Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Arvutikõlarite skeem

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Arvutikõlarite skeem

    Tänud teile kõigile. Esimesel võimalusel üritan ära parandada. Kui ma ühendan näiteks 12V ja 0.3A trafo, kas siis peaks teoreetiliselt terveks jääma?

    Comment


      #17
      Vs: Arvutikõlarite skeem

      Originaaltrafoga peaks terveks jääma kui ta juba enne nõnda töötama mõeldud oli. Võimsam trafo võis asja läbi kõrvetada kui sealt tuli 12V vahelduvvoolu. Pärast alaldamist pinge natuke tõuseb, netist otsides leidsin, et alalisvoolu saamiseks tuleb korrutada väärtusega 1.41. Seega 12 * 1.41 = 16.92 ja peaaegu 17V võis sellele kivile saatuslikuks saada. Kui see printeriadapter aga andis kohe alalisvoolu 12V siis ei tohiks see midagi halba teha, võimendiplaadil olev alaldi võtaks sealt veel voldi maha. Datasheeti järgi vaadates peaks sellest 0.3A originaalkivile ka piisavalt olema nii et ainult trafo vahetamisel ei ole nagu mõtet. Kuna aga sul võimendikivi on nagunii omadega läbi siis äkki oleks hoopis kavalam terve võimendiskeem plaadilt maha joonistada, kõikide detailide väärtused juurde kirjutada ja siis otsida mõni selline kivivõimendi, mille antud skeemilahendusse võimalikult vähese vaevaga sisse annaks pookida ja millest kasvõi sellesama printeritrafo abiga rohkem võimsust saaks välja võluda.

      Comment


        #18
        Vs: Arvutikõlarite skeem

        Mul on antud kivi töödanud ka pea 14V pingega. Kuumaks läks, kuid ära ei kärsanud ja seda pikalt valjult mängides.

        Comment


          #19
          Vs: Arvutikõlarite skeem

          Arvatavasti on see kivi mingisugune opvõimendi ja muud midagi. enda kogemuste kohaselt töötavad mõned väga suure pinge diapasooniga 4- 25V. muidugi kui oleks skeem siis oleks imelihtne ütleda, mis on katki aga paraku lahendame hetkel mõistatust. kui sul on kodus olemas DMM - digital multimeter või analoogtester siis saad sellega viga otsida. loen korraks su teema algusest lõpuni läbi ja parandan ennast kui midagi valesti ütlesin.

          Comment


            #20
            Vs: Arvutikõlarite skeem

            nagu eelnevalt mainitud oli ei muutnud see toiteploki vahetus midagi peale selle, et toitepinge on nüüd 3v suurem ja adapter kaalb rohkem. tõsi võis toiteadapteri vahetus tuua muudatusi toitepinge liigis. isiklikult mina küll ei usu, et selline väike toitepinge võimendus muutis midagi, proovi vana tagasi panna ja proobi uuesti. kui minigisugune tuluke on läbi siis on see ka ainus asi.

            Comment


              #21
              Vs: Arvutikõlarite skeem

              Kui kõrgema pingega toide pandi, siis võib see vabalt võimendi kivi maha põletada. Päris lihtsaks opvõimuks teda pidada ei saa, natuke ta siiski sellest erineb. Trafo võib küll natuke piirata võimsust, seda küll ainult siis, kui asi seda ise tarbida tahab. Võimsus on pinge korda vool. Pinge on põhjus, vool on tagajärg. Kuna meil on tegu mitte-sildvõimendi ja ühepolaarse toitepingega, siis jagame pinge kahega; kujutame ette, et üks pool sellest liigutab kõlari membraani sissepoole ja teine pool väljapoole.
              Nüüd saame arvutada oomi seaduse järgi maksimaalse voolu. Selleks jagame pinge (selle poole toitepingest siis) kõlari takistusega(näiteks 8 oomi, sõltub valjukast, peale kirjutatud tavaliselt). Et saada võimsust, korrutame saadud voolu uuesti meie pooliku toitepingega läbi. See on nüüd alalispinge võimsus (st 0Hz), absoluutne maksimum, mida helis ei saa esineda; siinuse korral (RMS võimsus) on vaja saadud võimsust veel umbes 0.7-ga läbi korrutada.
              Ja nüüd vaatame datasheedist, et jahutusvõimsust on umbes 1W jagu. Hinnanguliselt võid võtta, et teist samapalju kui said oma arvutuses, läheb soojuseks võimendis. Siit näeb nüüd ära, et üle 1W ei saa püsivat võimsust arendada kahe kanali peale kokku, sest muidu lihtsalt küpseb see kivi seal omas soojuses ära. Igatahes 12V on piisav ja rohkem üles pole mõtet minna.
              Siit võib ka järeldada, et maksimaalselt RMS 1W juures küpsemise piiril asja kasutades on 2W tarbitav võimsus, mida trafo võiks kannatada. 12V pealt on 2W võimsusel vool 0.167A. Järelikult oli esialgne trafo isegi varuga ja suurem trafo midagi eriti juurde ei anna.
              Kuigi ma valjukat pole näinud, siis tõenäoliselt on süsteemi nõrgem lüli valjukas. Seda nii kvaliteedi kui võimsuse seisukohast. Tavaliselt on nii. Ning plastkarp ei anna ka enamasti korralikku saundi, eriti hiinakad. Kõlari kest peab olema jäik ja mitte kaasa plärisema.

              Üks vihje veel. Kui trafo ei jõua toita, siis süsteemi pinge kukub. Seda on natuke näha toite indikaatori valgusdioodi heledusest. Kui see muusika taktis ei vilgu, siis pole vaja trafo pärast muretseda.

              Üks soovitus ka: hangi tester! Kõigepealt tester, siis jootekolb. Testriga mõõdad ja uurid olukorda, jootma hakkad alles siis kui kõik asjad üle mõõdetud ja teada mis iga asi täpselt endast kujutab. Igasuguseid hiinakate sildikesi ei tasu kunagi uskuda.

              Guugel on sinu sõber. Kui mikroskeemi pealt on tema tüüp välja loetav, siis guuglist saad ta andmelehe. Sealt on juba näha, mis tootja asjast arvab. Enamasti võib andmelehtedel olevaid numbreid enam-vähem usaldada.

              Comment

              Working...
              X