Dremmeliga trükiplaat?

Collapse
X
 
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
  • Erki
    Liige
    • 12/2001
    • 210

    #1

    Dremmeliga trükiplaat?

    Küsimus, et kas keegi on dremmeli või mingi graveerimisaparaadiga proovinud trükiplaati teha. Kui mitte, siis mis arvate, kas on võimalik? Ei suuda otsustada,kas investeerida sellesse ettevõtmisesse.
  • mits
    Liige
    • 10/2002
    • 57

    #2
    On voimalik kyll. Ise pole teinud aga yks semu on neid selle riistaga teinud ja ei nurise. Ise olen söövitanud pole ka midagi keerulist aga plaati ei tohi liiga kauaks lahusesse jätta.

    Comment

    • tiit
      Liige
      • 01/2002
      • 533

      #3
      Olen teinud. Kõik sõltub sinu oma käteosavusest ja ka dremelli otsikutest muidugi.
      Väike vihje: Hambaarstidel on vast sahtli põhjas veneaegsete masinate puure mis hästi dremelli otsa istuvad. Mina igatahes sain omale ühe komplekti kui viimati seda asutust külastasin.
      Elekter on niisugune asi mida ei näe, aga tunned - ja kui tunned siis enam ei näe

      Comment

      • Erki
        Liige
        • 12/2001
        • 210

        #4
        Positiivset vastust lootsingi kuulda. Mõte on dremmel plotteriga ühendada. Häda selles, et pole plotterit. Aga selle eest 2 nõel- ja 2 tindiprinterit millest saab midagi võib-olla ehitada.

        Comment

        • velts
          Liige
          • 05/2003
          • 472

          #5
          Kui plotteriga, siis on ehk parem kasutada sellist otsikutnagu kasutatakse graveerimisel. Hambapuuridega ei saa vist väga peenikest joont aga sellega küll. See lõikur näeb välja koonuseks teritatud orana millel on pool otsikust kuni pöörlemise teljeni ära käiatud (jääb järgi nagu pool koonust.

          Comment

          • KaruTEC
            Liikmed
            • 07/2002
            • 3082

            #6
            Kasutage tolmuimejat, muidu kärvate tekstoliiditolmu kätte. Üldiselt dremeliga trükkplaadi tegemine on pain in the ass. Kasutage dremelit koos statiiviga aukude puurimiseks ning plaat söövitage.

            Comment

            • felch
              Liige
              • 01/2002
              • 8727

              #7
              Huvitav...kas mitte KaruTEC ise kah ei tegelenud plaatide freesimisega? Apastratuur on ilmselt küll profim .
              Idee Dremeliga pingi külge ka pisike tolmuimesti monteerida on küll päris asjalik.
              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

              Comment

              • KaruTEC
                Liikmed
                • 07/2002
                • 3082

                #8
                Freesimisega jah, kuid ma mainiksin miks erineb meie frees dremelist:

                - Lõikepea ümber on silinder, mis imeb tolmu ära.
                - Spindli pöörlemiskiirus on kuni 60 000 rpm, dremelil palju vähem
                - Tööriistadeks on volframkarbiidterad ja isegi need lõikavad maksimum 30meetrit isolatsiooni - FR4 ehk klaastekstoliit on väga abrasiivne.
                - Täpsus on mõni mikromeeter, dremeliga käsitsi on täpsus mõni millimeeter

                Seega - kasutades mingeid HSS otsikuid dremeliga kestaksid need heal juhul mõned meetrid ehk siis väga kalliks läheb.

                Comment

                • teadmamees
                  Liige
                  • 08/2002
                  • 703

                  #9
                  mõni meeter radasid on suht pikk maa tegelt, jätkub ikka mitme plaadi jaoks :P

                  Comment

                  • Erki
                    Liige
                    • 12/2001
                    • 210

                    #10
                    Ehk teist keegi oskab öelda, palju otsik ja masin maksavad. Ma netist ei ole veel otsinud. Plaan on printerist enne plotter teha ja siis täpsemalt uurida, kuidas trükiplaate teha. Isegi kui trükiplaate ei saagi teha, siis auke puurida ja radasid joonistada ikka saab.

                    Comment

                    • KaruTEC
                      Liikmed
                      • 07/2002
                      • 3082

                      #11
                      Ma võin kindlalt öelda - keerulisem Eurocard on u. 40m, lihtne audioplaat ~5m. Muidugi, HSS otsi võib teemantkäiaga teritada. Ning dremelil on ka mingi teemantketas, mille abil saaks teritada.

                      Veelkord: ärge alahinnake tolmu ohtlikkust.

                      Comment

                      • Erki
                        Liige
                        • 12/2001
                        • 210

                        #12
                        Tolm ei ole asi, mille pärast loobuda. See on tegelikult kogu ettevõtmise juures kõige väiksem mure. Palju tõsisem on sinu väide, et otsikud kiiresti kuluvad ja freesimine seetõttu liiga kulukas on.

                        Comment

                        • KaruTEC
                          Liikmed
                          • 07/2002
                          • 3082

                          #13
                          otsikud on jah põhiproble, kuid veelkord: ilma tolmuimejata ära parem proovigi, paremal juhul kratsid sa nädal aega oma käsi.

                          Mingis tehases juhtus kord vene ajal selline lugu. Vend treis pabertekstoliidist isolaatoreid. Teised töölised võtsid alati purukastist puru, hea käsi õlist kuivatada. Mitu aastat oli nii. Siis muudeti tehnoloogiat ja hakati kasutama klaastekstoliiti.
                          ...
                          mõttepaus
                          ....
                          Töölised said kuu aega haiguspuhkust ja tsehhiülem lasti lahti.

                          Comment

                          • Martin
                            Liige
                            • 12/2001
                            • 71

                            #14
                            Keemiafoobik nagu ma olen otsustasin ka kord freesida. No-name Dremeli kloon, statiiv ja koordinaatlaud + hambaarsti puurid (mingid veneaegsed, sellised nagu väike kuulike otsas). Mingit tolmuprobleemi ei esinenud, aga KaruTEC teab asjast kindlasti rohkem niiet võtke ta sõnu tõsiselt. Ca. 50x120mm üsna keerulise plaadi laseb 1-2 puuriga lõbusalt ära. Ei pea ju kõike vaske maha freesima, tähtis on mingid rajad tekitada. Probleem selles, et puur peab plaadi suhtes täpselt reguleeritud olema. Lased liiga sügavalt siis kipub puur läbi painduma, liiga pinnapealselt siis ei tee korralikku jälge jne. Ühesõnaga, peale seda eksperimenti õppisin söövitamise ära ja ei kahetse...

                            Comment

                            • KaruTEC
                              Liikmed
                              • 07/2002
                              • 3082

                              #15
                              päris PCB-freespingil saab tera sügavust 4 mikromeetrise sammuga regullida, nii et see on tõesti kriitiline

                              Comment

                              Working...