Elektriauto ehitus

[vax]

Vs: Elektriauto ehitus

Ja 50kw bensukas on igas olukorras sama võimsusega? Kui palju sellest kõigest ratasteni jõuab? Lisaks on mission impossible teha sisepõlemismootor igas olukorras efektiivseks, nii et reaalsuses pole juttu isegi 20%-st vaid pakuks sinna 8% kanti keskmiselt.

On muide üks põnev akutüüp nimega flow battery, mida saab tankida nagu tavalist kütust ning ärakasutatud "kütuse" saab uuesti "täis laadida"

http://en.wikipedia.org/wiki/Flow_battery

[murphy]

selles wiki artiklis on veidi võsa pandud, mõned nimekirjas olevad akud pole laetavad elektrolüüdi vahetusega.

Lisan veel et enamus seda tüüpi akusid kasutab Proton exchange membrane. Viimane on ka fuelcell osa mis maksab palju raha. Seepärast sa ei näe seda. Lisaks et sa pead reaktsioonis tekkinud jääke ikka kaasas vedama. Kuni energiatihedus pole piisavalt suur on nende lisatonnide lohistamine mõtetu.

[Svago]

Vs: Elektriauto ehitus

Soome neljarattaveoline elektriauto Toroidon (2X200kW + 2X300kW):

http://www.goodnewsfinland.com/feature/finland-s-one-of-a-kind-electric-hyper-car/

The Toroidion 1MW concept car from Toroidion Ltd. was unveiled in April by Prince Albert II at the Top Marques car show in Monaco. It is completely electric holding a 1 341 horse power engine with four direct drive motors, reaching speeds of up to 400 kilometres per hour in just 11 seconds. And it’s powered by a battery that lasts roughly 500 kilometres and can be changed without coming to a complete stop.

[tiidu93]

Vs: Elektriauto ehitus

Missugune oleks muhe elektriauto:
1. Kõigi nelja velje sees elektrimootor, mis pidurdusel käitub generaatorina ja laeb akusi.
2. Elektrimootori massi vähendatud ja kasutatakse vesijahutust, saab sellega salongi kütta ja väheneb auto kaal.
3. Terve kere päikesepaneelidega varustatud

Kui kuskil teepeal akud tühjaks saavad, palud mööduval rekkamehel oma elektriautot lohistada järgi veidi pisikese tasu eest, ise talludes piduri peal ja toimub akude laadimine

[maidor]

Vs: Elektriauto ehitus

Elektrilise pidurduse ja PV paneelide kasu on akule väga tühine. Mina panustaks pigem pisikesele generaatorile. Liiter tunnis ja annab paar kW tunnis.

[redart]

Vs: Elektriauto ehitus

Missugune oleks muhe elektriauto:
1. Kõigi nelja velje sees elektrimootor, mis pidurdusel käitub generaatorina ja laeb akusi.
2. Elektrimootori massi vähendatud ja kasutatakse vesijahutust, saab sellega salongi kütta ja väheneb auto kaal.
3. Terve kere päikesepaneelidega varustatud

Kui kuskil teepeal akud tühjaks saavad, palud mööduval rekkamehel oma elektriautot lohistada järgi veidi pisikese tasu eest, ise talludes piduri peal ja toimub akude laadimine

Kõik punktid on mingil määral on tänapäevaste seeriatootmises olevate elektriautode juures juba täidetud. Leafi mootori nimivõimsus on 80kW, regenereerib pidurdades maksimaalselt 30kW võimsusega. Mõju ei ole väga suur tõesti, kuid linnasõidul võib siiski üle 10% ulatuda. Veoauto järel laadimine toimib ka, jänkimaal üks härrasmees proovis . Piduri peal polegi vaja talluda, kuna üks sõidurezhiim on selline, et gaasipedaali "null" on umbes kolmandiku peal ja pedaali täielikult vabastades toimub regenereeriv pidurdus, tunne on nagu sõidaks manuaalkastiga kõrge käiguga. Mis veoka järel laetud akude energia hinnaks tuleb, on omaette teema...
Ka kogu auto pinna päikesepaneelidega kattes on mõju üsna väike, kuna energiat kulub massi liigutamiseks üsna palju. Küll aga leidub leafil tagaspoileris väiksem paneel selleks, et 12V aku laetuse taset hoida, kui auto pikemalt kusagil seisab. Telemeetria jm pardal leiduv tahab ju pidevalt voolu saada.
Sõltuvalt autost on mootoreid üks kuni kaks (kummagi silla jaoks üks sel juhul), samuti on kasutusel vedelikjahutus millega ka salongi köetakse. Paistab, et kontroller vajab jahutust rohkem kui mootor ise. Energiat tuleb sealt siiski üsna vähe. Mootorid otse rummus ei ole hetkel vist teema esmalt selle pärast, et nad kaaluvad suht palju ja ajavad vedrustamata massi suureks, teiseks kulub kontrollereid rohkem ja hetkel ei ole need veel väga odavad.

[vax]

Vs: Elektriauto ehitus

Eks ma oma elektriauto millalgi ära teen, rattaid on nüüd 5tk. ehitatud ja hetkel käib kuuenda joonestamine.
Sai juba ka juppe kokku ostetud, silla osasid peamiselt. Hetkel käib töö pigem CAD-is ja põhiparameetrite nagu vedrustuse geomeetriaga.
Mõned märksõnad:
-mõõtmetelt väike, ent sportlikult võimekas SUV, võtke seda kui sportlikku maastikusuutlikku Smarti. Elektri kit-car.
- neli 10Kw vesijahutusega AC mootorit, mille otsas 5:1 planetaar, edasi veovõll rattasse. Pidur istub planetaari, mitte ratta küljes, et vähendada vedrustamata massi.
- alumiiniumprofiilidest ja lehest needitud-liimitud shassii, klaasplastist kere.
- Ees topeltõõtsadega vedrustus, taga pendelhoova ja chapman struti ristsugutis.
- LiFePO4 akupakk 144V, osaliselt põranda sees, osaliselt istmete taga.

Midagi lahedat ka:
https://endless-sphere.com/forums/vi...hp?f=7&t=69603

[RaunoK]

Vs: Elektriauto ehitus

Aga milleks üldse vaja pidureid, piisaks kui hinnata kiirust, peatuse kaugust, tee kallet ja õigel ajal gaas maha. Pidureid kasutaks vaid siis kui vaja paigal seista või vaja ohtu vältida
Ei mina nendest juhtidest aru ei saa kes enne linna märki kohe pidurdavad ja kiirendamisel jälle teisel tagumises põrkerauas kinni.
.............Ei noo kui politsei taga sõidab siis küll, muidu peetakse kinni ja kontrollitakse piduri tulede olukorda!!

[OSX]

Vs: Elektriauto ehitus

-mõõtmetelt väike, ent sportlikult võimekas SUV, võtke seda kui sportlikku maastikusuutlikku Smarti. Elektri kit-car.
- neli 10Kw vesijahutusega AC mootorit, mille otsas 5:1 planetaar, edasi veovõll rattasse. Pidur istub planetaari, mitte ratta küljes, et vähendada vedrustamata massi.

Võibolla... lihtsalt võibolla pole SUV puhul planetaari piduri sättimine kõige parem mõte. Ilmselt kasutad klassikalisi sõiduka pooltelgi, siis jääb pidurielemendi ja ratta vahele minimaalselt kaks lõtku võimaldavat kohta, mis omandavad järjest kiiremini need võimalikud lõtkud. Ja kui on tahtmine saavutada tänavalegaalsus, siis võib ka sellise sõidupiduriga probleeme tulla. Seisupiduriks why not.

[redart]

Vs: Elektriauto ehitus

Võibolla... lihtsalt võibolla pole SUV puhul planetaari piduri sättimine kõige parem mõte. Ilmselt kasutad klassikalisi sõiduka pooltelgi, siis jääb pidurielemendi ja ratta vahele minimaalselt kaks lõtku võimaldavat kohta, mis omandavad järjest kiiremini need võimalikud lõtkud. Ja kui on tahtmine saavutada tänavalegaalsus, siis võib ka sellise sõidupiduriga probleeme tulla. Seisupiduriks why not.

Neid masstootmises olnud autosid on päris mitmeid, mis seda lahendust kasutavad. Alfa 75 meenus kohe, aga google leidis terve listi. Seega vanemad registrikeskuse onud on ilmselt näinud rohkem kui ühte sellist. Poolteljed tuleb ilmselt küll korralikult dimensioneerida.
https://en.wikipedia.org/wiki/Inboard_brake

[OSX]

Vs: Elektriauto ehitus

Nad on näinud tehaselahendusi. Ja korralik dimensioneerimine võib tähendada ka seda et kaaluvõit muutub nullilähedaseks. Iseasi kui kasutada doonoriks vastavat tehaselahendust.

Ja on ka momente kus ratta kaal on oluline, seda just SUV funktsioonis. Kui sillas lukke ei tule, siis raskem ratas aitab teljeratastel paremat kontakti konarliku pinnaga saada ning sõit võib jätkuda, kui aga ratas kergeks läheb ja pidamise kaotab, istub open diffidega SUV nagu part pesas ja ainult prääksub. See muidugi sõltub silla artikulatsioonivõimest, kuid pooltelje kasutamine näitab et see ei tule väga tõsiseltvõetav.
Kividel ronijad näiteks täidavad rehvid veega õhu asemel, et ratta kaal oleks suurem ja surve pinnale parem.
Asfaldil driftimiseks aga sobib kerge ratas muidugi hästi, kuid seal ei ole midagi rääkida SUV klassist, U ehk Utility Vechile osa ju pole.

[vax]

Vs: Elektriauto ehitus

Asi selles, et kui juba nelikveo ja nelja mootori peale on mindud, siis on selline lahendus loogiline. Esimesed veovõllid tulevad püsikatega, tagumised kardaaniga. Kardaan on ka osa õõtshoovast, suht sarnane Lotus Esprit tagavedrustusele.

[OSX]

Vs: Elektriauto ehitus

Mis mõttes "kardaan on osa õõtshoovast"? Pildilt ei selgu kas taha läheb kaks kardaani (vaevalt), ja kui läheb üks siis on seal ju differentsiaal mis jagab siseneva võlli jõu kahe ratta vahele ära? Reeglina taga õõtsadel vedavat silda tehes pannakse differ jäigalt paigale ja poolteljed kannavad jõu üle. Ainus vahe on siin esiotsaga selles et need pooltelje otsad mis ees lähevad nuudiga käigukasti, taga omandavad otsa taldrikud ja kinnitus diffrile on taldrik-taldrik tüüpi. See võimaldab vähendada probleeme silla liikumisel tekkiva vajadusega muutuva pikkusega kardaani järele (ok, tegelikult jäetakse ka kirjaldatud viisis kardaanihülss alles aga see on tunduvalt väiksem, tavaliselt ka hooldevaba).

[redart]

Vs: Elektriauto ehitus

Vax mõtleb ilmselt liigendi tüüpe. Nii ees kui taga on ikka poolteljed, aga esimene on püsikiirusliigendi tüüpi ühendusega ja taga kardaani tüüpi liigendiga. Mis iganes termineid nende kohta vastavates koolides kasutatakse, kus ma käind pole. Aga sellest ma ka ei saand aru, et kuidas kardaan osa õõtsast on, vahtisin küll neid espriti pilte netist. Mis sa vax sellega mõtlesid?

[vax]

Vs: Elektriauto ehitus

Mõtlesin seda, et kardaanvõlli kasutatakse vedrustuses koormatud elemendina - sellist lahendust kasutatakse palju võistlusbagidel, aitab samuti vedrustuse kaalu kokku hoida. On nii ühe liigendiga variant(pildil), kui kahega. Viimasel juhul on vaja lisahooba, mis camberit reguleerib.