Vool teemantist

[A.R.]

http://tehnika.postimees.ee/3978467/tulevikutehnoloogia-tuumajaeaetmetest-tehtud-teemant-patareid-kestavad-tuhandeid-aastaid?_ga=1.232721631.1148691173.1478378033

1 gramm annab 15 J.
See tähendaks et 1 tonn, alla 300 liitri, annaks 15000 kJ, seega juba üle 4 kWh.
ja 5730 aasta pärast tuleks sealt ikka veel 2 kWh.
Pole paha.

[Shele]

Vs: Vool teemantist

Nn. aatompatareid on tuntud mitukümmend aastat. Pikaealised küll, aga kohutavalt suure sisetakistusega: voolu saab nendest mikroampri kaupa.

[elukaz]

Vs: Vool teemantist

Kui tänapäevased AA patareid kaaluvad ligi 20 grammi, salvestavad 700 džauli grammi kohta ja suudavad seda energiat välja anda ligi 24 tundi järjest, siis teemandist tehtud patareid annavad 1 grammi C-14 kohta välja vaid 15 džauli, kuid suudavad seda teha 5730 aastat. Kokku mahutab gramm C-14 teemanteid järelikult ligi 2,7 teradžauli energiat

Ehh, ühikud, ühikud... Kui prooviks aru saada mida tegelikult on tahetud öelda, dzhaul on vattsekund, kui selle korrutame tundide või aastatega saame vattsekundruudu. See oleks siis energiakiirendus, kui palju suureneb patarei võimsus aja jooksul. Ilmselt mitte seda pole silmas peetud.
2,7TJ saame kui 15W korrutada 5730 aastaga ehk siis grammine teemant annaks välja pidevat võimsust 15W ja AA patarei 20x700=1,4kW pidevat võimsust 24h järjest...
Ilmselt on selles väites kerge eksitus ja 15J ongi kogu energiahulk mis saadaval on.
Mis teeb püsivaks võimsuseks nii väikse numbri et pole mõtet isegi arvutama hakata ja jutt piiritutest rakendustest on bullshit.

[rainadov]

Vs: Vool teemantist

Paljud sateliidid töötavad ju aatomipatareidel! Sealt ka suur kisa, kui nende eluiga ühelepoole saab ja alla sajavad!

[elukaz]

Vs: Vool teemantist

Kus see kisa on? Ma arvan et satid tõmmatakse ammu enne plaanipäraselt alla kui patareid tühjaks saavad.

[Scott]

Vs: Vool teemantist

Sattidel polegi probleemi elektri lõppemisega, sest sidesatelliidid on päikesepaneelidega ja planeetidevaheliste aparaatide tuumapatareid on piisavalt pika elueaga.

Tähtsam on hoopis stabiliseerimiseks kasutatavate mootorite kütus. Kui see hakkab otsa saama, siis madalal orbiidil tiirlevad objektid suunatakse atmosfääri, kõrgemal olevad, kaasa arvatud telesatid, tõstetakse viimase kütusevaru abil kõrgemale orbiidile. Kuigi ka sealt hakkab satelliit Maa poole vajuma, läheb atmosfäärini jõudmiseks sadu kuni mõni tuhat aastat. Põhimõtteliselt on selle prügi koristamine tulevaste põlvede kaela lükatud, teisalt aga väärtuslik toormeladu.

[Starfish]

Vs: Vool teemantist

Tähtsam on hoopis stabiliseerimiseks kasutatavate mootorite kütus.

Kas nende satelliitide stabiliseerimise jaoks ei saa päikesevalgust kasutada ?

[Scott]

Vs: Vool teemantist

Viimasel ajal on mingi areng elektrilise stabiliseerimise vallas toimunud, aga üldjoontes on vajaminevat tõukejõudu Päikesest praegu veel keeruline ja kulukas toota.

Telesatelliitidel käivitatakse stabiliseerimismootorid mõne korra nädalas, et satti täpselt oma kuubikus hoida. Kütust selleks on pardal umbes 15 aastaks. Kui vahepeal on vaja manööverdada teisele positsioonile, lühendab see aktiivset tööaega.

(Mõned aastad tagasi oli ühe suure kommunikatsioonisatelliidi stardil anomaalia ja kanderaketi viimane aste ei viinud satelliiti õigele kõrgusele. Põhimõtteliselt oli võimalus kasutada satelliidi stabiliseerimismootoreid ja -kütust planeeritud positsioonile triivimiseks, aga see oleks lühendanud satelliidi kasulikku eluiga poole võrra, kui õigesti mäletan. Omanik valis kindlustuse ning valel orbiidil satelliit kukutati ookeani. Samas eelmise sajani lõpus on sarnases olukorras satelliit õigele kohale upitatud.)

[A.R.]

Vs: Vool teemantist

See ei kõlba kuskile et lubatakse tasuta sooja ja elektrit ja siis ei saa seda tehtud mingi korrutamisepärast.
Teemant oleks peaaegu sama mis nood kolm rohelist toru seal reklaamis.
Mõõdud ja võimsus üsna ühte kanti.

[vax]

Vs: Vool teemantist

Kas mitte Estcube-1 ei kasutanud elektrilist stabiliseerimist?
Ma nagu mäletan nende mingist artiklist, et satelliidi orienteerimine piltide võtmiseks toimus erinevalt laetud antennide abil.

[klm]

Vs: Vool teemantist

EstCubel ei saadud seda stabiliseerimist tööle - plaanitud oli kasutada titaanist kruvisid, neid aga ei saadud, kasutati tavalisi teraskruve, need aga magneteerusid ja süsteem ei töötanud seetõttu.

[vax]

Minu mäletamist mööda see mingil määral siiski töötas. Mida ei saadud tööle, oli see elektriline päikesepuri, mille mootor sai stardil kannatada.

Varsti selgus, et mõningate detailide magneetumise tõttu oli orienteerimine oli raskendatud. Mitu kuud läks uute juhtimisalgoritmide väljatöötamiseks. 2014. a. augustis pandi ESTCube-1 pöörlema nurkkiirusega 841 kraadi sekundis, septembris püüti välja kerida päikesepurje traat. Paraku see eksperiment ei õnnestunud, korduvad katsed ei andnud ka kahjusk hiljem tulemusi: traat jäi pooli kinni. Tõenäoliseks põhjuseks peetakse mootori või lukustussüsteemi riket ja purjeeksperiment sellel korral nurjus. Samal ajal õnnestus testida kõik teised satelliidi komponendid (k.a elektronkahur). Seega saab ESTCube-1 tööd siiski pidada suureks eduks. Satelliit töötas kosmoses üle kahe aasta, tegi üle 10 000 tiiru ümber Maa, saatis üle 280 pildi. Sai võimalikuks määrata satelliiti orientatsiooni täpsusega kuni 20 ja pidada kahepoolset sidet.