Kirjutis tarbija24.postimees.ee lehelt: LINK
Eesti Häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, mis annab võimaluse abivajaja asukoha kiiremaks määramiseks.
Nüüd saab Häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel täpsustada kuni 50-meetrise raadiusega. Eestis võeti uus positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus – see on Eesti elanikele kättesaadav pea kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.
Uus meetod kasutab nutitelefoni GPS-i, Wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumi edastamist. Kui inimene helistab hädaabinumbrile Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab telefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga Häirekeskusele, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis.
Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning muul otstarbel inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Androidiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid telefone praegu umbes 40 protsendil kõigist mobiiltelefonidest.
Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus lahendus enamikel juhtudel helistaja asukohaks kuni 50-meetrise raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud ka kolm meetrit. Kuigi päästekorraldaja peab ka uue lahendusega saadava väiksema asukoharaadiuse puhul helistaja asukoha üle täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõneks kuluvat aega ning hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel.
«Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline areng hädaabiteenuses nii Eestis kui Euroopas ning omab suurt tähtsust abivajaja kiiremaks leidmiseks,» rõhutas Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. Ta avaldas lootust, et koostööpartnerite abiga jõuab täpsem positsioneerimine ajapikku võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni.
Senine Häirekeskuses ja pea kogu Euroopas kasutusel olev mobiilimastide põhine positsioneerimine annab helistaja positsioneerimise täpsuse sõltuvalt mastide tihedusest ning hajaasustuses võib positsioneerimisala raadius ulatuda kilomeetriteni. Ebapiisav 112-le helistaja positsioneerimise täpsus ei vasta ootustele ning hädaabikõnes kaotatakse asukoha selgitamisele väärtuslikku aega.
Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on Häirekeskus teinud koostööd Google'ga, Sony Mobile Communications'iga, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), sideettevõtjatega Telia, Elisa ja Tele2 ning Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooniga (EENA).
«Nüüd nii Eestis kui Ühendkuningriigis töös olev täpsem positsioneerimismeetod on andnud meie koostööpartnerite hinnangul väga täpseid tulemusi. Tegutseme aktiivselt lahenduse kasutuselevõtmiseks kogu maailmas, et androidtelefonide omajad saaksid hädaabinumbrile helistades kiiremat abi,» ütles Google’i tootejuht Akshay Kannan.
Arendustööd helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT. SMITi pääste ja hädaabivaldkonna juht Aivo Riisenberg ütles, et nende roll oli kogu tehnoloogilise lahenduse terviklik väljamõtlemine ja loomine. «Peamine ülesanne oli sobitada uus positsioneerimislahendus Häirekeskuse tehnoloogilisse platvormi selliselt, et abivajajate asukohad oleksid päästekorraldajale kaardil selgelt arusaadavad,» märkis ta.
Riisenbergi sõnul sai Häirekeskus lahenduse täies ulatuses maailmas esimesena kasutusele võtta just seetõttu, et Eestis on üks üleriigiline Häirekeskus, üks hädaabinumber 112 ja SMITi poolt loodud hädaabiteadete menetlemise infosüsteem.
Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas. Kui helistajal on Android operatsioonisüsteemiga nutitelefon, milles on täpsema positsioneerimise lahendus, läheb asukoha selgitamisele suure tõenäosusega vähem aega. See on oluline eeldus kiiremaks abi saamiseks.
Eesti Häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, mis annab võimaluse abivajaja asukoha kiiremaks määramiseks.
Nüüd saab Häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel täpsustada kuni 50-meetrise raadiusega. Eestis võeti uus positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus – see on Eesti elanikele kättesaadav pea kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.
Uus meetod kasutab nutitelefoni GPS-i, Wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumi edastamist. Kui inimene helistab hädaabinumbrile Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab telefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga Häirekeskusele, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis.
Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning muul otstarbel inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Androidiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid telefone praegu umbes 40 protsendil kõigist mobiiltelefonidest.
Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus lahendus enamikel juhtudel helistaja asukohaks kuni 50-meetrise raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud ka kolm meetrit. Kuigi päästekorraldaja peab ka uue lahendusega saadava väiksema asukoharaadiuse puhul helistaja asukoha üle täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõneks kuluvat aega ning hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel.
«Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline areng hädaabiteenuses nii Eestis kui Euroopas ning omab suurt tähtsust abivajaja kiiremaks leidmiseks,» rõhutas Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. Ta avaldas lootust, et koostööpartnerite abiga jõuab täpsem positsioneerimine ajapikku võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni.
Senine Häirekeskuses ja pea kogu Euroopas kasutusel olev mobiilimastide põhine positsioneerimine annab helistaja positsioneerimise täpsuse sõltuvalt mastide tihedusest ning hajaasustuses võib positsioneerimisala raadius ulatuda kilomeetriteni. Ebapiisav 112-le helistaja positsioneerimise täpsus ei vasta ootustele ning hädaabikõnes kaotatakse asukoha selgitamisele väärtuslikku aega.
Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on Häirekeskus teinud koostööd Google'ga, Sony Mobile Communications'iga, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), sideettevõtjatega Telia, Elisa ja Tele2 ning Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooniga (EENA).
«Nüüd nii Eestis kui Ühendkuningriigis töös olev täpsem positsioneerimismeetod on andnud meie koostööpartnerite hinnangul väga täpseid tulemusi. Tegutseme aktiivselt lahenduse kasutuselevõtmiseks kogu maailmas, et androidtelefonide omajad saaksid hädaabinumbrile helistades kiiremat abi,» ütles Google’i tootejuht Akshay Kannan.
Arendustööd helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT. SMITi pääste ja hädaabivaldkonna juht Aivo Riisenberg ütles, et nende roll oli kogu tehnoloogilise lahenduse terviklik väljamõtlemine ja loomine. «Peamine ülesanne oli sobitada uus positsioneerimislahendus Häirekeskuse tehnoloogilisse platvormi selliselt, et abivajajate asukohad oleksid päästekorraldajale kaardil selgelt arusaadavad,» märkis ta.
Riisenbergi sõnul sai Häirekeskus lahenduse täies ulatuses maailmas esimesena kasutusele võtta just seetõttu, et Eestis on üks üleriigiline Häirekeskus, üks hädaabinumber 112 ja SMITi poolt loodud hädaabiteadete menetlemise infosüsteem.
Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas. Kui helistajal on Android operatsioonisüsteemiga nutitelefon, milles on täpsema positsioneerimise lahendus, läheb asukoha selgitamisele suure tõenäosusega vähem aega. See on oluline eeldus kiiremaks abi saamiseks.
, aga see ei ole enam laiatarbe seade. Olen ka kuulnud, et gps-i signaalis on meelega selline "loks" sees, et tavaseadme usaldusväärsus jääks pigem sinna 10 meetri klassi kui sentimeetrite. Militaaridel on ligipääs teabele, mis võimaldab süsteemi täistäpsust kasutada. Samuti on tõenäoline, et kui rahvusvaheline olukord mingil hetkel üle keeb, siis tõmmatakse loksu veel suuremaks. Globaalses mastaabis on siis muidugi mured suuremad kui see, kas vanainime on kadunud kuusest 70 meetrit vasakule või paremale.
Comment