sestap tegin isegi.

PS. see post pole nüüd küll otseselt Nixiega seotud ehk siis vabandust moderaatorite ees kuid seotud on see küll kogu mu projekti probleemidega ning ehk leidub veel minusuguseid 'mehi metsast' kellele see abiks on.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

.....
Tegin oma elu esimese plaadi söövitamise ka ära. Närv läks muidugi paar korda mustaks.
.....
Kunagi näinud selliseid isetehtud plaate kus kõik rajad pärast tinaga kaetud, sestap tegin isegi.

Öeldakse et esimene vasikas läheb ikka aia taha, aga nii hull ei paistagi.
Saab ju ära kasutada, siis võib öelda et ei läinudki... Aga vigadest (eriti
oma vigadest!) õpitaksegi ja kui järgmine alati parem saab kui eelmine,
on kõik õige ja korras... ja seda mis saadakse soovitu asemel, nimetame
samuti kogemuseks...

Mul on ka komme trükirajad üle tinutada, sellest olen varem kirjutanud:

http://www.elfafoorum.eu/threads/532

[Pläsku]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Algatuseks pole plaadil häda midagi. See samm 2,54mm vähe mööda, vaatasin veel kataloogist, neil mikroskeemidel samm 2,5mm. Kas plaadi pinna tegid korralikult puhtaks? Isegi korralikult puhastatud plaadil näpujäljed võivad radade katmisel probleeme tekitada.
Et puur ära ei libiseks, siis väikse kärniga tulevase augu kohta väike märk ette. Tavaliselt olen peale söövitamist puurinud, siis kindel, et juhuslikult keemia jääke auku ei jää.

[tcumen]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Esimese katse kohta pole plaadil häda midagi.
Miks rajad auklikuks lähevad? Põhjusi võib mitu olla.
1) Plaat polnud enne radade joonistamist piisavalt puhas.
2) Marker ise ei olnud piisavalt hea
3) Söövituslahuse kontsentratsioon polnud päris õige. Kuigi, aeg, mille kirja panid, on enam-vähem normaalne. Kui lahus lahja, siis hakkab söövitusaeg pikenema.

Aukude puurimisest on foorumis juttu olnud üksjagu. Üldine põhimõte on: palju pöördeid ja terav puur. See välistab suurde kraede tekkimise. Hobitegijal on mõistlikum kasutada tavalisi puure, need on odavamad, ja painduvamad. Karbiidpuurid on haprad ja vajavad väga kvaliteetset masinat. Aga kui seesugune kasutada on, peavad kaua.
Teine nipp kraede vältimiseks/vähendamiseks on kasutada tihedalt plaadi vastu pressituna miskit muud materjali.
Plaadi puhastamiseks kasutan mina "karukeelt", fairyt ja ohtralt sooja voolavat vett.
Lakiga katmine on hea mõte küll, eriti, kui tegu on nö. protoversiooniga, mida hiljem korduvalt täiustada tuleb. Samas, saab ka ilma.

[Floppy]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Algatuseks pole plaadil häda midagi. See samm 2,54mm vähe mööda, vaatasin veel kataloogist, neil mikroskeemidel samm 2,5mm. Kas plaadi pinna tegid korralikult puhtaks? Isegi korralikult puhastatud plaadil näpujäljed võivad radade katmisel probleeme tekitada.
Et puur ära ei libiseks, siis väikse kärniga tulevase augu kohta väike märk ette. Tavaliselt olen peale söövitamist puurinud, siis kindel, et juhuslikult keemia jääke auku ei jää.

Augud enne kuna muidu väriseva käega kahepoolset plaati ilmselt ei tee. Selle konkreetse puhul oleks saanud muidugi paari juhtmega hakkama teise poole asemel aga järgmised moodulid on natuke 'keerulisemad' ja seal ühele poolele ma ei suutnud kuidagi radasid välja mõelda. Juhtmepundart ka nagu ei tahaks plaadi peale. Kemikaali peale ma ei mõelnudki. Järgmistel tuleb siis mõelda kuidas kindlasti augud puhtaks saaks.

Sammu kohta nii palju, et kasutan pesasid http://www.farnell.com/datasheets/16817.pdf . Siin tundub küll 2,54 olevat. Samuti vaatasin näiteks ühte AND 'kivi' datasheeti: https://www1.elfa.se/data1/wwwroot/a...s/hw649368.pdf Seal on 7 klemmi vahe 15,24 mm mis on täpselt 6*2,54. Sa pidasid ehk mõnda teist elementi silmas?


PS. kas pesade kasutamine on üleüldse õigustatud? Ise kasutan sellepärast, et siis pole kuuma karta ja riknemisel saab lihtsa vaevaga vahetada. Muidugi neid odavaid mitte kullatud asju.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

..... See samm 2,54mm vähe mööda, vaatasin veel kataloogist, neil mikroskeemidel samm 2,5mm. ..... siis väikse kärniga tulevase augu kohta väike märk ette......

Tavaliselt on "vene" mikroskeemidel samm 2,5mm ja "lääne"
omadel 2,54mm (1/10 tolli), kuid erandid kinnitavad reeglit...

Kärniga märke ette toksida ei soovitaks, täisti piisab hästi
teritatud terasnaaskliga (läbi paberi, millel joonis) surumisest.

[tcumen]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Pesi võib kasutada küll. Eriti kallimate kivide puhul.
Arvestada tasub, et paljusid pesi on väga keeruline "kõhu alt" joota, kui mitte võimatu. Seda siis, kui rada on pesaga samal plaadipoolel.
Tööstuslikel plaatidel on avad metalliseeritud ja sellega muret pole.
Samas, oskusliku plaadikujundusega saab paljusid probleeme ära hoida.

[fre]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

..... Tavaliselt olen peale söövitamist puurinud, siis kindel, et juhuslikult keemia jääke auku ei jää.

Kuna mina ka fotoemulsiooni ega printerit trükiplaatide
tegemisel (seni veel) pole kasutanud ja plaadid käsitsi
olen joonistanud, siis ühepoolse fooliumi puhul märgin
(naaskliga) aukude kohad ja joonistan, puurin aga alles
peale söövitamist.

Kahepoolse avad aga puurin juba enne joonistamist kõige
peenema puuriga (0,5mm), et mõlemad plaadipooled
omavahel korralikult kokku klappima saada. Siis peale
söövitamist värvi eemaldamise ja puhastamise käigus
lasen veelkord sama puuriga läbi, et võimalik sodi kätte
saada. Alles peale radade ületinutamist puurin need avad
igale detailile paraja jämedusega puuriga üle (mitte üleliia
jämedaga, et viigud avades loksuma ei jääks).

[Pläsku]

Vs: Probleemid Nixiega (oli:Hädas skeemi lugemisega, üks element mulle võõras)

Kuna mina ka fotoemulsiooni ega printerit trükiplaatide
tegemisel (seni veel) pole kasutanud ja plaadid käsitsi
olen joonistanud...

...siis kõige parem joonistada millimeeterpaberi peale.