Teade

**ainpaasalu** · 15 01 2009, 22:17

Vs: 555 ja IR

Väga huvitav! Ma samast asjast juba pikalt unistanud. Ega ei oska öelda, kui pika vahemaa tagant seda IR-i saata kannatab?

**W@ldur** · 15 01 2009, 22:17

Vs: 555 ja IR

Esmalt postitatud ainpaasalu poolt

Väga huvitav! Ma samast asjast juba pikalt unistanud. Ega ei oska öelda, kui pika vahemaa tagant seda IR-i saata kannatab?

Telkupuldiga proovid.

**W@ldur** · 15 01 2009, 23:13

Vs: 555 ja IR

Martinr112, sa vist tõesti päästsid mu

http://kitsrus.com/pdf/k130.pdf

**W@ldur** · 21 01 2009, 19:33

Vs: 555 ja IR

Aga ikkagi vajan natuke täpsustusi. Just põhimõttelise osa kohta, mis puudutab TSOP1738't.

Toon väljavõtte vastuvõtja datasheedist:

The distinguishing mark between data signal and
disturbance signal are carrier frequency, burst length
and duty cycle.
The data signal should fullfill the following condition:
• Carrier frequency should be close to center
frequency of the bandpass (e.g. 38kHz).
• Burst length should be 10 cycles/burst or longer.
• After each burst which is between 10 cycles and 70
cycles a gap time of at least 14 cycles is neccessary.
• For each burst which is longer than 1.8ms a
corresponding gap time is necessary at some time in
the data stream. This gap time should have at least
same length as the burst.
• Up to 1400 short bursts per second can be received
continuously.

Ma ei ole suutnud päris adekvaatselt endale selgeks teha antud kontekstis sõnu burst, cycle, gap time.

Sellest osast saan aru, et sellesse vastuvõtjasse pole mõtet saata pidevat IR-signaali, vaid kasulik on panna ta ennem näiteks 555'ga 38kHz sagedusega flashima.
S.t:
kui ma tahaksin saata vastuvõtjasse signaali x-sagedusega, siis teen valmis x-sageduse geneka ja sisuliselt selle väljundisse (tüürimine jne ofkoors on juures) omakorda geneka, mis 38kHz vilgutab IR-dioodi.

Kuid: mida siis TSOP on nõus vastu võtma ja välja andma?
Ideaaljuhul peaks olema sedasi, et kui tema poole tuleb "nõuetele vastav" IR-signaal x-sagedusel (ja kandesagedus ka 38kHz), siis TSOP'st jõuavad välja impulsid ainult x-sagedusega (s.t 38kHz võdin on igast impulsist välja roogitud). Minu arusaam väljundist: pinge kas on või ei ole "3" ja "+" vahel. Kui TSOP midagi kinni ei püüa, on eelmainitud otste vahel arvestatav pinge. Kui TSOP midagi sobivat kinni püüab, siis see pinge kaob nende otste vahelt x-sagedusega.

Kuid mida pidada sobivaks signaaliks?

Kui pikk peab olema ühe saadetava impulsi kestvus?
Kui pikk peab olema kahe kõrge frondi e. impulsi vahelise madalseisu kestvus?
Mitu impulssi tuleb üldse järgemööda saata, et TSOP neid ka "väljastada" mõistaks?
Mis piiridesse peab sagedusvahemik jääma, mille piires impulsse TSOP loeb?
Mis mul märkamata jäi?

Olen guuglit lapanud: pikendusi on palju, kuid sobivalt spetsiifilist lahendust ma enda probleemile pole leidnud.

Palun jätta välja ka soovitused saatjasse/vastuvõtjasse mikrokontrad/-prosed panna, misiganes kaalutlustel siis.

Arvan, et saan taimeritega genekad piisavalt täpseks aetud ning ka hiljem loogikaga loendamise tehtud. Proovin "imeasja" teha

Heldur

**martinj** · 22 01 2009, 05:23

Vs: 555 ja IR

Viska vastuvõtupoolel olev 555 välja.
Tsop on olemuselt demodulaator . väljund reageerib 38Khz pakettide olemasolule.

**felch** · 22 01 2009, 06:48

Vs: 555 ja IR

Neid on erinevatele sagedustele minu teada. On sul ikka kindlasti 1738?
TSOP1738. 38 kHz. TSOP1740. 40 kHz. TSOP1756. 56 kHz.
ELIRM860x on nagu parem kivi. Varje ka ümber ja puha.
Igal juhul on kasulik panna kivi toite ette RC filter. Olen kasutanud 10 oomi ja 10 uF.
Väljund läheb nulli kui kivi näeb kandevsagedust. Muul ajal on väljund 1.

**W@ldur** · 22 01 2009, 10:32

Vs: 555 ja IR

Esmalt postitatud martinj poolt

Viska vastuvõtupoolel olev 555 välja.
Tsop on olemuselt demodulaator . väljund reageerib 38Khz pakettide olemasolule.

Vastuvõtupoolel tegeikult 555'te polegi, s.t mitte vastuvõtja funktsioonil abiks. Ta jääb loogikaga sõbrustama.
Kuid konkreetselt tsopi puhul oligi see jama, et need paketid pidid mingid suht eriskummalised olema

Esmalt postitatud felch poolt

ELIRM860x on nagu parem kivi. Varje ka ümber ja puha.
Igal juhul on kasulik panna kivi toite ette RC filter. Olen kasutanud 10 oomi ja 10 uF.
Väljund läheb nulli kui kivi näeb kandevsagedust. Muul ajal on väljund 1.

Hakkasin datasheeti vaatama: on jah parem

Ainuke piirang vastuvõtus/saatmisel on vist see, et saadetava H/L võiks kesta 400 kuni 800 mks. Muud segavat faktorit ei silmanud.
Küsin üle: kui ikka 38kHz kandesagedusega midagi ei saada, siis mingeid üksikuid huinamuinasid ei korja ta ülesse? On küll öeldud, et on ta valatud spets kräpi sisse ja plekkmüts ka peas, aga: kontra ja koodiga on kergem üksikuid uitajaid ära tunda ja ellimineerida; puhta rauaga nati jamam. Hea oleks, kui sisse tuleks inult see, mida saadad

Niiet tundub, et vähemalt vastuvõtjaks istub oma nõudmiste poolest pigem ELRIMi tükk, kui TSOP.
Ja saatjaks iseenesest iga tükk, millele 940nm võõras pole?
http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?keywords=ir&vw=25a&ol=1&ot=1&mc=0&on =&oe=1&oo=1
Siit näiteks lehe lõpus, viie-kuue kroonised? Ega neil omakorda mingeid anomaaliaid pole?

**ketas** · 22 01 2009, 10:56

Vs: 555 ja IR

Muide, on olemas ka sellised valmis vastuvõtumoodulid kus on IR LED driver kohe sees olemas. Enam millegipärast ei leia, aga need pidid küll ainult iseennast nägema?

**W@ldur** · 22 01 2009, 11:33

Vs: 555 ja IR

Esmalt postitatud ketas poolt

Muide, on olemas ka sellised valmis vastuvõtumoodulid kus on IR LED driver kohe sees olemas.

Sa mõtled siis seda, et kandesageduse gene on sees? Iseenesest see 555ga 38kHz pole väga raske.

**felch** · 22 01 2009, 19:44

Vs: 555 ja IR

Samunegi et ajuti võtab ta ikka mingit müra sisse. Päevavalguslambi sisse lülitamine jne. Kui lamp otse pähe paistab, siis rohkem. Sellisest sodist saab lahti vaid prosega (lihtsalt) või koodi 3* vastuvõtu ja kontrolliga mõne nihkeregistri abil (keerukam).

**W@ldur** · 22 01 2009, 20:02

Vs: 555 ja IR

Esmalt postitatud felch poolt

Samunegi et ajuti võtab ta ikka mingit müra sisse. Päevavalguslambi sisse lülitamine jne. Kui lamp otse pähe paistab, siis rohkem. Sellisest sodist saab lahti vaid prosega (lihtsalt) või koodi 3* vastuvõtu ja kontrolliga mõne nihkeregistri abil (keerukam).

Otse vast paistma ei hakka minu lahenduses, kuid midagi võib sisse lekkida ikka.
Ega müra sagedus ennustatav pole? S.t mõõtmata etteaimatav?
Minu esimene kontrollahel oleks selline, et nt. 60ms jooksul peab saama 10 impulssi. Saatja saadaks 10ms jooksul 10 välja, kuid kas vastuvõtja n.ö, esimese 50 vabalt seistud ms jooksul võib ka need 10 saada? Seega, kas keskkond võib saata impulsse ka 200Hz sagedusega (200Hz puhul tuleks 50ms'ga 10 impulssi)? Ja kui vastuvõtja lausa 60ms vabalt istub, suudaks ta 10 impulssi sisse rabada 166Hz müra korral.
Vastuvõtja oleks põhimõtteliselt taimer + loendur: loeb mingi aeg sissetulevaid impulsse ja kui saab mingi seatud koguse täis, on hea ja võib edasi asju ajada. Kui ei saa täis, teeb korrax reseti ja hakkab uuesti lugema.

**ints0000** · 22 01 2009, 22:19

Vs: 555 ja IR

kas sellised asjad ei sobi?
optoswitch
nendel on moduleeritud väljund dioodi/laseri jaoks.
Ise olen kasutanud sellist isendit koos laseriga. Säästulamp selle tööd ei rikkunud. koos läätsega suutis näha plekkpurki üle 3m kauguselt.

**ketas** · 22 01 2009, 22:25

Vs: 555 ja IR

See oligi see mida ma otsisin.

**W@ldur** · 22 01 2009, 22:50

Vs: 555 ja IR

Natuke kõrge hind. Pmst. 150 kr saatja ja vastuvõtja.
Nende puhul jääb vist ära ainult see osa, mis müra peaks detectima/likvideerima.
Kui siin mingi hetk selgub olmemüra sagedus ja see skeemile letaalseks ei saa, siis läheb vana lahendus käiku.
Kui on liiga kõrge sagedus, peab vist optoswitchi tõesti kasutama.

Teade

Foorumi reeglid.

555 ja IR

555 ja IR

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment