Jootmise abivahend

[Starfish]

Abivahend, kuhu vahele saab kinnitada plaadi (pooleks lõigatud kustutuskumm, millele on soon sisse lõigatud).
Üks pool saab liikuda mööda siledaid tikkpolte (olid mootori kinnitused), poolte maksimaalne vahe 106mm.
Liikuval osal on vedru mis pooled kokku tõmbab ja tugi all kuna ei leidnud varude hulgast pikemaid tikkpolte, et teha nendele teise otsa toestus.
Keskel on pikema keermestatud osaga tikkpolt, mille abil saab plaadi hoidiku vahele fikseerida.
Plaadi pöörlemise saab takistada mõlemalt poolt, peal asuvate poltide kinni keeramisega.
Hiljuti tegin sellele aluseks suurema plaadi ja lisasin tinarulli jaoks koha ja ka väikese vineerplaadi, mille pealt oleks jootekolviga hea tina võtta.

[alsatianp]

Vs: Jootmise abivahend

http://makerplane.org/?p=1311

[Svago]

Vs: Jootmise abivahend

Hiljuti tegin sellele aluseks suurema plaadi ja lisasin tinarulli jaoks koha ja ka väikese vineerplaadi, mille pealt oleks jootekolviga hea tina võtta.

Puu sisaldab erinevaid orgaanilisi ja keemilisi ühendeid, mis ei tule kasuks jootekvaliteedile ja kuumale kolviotsale:

http://www.drevesinas.ru/woodstructura/chemical/1.html

Elektroonikatööstuse käsijootmisel hoitakse ühes käes räbustiga joodistraati ja teises jootekolbi.
Pb sisaldava joodise puhul kasutatakse kindlasti kindaid. Elektroonika jootmisel kasutatakse ESD kindaid.
Ka kasutatud seade peab vastama ESD nõuetele.

[kasulikud trikid]

Vs: Jootmise abivahend

Hiljuti tegin sellele aluseks suurema plaadi ja lisasin tinarulli jaoks koha ja ka väikese vineerplaadi, mille pealt oleks jootekolviga hea tina võtta.

Puu sisaldab erinevaid orgaanilisi ja keemilisi ühendeid, mis ei tule kasuks jootekvaliteedile ja kuumale kolviotsale:

http://www.drevesinas.ru/woodstructura/chemical/1.html

Elektroonikatööstuse käsijootmisel hoitakse ühes käes räbustiga joodistraati ja teises jootekolbi.
Pb sisaldava joodise puhul kasutatakse kindlasti kindaid. Elektroonika jootmisel kasutatakse ESD kindaid.
Ka kasutatud seade peab vastama ESD nõuetele.

Tavakasutaja tapab / rikub detailid ära hoopis liialt kõrge jootmistemperatuuri & liialt pika jootmisaja tõttu.
Ehk siis tulemus: kuumuspaisumine ja vot see on siis see mis selle detaili maha tapab.

1. Kui kasutan pliiga jootetina, siis saan kasutada jootekolbi a 250-300kraadi, hea küll ka 350 kraadi ja võin rahulikult joota a 1-2 sekundit.
2. Kui kasutan aga pliivaba tina, siis pean kasutama juba kolbi mille temperatuur on nii 450-500 kraadi, tihti ka juba 550 kraadi ja sel juhul pean ma kasutama jootmiskiirust juba nii a 0,5 sekundit.
3. Kui ma seda ei suuda ja joodan 1-2 sekundit selle suurema kuumusega, siis on see detail justnimelt Kuumusesurmas.

PS: Tegelikult võiks Elfa Foorumid avada üleüldse uue alamteema, pealkirjaga "Kuumuse-surmad ja Kuumuse-koomad" ja sinna oleks juttu ohtrasti, alates surnud transistoridest ja lõpetades igasugu WiFi-ruuteritega ja läptoppidega milledel igasugu Chpid / sillad kuumusesurma surevad.

[vasaraonu]

Vs: Jootmise abivahend

PS: Tegelikult võiks Elfa Foorumid avada üleüldse uue alamteema, pealkirjaga "Kuumuse-surmad ja Kuumuse-koomad" ja sinna oleks juttu ohtrasti, alates surnud transistoridest ja lõpetades igasugu WiFi-ruuteritega ja läptoppidega milledel igasugu Chpid / sillad kuumusesurma surevad.

Suvaline Elfafoorumi kasutaja võib ise teha vastava teema.

[Kkert]

Vs: Jootmise abivahend

Kui kasutan aga pliivaba tina, siis pean kasutama juba kolbi mille temperatuur on nii 450-500 kraadi, tihti ka juba 550 kraadi ja sel juhul pean ma kasutama jootmiskiirust juba nii a 0,5 sekundit.

Kui tihti sa 550 kraadise kolviga joodad? (Enamus jootejaamu üle 450 kraadi ei lähegi)
Ja millist tina peab 550 kraadi juures kasutama? Minu tina küll sellist kuumust ei kannata.

[dumb_user]

Vs: Jootmise abivahend

No sellise kraadi puhul PEAVADKI asja ära surema. Kui ei mõista pliiga tina puhul 250 kraadiga hakkama saada siis pole midagi parata. Aga 550 kraadi jootmiseks ?

[A.R.]

Vs: Jootmise abivahend

Kindel see et kui pistiku pulka liialt kuumutada siis ta sureb kuumasurma.

Vast on siiski väike vahe
kas tinutame mikroskeemi või pistiku jalga,
kas seal on 1 cm vaskpulk või on seal hoopis 0,1 mm traat.
Igale oma riistad.

[Kkert]

Vs: Jootmise abivahend

Kui liiga kaua kuumutama peab, siis on kolb liiga väikse massiga või lihtsalt liiga nõrk.
Mida kuradit te joodate et 550 kraadi vaja on?

[A.R.]

Vs: Jootmise abivahend

Mida kuradit te joodate et 550 kraadi vaja on?

Kunagi sai aetud takisti kuskile 1500-2000 C.
Oli selline helevalge helendus.

Päris tinutamist seal ei olnud aga takisti põles puhtaks ja
sobis kenasti testri mähitud takistite aluseks.
Konstantaanist sai üsna püsivad.
________________
Elektroonikul on mitmekesised vajadused.

[Eggy]

Vs: Jootmise abivahend

Mul on jootekolb 320-340C kraadi vahel (80W Weller), 370C (väga harva ka 400C kanti) võib tulla juba jurakate maa pindade jootmistel. Vaata pigem oma kolvi ots üle, see pigem liiga peenike ja/või mustning ei anna sooja edasi.

[Starfish]

Vs: Jootmise abivahend

Pigem ongi asi otsa valikus ja mõõtmetes.
Näiteks nõela sarnase otsaga, millega näiteks arvuti emaplaadil radasi taastada, sellisega võib jäädagi suurt joodet lahti sulatama.
Suurte pindade, suurte tina koguste jaoks peab kolviotsal "massi" olema kuhu soojus salvestub siis ei jahuta jootekoht kolviotsa.
Liiga peenike ots ja selletõttu kõrge temperatuuri valik näitab asjatundmatust.
Otsa materiali valik on samuti tähtis, vask on hea aga kipub sisse põlema jootekoht.
Messing kestab kaua.
Küttekega ja otsa vaheline kontakt on tähtis.
Eriti on see vasest ja messingist otste puhul sest kõrge temperatuur soodustab oksiidi teket.
Kolviots on kasulik enne jootmist tinaga üle teha siis on puutepind soojuse ülekandeks suurem ja kui jootja märkab et ta jootmisel jootekolbi kõvasti vastu jootekohta surub siis on midagi valesti.

4 jootevahendit, igal oma ülesanne.

[Svago]

Vs: Jootmise abivahend

Tavakasutaja tapab / rikub detailid ära hoopis liialt kõrge jootmistemperatuuri & liialt pika jootmisaja tõttu.
Ehk siis tulemus: kuumuspaisumine ja vot see on siis see mis selle detaili maha tapab.

1. Kui kasutan pliiga jootetina, siis saan kasutada jootekolbi a 250-300kraadi, hea küll ka 350 kraadi ja võin rahulikult joota a 1-2 sekundit.
2. Kui kasutan aga pliivaba tina, siis pean kasutama juba kolbi mille temperatuur on nii 450-500 kraadi, tihti ka juba 550 kraadi ja sel juhul pean ma kasutama jootmiskiirust juba nii a 0,5 sekundit.
3. Kui ma seda ei suuda ja joodan 1-2 sekundit selle suurema kuumusega, siis on see detail justnimelt Kuumusesurmas.

PS: Tegelikult võiks Elfa Foorumid avada üleüldse uue alamteema, pealkirjaga "Kuumuse-surmad ja Kuumuse-koomad" ja sinna oleks juttu ohtrasti, alates surnud transistoridest ja lõpetades igasugu WiFi-ruuteritega ja läptoppidega milledel igasugu Chpid / sillad kuumusesurma surevad.

Pliivaba jootetina sulab 230°c ja pliiga veel madalamal.

http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Pliivaba_jootetina

Kui käsijootja kasutab tootmises jootekolbi, mille temperatuur on üle 250°C (mõnes firmas 260), siis saadetakse ta koolitusele või teisele tööle. Paljudel komponentidel on 250°C max lubatud temperatuur. Max lubatud jootetemperatuure ja jooteaegu saab vaadata komponentide andmelehtedelt. Enamusel uuematel käsijootejaamadel on kõrgema temperatuurile reguleerimine tehtud operaatorile võimatuks. Ise ei ole kasutanud üle 260°C kunagi ja seda ainult teatud komponentide puhul.
Jootmisel tuleb kasutada õiget kolviotsa ja õige võimsusega jootejama, siis pole nii kõrgeid temperatuure vaja. Pidevalt tuleb jälgida ka kolviotsa olukorda.

[Svago]

Vs: Jootmise abivahend

Jootmisest veidi laiemalt:
Jootekolbe tuleb lisaks kalibreerida. Mul on selline jootejaam, kus on sees kalibreerimisseade. Selle termopaari vastu pannakse kolviots ja potega teostatakse korrigeerimine. Indikaatoriks on 3 LED tuld. Teinekord on probleem hoopis oksüdeerinud kolviotsa ja küttekeha kokkupuutepunktis.

Olen töötanud mitmes suures elektroonikafirmas. Imestan, et enamuses ei kalibreerita jootekolbe või tehakse seda väga harva.
Ühes ettevõttes mõõtsin tööle tulles erinevate firmade, erinevate keerukusastmetega jootejaamade, remondirobotite temperatuure. Ca 40-st vaid 2 olid mõõtevea piires korras. Suurim viga oli 34°C ?! !
Enamuse viga oli 10°C - 20°C.
Ka 7-10 tsoonilisi kuumaõhu jooteahjusid ei kontrollita mõnes ettevõttes temperatuuri õigsuse suhtes. Ühes ettevõttes oli algselt 14 liinist korras vaid üks. On ju täielik jama, kui sama toote jootmiseks peab protsessiinsener igale liinile tegema individuaalse jooteprofiili
Lisaks ei teadnud hooldemehed, et ventilatsioonitorustiku lahtitegemine muudab ahjus temperatuure üle 10°C, ei informeerinud tööde teostamisest kedagi – tekib oht, et väikesed komponendid lähevad „kõrbema“ või teise variandina suurematel komponentidel tekivad külmjooted. Eriti oluline on see Ag pastaga protsessi puhul, kus tööaken on palju kitsam kui Pb pastade puhul. Muidugi on Pb pastad EL ammu keelatud
Samuti tuleb kontrollida lainejootmise masinal joodise, eelsoojenduse temperatuure.
Konveierite liikumiskiirusi millegipärast ei kalibreerita, rääkimata ventilatsioonimõõtmistest.
(Mõnel keerulisemal ahjul on siiski konveieri kiiruse kalibreerimisseade sees olemas).
Olen kohanud ka väga erinevat protsessidest arusaamist. Koolitustel Münchenis, Londonis, Itaalias, Hollandis, Taanis, USA-s, Helsingis räägitakse erinevat juttu võrreldes näiteks Koreaga.
Minu üks Korea klient kasutas Ag joodise asemel lainejootmisel Cu joodiseid. Klaastekstoliidi asemel kasutati näiteks juhtpaneelidel getinaksi. See kipub kõrgetemperatuurilise Cu joodise puhul laines suusaks tõmbama, suitsema minema ja vajab käitlemisel erirežiimi
Pastaprotsessi jootetemperatuur oli korealastel protsessiakna alumise piiri juures – nad kartsid protsessorite pärast? Tavaliselt on ikka kompuutri-mõõteseadmega jooteprotsess võimalikult keskele optimeeritud, et kümnete tegurite muutudes asi veel töötaks (näiteks puhkuselt tagasi tulles). Lisaks tahtsid nad, et lainejootmise eelsoojendus oleks veepõhise räbusti puhul 70..80°C. Euroopas, USA-s on ikka 120-130°C, et vesi räbustist eelsoojenduses välja auraks ja laines ei aurustuks. Sellise idamaise „tarkuse“ tulemusena on jooted hallikasmatid, mikroskoobiga vaadates poorsed nagu käsnad
Aga klient on kuningas ja aitab vaid pikk vaidlus, praktiline tõestus jne.

[A.R.]

Vs: Jootmise abivahend

Liiga peenike ots ja selletõttu kõrge temperatuuri valik näitab asjatundmatust.

Kui on ülekuumenemise kartus siis võib kasutada woodi sulamit.
Mõni asi ei kannatagi rohkem aga voolu on vaja läbi lasta.