Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

[Kalle79]

Sai omale üsna korralik raadio soetatud (Tecsun PL-660), aga lühilainete vastuvõtt Tartus on tunduvalt kehvem kui Londonis. Võibolla on hetkel lihtsalt atmosfääriolud lühilainete heaks leviks ebasoodsad, aga samas on maja katusel mobiiliantennid. Huvitav, kas need võivad vastuvõttu häirida? Tänud kõigile juba ette, kes võtavad vaevaks vastata!

[martinj]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Mismoodi need häired kajastuvad hel ? Üldiselt ei tohiks (sagedus on kümnetes kordades erinev), aga k.s.t. mida tugev signaal teha võib.
Omal ajal segas telemast Kohtla -Järvel ka makikuulamist. Seevastu Jõhvis oli juba ok

[Kalle79]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Mismoodi need häired kajastuvad hel ? Üldiselt ei tohiks (sagedus on kümnetes kordades erinev), aga k.s.t. mida tugev signaal teha võib.
Omal ajal segas telemast Kohtla -Järvel ka makikuulamist. Seevastu Jõhvis oli juba ok

Lihtsalt terve eeter on mingit umbmäärast müra täis, mõni kõige tugevam jaam ( http://www.short-wave.info/index.php ) on kuidagi kuulda. Ehk siis £100 maksnud raadioga on tulemus enam-vähem sama mis '69 aastast pärit Gainaga või VEF-317-ga. Tõsi, hetkel pole korraliku antenniga veel katsetanud (ainult raadio küljes oleva teleskoopantenniga), aga tundub, et miski nagu takistaks ja ma ei saa aru, mis. Raadio kõrval töötav arvuti või laes põlev säästupirn tekitavad muidugi häireid, aga ka hoopis teises toas pole asi palju parem. Seda ma mõtlengi, et tea, kas naabrite kodutehnika või äkki maja katusel olevad mobiiliantennid võiks kuidagi segada? Eile Londonis olid Hiina, P.-Korea, Rumeenia, Horvaatia, India ja mitmed teisedki kauged saatjad kõigest sellesama standard-teleskoopantenniga päris hästi kuulda.

[Arvi]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Sai kah kunagi ajaviiteks lühilaineid kammitud Degen DE1103-ga( tubase lisaantenniga) nii meil kui mujal. Tulemused polnud meie kandi jaoks just eriti kiita. Eks see lainete levimine ole kah päris omaette teadus ja mõni koht või regioon võibki rohkem "augus" olla. Mobiiliantennide kahjulikku mõju ma eriti ei usu, seal on ikka korralikud filtrid. Aga eks eetriläbu tekib ja ilmselt oma osa annavad isegi kõiksugu impulsstoitekad, mida kortermaja peale ümberringi vast kolmekohaline arv võib olla. Eks neid ole ka korralikumaid aga osa kindlasti ei kannata lokaalsete (lühikese maa taha levivate) häirete tekitamises mingit kriitikat.... Ilma väliantennita on anyway vastuvõtt ikka nadi. Lõpuks ei viitsinudki enam proovida ja müüsin Degeni ära. Aga oli hea asi ikka küll.

[Scott]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Ega vahet pole, on see säästupirn teises toas või kõrvalmajas, läbustab sama tugevalt. Kusjuures LED-lamp müriseb kõvemini kui säästukas. Igasugused modemid ja elektrivõrgus neti levitamise seadmed on samuti võimsaks häireallikaks. Soovitaks võtta raadio kaasa ja minna asustusest paari kilomeetri kaugusele loodusesse proovima. Ja UK on saar, igast suunast suhteliselt vaba, meie oleme ses suhtes ikka sisemaa.

[Kalle79]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Tuleb vist vastajatega nõustuda, igasugu suvalisi segajaid kortermajade piirkonnas tõepoolest leidub sadade kaupa. Samas tegelikult veel üks tähelepanek: vanematel raadiotel on lisaks antennipistikule olemas ka maanduse "auk" ja nt. eelpoolmainitud Gaina puhul on SUUR vahe, kas maandus on ühendatud või mitte. Minul käis see lihtsalt radiaatori toru külge ja kui maandus olemas, oli vastuvõtt oluliselt parem. Uuematel raadiotel samas maanduse pesa üldse polegi. Peaks äkki ise kuidagi aretama või pole see nii oluline?

[Arvi]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Vanasti oli vooluga selline asi, et seina sees pesas oli 2 auku. Ühest sai faasi ja teisest neutraali. Maanduse otsa nagu väga polnud. Tänapäeval peaks statsionaarsed seadmed seda maandust juba nagunii saama. Ja edasi tuleb juba teooria antennindusest, lainetakistustest, lainete levimisest liinides, seisvatest ja jooksvatest lainetest, antenni sobitamisest..... Pole ise amatöör aga miskit on vene sõjaväest raadiosaatjatega mässamisest meelde jäänud....

[Kalle79]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Maanduse osas ma ei pidanud silmas mitte elektripistikut, vaid raadio "antennimaandust" või kuidas seda nüüd õigesti nimetada. Pilt VEF-317 tagaküljelt. Ülemisse auku käib antenn, alumisse teemaksolev maandus:

Uuema aja raadiol aga taolist maanduspesa üldse polegi. Saab vaid lisaantenni külge ühendada:

[Padasonic]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

See on tore hobi. Kui tõsiselt tegeleda, siis pole kunagi igav ja pole ka muret, et raha pole enam kusagile panna. Netist leiab miljon ideed, kuhu selle hobiga seoses investeerida.
Kas mulle tundub või polegi sellel antennipistikul nn maakontakti? Tavaliselt on otsas see kooniline kontakt, siis tuleb tilluke plastmassist triip ja edasi kuni pistiku plastmassini metalltoru maanduse jaoks. Kui ka raadio antennipesas maanduse ots õhus ripub, siis seda saab kohendada aga garantiiaja peab ära kannatama.
Kasutusjuhendis soovitab aknast traadijupi välja riputada ja kogu lugu. Võimalik, et polegi korralikku antenni/maandust ette nähtud. Konkreetset pilli ei tea aga mingi Degeni kohta kunagi kirjutati, et head antenni ei saagi külge ühendada, sest võimsamad jaamad löövad pillil hinge kinni ja peab hakkama signaali attenuaatoriga tapma. Ühtlasi haihtuvad ka nõrgemad jaamad.
Ega korteris polegi lihtne korraliku raadiotehnilist maandust tekitada. Kusagile radika/seinakontakti külge ühendades võib alles saada plärinate ja kohinate osaliseks, sest läbi maja kulgedes korjab see kõiksugu tehnikast lähtuvad mürad külge ja toimetab rõõmsalt raadiosse. Maandus on nimelt pool antennist sellise traadijupi korral. On küll olemas kavalad karbid nn kunstliku maa tekitamiseks aga see korjab ikkagi kõik mürad kokku. Parim lahendus on koaksiaalkaabliga traatantenn, mis majast, elektriliinidest, netikaablitest (mis vahel hirmsat müra välja ajavad) jms võimalikult kaugele viidud. Järgmine etapp on proovida koaksiaalkaablile pool kilo ferriitrõngaid peale ajada (või siis paar pirakat rõngast, millele saab nii 10-15 keerdu koaksiaali mähkida. Koaksiaalkaabel tuleb ju otsapidi tuppa aga varjestussuka välimine kiht korjab kõik õues leiduvad mürad kokku ja toimetab jälle raadioni. Sellele on vaja punn ette panna.
Olgu, ma rohkem praegu ei hirmuta, mis kavalad (ja mitte odavad, kui ise ei tee) vidinad kõik olemas on.
Kohinate ja plärinate asukoha määramiseks peab raadio kaenlas ja klapp kõrvas mööda maja, ümber maja jne ringi traavima. Ma ei tea kui tundlik see S-meeter (Signal Strength indicator) on. Seda jälgides saab otsustada, kas plärin läheneb või kaugeneb. Kõrv teatud tasemest enam ei erista, kas läks veel natuke tugevamaks või mitte. Veel parem variant on leida kedagi, kes teab kedagi, kellel on nn rebasejahi vastuvõtja 3,5 MHz bändile. Sellega saab palju täpsemalt peilida, kust suunast miski asi tuleb. Vajutad nuppu ja vastassuund kukub ära. Teleskoopantenniga peab edasi-tagasi käima, et näha, kas müra suureneb või väheneb ja suunast ei tea see üldse midagi.
Ja veel üks nähtus, mis vahel tekitab tunde, et nüüd on küll pill kutu. Vahel mitu korda nädalas saab Maa Päikeselt tulnud litakaga pihta (suurem või väiksem magnettormike). Siis on S-meetri järgi kohinat kõvasti aga jaamu kuidagi vähe ja needki räägivad imelikult väriseva häälega. Eriti hea on seda testida näiteks mõne aja- ja sagedusetaloniga. Näiteks 4996 või 9996 kHz SSB tulevad tugevalt. Kui jaam annab pidevat tooni, mis kõvasti väriseb ja samal ajal S-meeter hullumeelselt viskleb, siis võib olla mõttekas hoopis õue minna. Mida kehvemalt ja suurema kärinaga tuleb, seda suurem tõenäosus on virmalisi näha. Kui tundub et täna on pill päris telliskiviks muutunud (Radio blackout on selle peen nimetus), siis peab lausa pea kuklasse ajama, et kogu ilu näha. Aga seda juhtub mõned korrad kümnendis. Kui ainult neid pilvi ja tänavalaternaid ei oleks...

[Kalle79]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

See on tore hobi. Kui tõsiselt tegeleda, siis pole kunagi igav ja pole ka muret, et raha pole enam kusagile panna. Netist leiab miljon ideed, kuhu selle hobiga seoses investeerida.
Kas mulle tundub või polegi sellel antennipistikul nn maakontakti? Tavaliselt on otsas see kooniline kontakt, siis tuleb tilluke plastmassist triip ja edasi kuni pistiku plastmassini metalltoru maanduse jaoks. Kui ka raadio antennipesas maanduse ots õhus ripub, siis seda saab kohendada aga garantiiaja peab ära kannatama.

Ühelt poolt on see tore hobi tõesti, teisalt on asjal aga ka praktiline külg. Arvestades seda, mis hetkel maailmas toimub, siis ühel hetkel ei pruugi internet, TV ja kohalikud FM raadiojaamad enam töötada või tuleb sealt siis mingisugust väga kallutatud infot ehk "propakakat" ainult. Lühilainetele aga niisama lihtsalt kätt ette ei pane. Nõukaajal üritati, aga ikkagi sai sellesama VEF-317-ga Laulva revolutsiooni algusaegadel Ameerika Häält kuulatud. Nii et seega ka väike nostalgiamoment on asjal juures.
Antennipistik aga pole pildile kõige paremini jäänud, maakontakt on ikka olemas ehk pistik näeb välja nagu harilik mono-pulkpistik. Maanduse lahendasin katsetamiseks hoopis sedasi, et torkasin antennijuhtme pistikusse läbi fooliumi ja maandusjuhe käib fooliumi külge. Natuke nagu midagi muudaks küll, eks õhtul ja öösel saab paremini proovida. Kuhugi mujale kui radika külge pole mul niikuinii siin kolmandal korrusel võimalust seda ühendada. Vana, lampidega Gaina puhul oli igatahes efekt märkimisväärne.

Antenni parema lahenduse osas peab veel natuke mõtlema. Oli vist lühilainete puhul nii, et soovitatavaks antennitraadi pikkuseks on pool lainepikkusest ehk siis nt. 41m laineala kuulamise jaoks 20,5m jne. Arusaadavalt mul linnakorteri tingumustes selliseid traate kuhugi riputada pole võimalik. Aga peast käis läbi mõte kleepida rõduklaasidele ehituspoest saada olevat fooliumteipi, nii et tekiks midagi raamantenni sarnast. Sedasi saaks antennile pikkust omajagu ja kui neid antenne kleepida mitu, siis neid omavahel ühendades-lahutades saaks ka antenni pikkust muuta. Huvitav, kas selline lahendus võiks toimida või pole mõtet hakata vaeva nägemagi?

[Shele]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Selliseid asju on tehtud küll, anteniiraamatutes/artiklites on ka kirjeldusi/arvutusi. Tuleb tähele panna, et tegu on raamantenniga, millel on suunatundlikkus. Linnas oleks ehk mõeldav enam-vähem häälestatud väiksem raamantenn Koos võimandiga), mida saaks häireallikatest kõrgemale tõsta.
Tuki veel meelde, et vastuvõtja sisendring ja selle side antenniga on ka väga tähtis. Siin peaks olema päris raadioamatööre, kes seda asja (vanasti) väga hästi jagasid.

[Pläsku]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

http://tinyurl.com/preview.php?num=pqcfmao

[Arvi]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Antennist - toksi google'sse näiteks w31ms ja vaata, mida seal räägitakse. Pole küll "profikraam", aga ehk aitab.

[Padasonic]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Aga peast käis läbi mõte kleepida rõduklaasidele ehituspoest saada olevat fooliumteipi, nii et tekiks midagi raamantenni sarnast. Sedasi saaks antennile pikkust omajagu ja kui neid antenne kleepida mitu, siis neid omavahel ühendades-lahutades saaks ka antenni pikkust muuta. Huvitav, kas selline lahendus võiks toimida või pole mõtet hakata vaeva nägemagi?

Need on sellised hädalahendused. Raamantenn tuleks häälestada konkreetsele sagedusele. Sellega on see häda, et küll on raam liiga lühike ja teises otsas jälle pöördkondeka min. mahtuvus liiga suur.
Üks sellne häälestatav variant:

http://www.2dipol.com/2013/06/antenna-for-mw-lw.html

Veel üks põlve otsas tehtav variant idee mõttes, aga katab ikka ainult jupikese lühilaineist:

http://www.creative-science.org.uk/minihfloop.html

Antennivõimendi on enamasti vajalik.

[erku]

Vs: Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?

Vastus küsimusele: "Kas mobiilsideantennid maja katusel võivad segada lühilainete vastuvõttu?"
Jah võivad küll; sest seal võib lisaks lainealas/kiirgusalas olla "midaiganes" ja hetkel puudub igasugune kontroll selliste kiirgavate seadmete üle.
Arvatavalt pole: istitutsiooni, firmadel oskajat personali ja seadmeid.

Eestis on hetkel mitu kohta, kus mobiilside on häiritud, autode signalisatsioonipuldid töötavad heal juhul vaid auto kõrval jne.
Kõige kurjoossem situatsioon on Narva linnas, ühes punktis, kus autoga peatudes seda pärast seal käima ei saa.
Kõiksugu immosüsteemid tableti-/kaardilugejad jne, mis on moodsamatel autodel, kaotavad töövõime.
Hoone on sisuliselt pooltühi, hoone ümber puudub sisuline asustus ja hoone katusel on ka ainuke nähtav kiirgur, GSM mast.
Mobiilside-operaator vastas talle saadetud kirjale, et nende poolt on kõik korras.
See tähendab aga seda, et järgmine kord, kui autoga lõksu jäädakse, ei hakata seda teisaldama (teisaldama-käsipidur, roolilukk jne on ka osadel elektroonilised), vaid võtame lihtsalt hoone osal toite maha, kogulugu.