Staatiline ja impulsspinge.

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Kui meil on 200V ja 80 W siis on vool 80/200= 0,4 A.
Kui vool katkeb, siis katsub induktiivsus pinge tõstmisega endist voolu säilitada.

Kui nüüd panna selle mähisega rööpi üks 210 V zenerdiood.
200 on väiksem kui 210. Järelikult läbi zeneri midagi ei lähe.
Katkestuse ajal siis pinge tõuseb ja zenerist läheb vool läbi.
Aga pinge üle 210 V ei tõuse.

Teine võimalus on kasutada harilikku dioodi.
Diood tuleb panna solenoidi otsa ja toiteallika otsa vahel,
so kontaktide peale. Õiget pidi, niisiis kontaktide lahti oleku ajal solenoidist voolu läbi ei lähe.
Kui ühendame, on diood lühises.
Kui katkestame siis vool väheneb ja pinge solenoidl kasvab.
Nüüd diood avaneb ja solenoid hakkab laadima toiteallika kondensaatorit.

Kui vool läheb väga suureks võib sinna zeneri või dioodiga järjest panna ühe väikese pooli või takisti.

Kas nii ei saa?

Vanasti, kui televiisorites olid poolid ja kineskoop saadi nii kõrget toitepinget.

Läbilöögist ja eksperimendist.
Kunagi oli aeg kui ma 10kV 8 kordistasin, meetrikõrguseid kondesid laadisin ja
siis kahe zinkpulga vahele sädeme tekitasin.
(Laserit ei olnud aga valguspulssi oli vaja.)

Siis oli seal vahemik küll mõni cm. Staatiline voltmeeter oli taga ja
pinge tõusis aeglaselt, ca 10 sek paugust pauguni.
See vahemik pidas nagu rohkem kui siin oli räägitud.
Aga see oli kuskil ca 1972.

8x10[kV]=80[kV]; see teeb 80[mm]=8[cm] Normaalne vahemaa, normaalrõhu juures läbilöögiks õhus! Järgmine küsimus. Kui see kondekas-mahtuvus on solenoidi toitva pingeallika küljes, siis on ta ka laetud selle pingeallika pingeni. Lüliti lahtiühendamisel hakkab magnetväli solenoidis vähenema ja tekitab solenoidi otstel 3 kordse vastupidise pinge. Sellega kostitatakse siis seda kondekat läbi dioodi! Vool peaks tulema veelgi suurem! Me ju lühistame teineteisega 2 pingeallikat, mis on laetud vastupidiste pingetega! Toiteallika ja solenoidi otstel tekkiva vastandpolaarsusega pinge!
Kui vool ületab summutusdioodi (milline on ikkagi pandud solenoidiga rööbiti ja suletud olekus normaalse töö juures s.o pinge millega solenoidi toidetakse, hoiab summutusdioodi lukus) taluvust tuleb talle järjestikku ühendada ballasttakisti, milline võtab osaliselt soojuse hajutamise endale. Summutusdioodi kasutatakse just liigsete tekkivate impulspingete mahasurumiseks. Ta peab välja kannatama tekkiva ülepinge ja voolu! Sellel põhimõttel on küsimus lahendatud kõigis impulstoiteallikates. Ka oli telekate realaotuses samadel põhjustel demferdioodid (summutusdioodid) ka 1972.aastal!

[erku]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Ferriitidest abi pole; on efektiivsus väike, või on põhimõte vale....
Konkreetne sild mis maha põleb, on esimises postituses viidatud andmelehe ja margi järgi:
Parameters: 36MB-A Units
IO: 35 A
IFSM:
@ 50Hz 475 A
@ 60Hz 500 A
I2t:
@ 50Hz 1130 A2s
@ 60Hz 1030 A2s
VRRM range 1000 V
Praktiliselt on sillas, (nagu eespool ka mainitud) see dioodilahend ju olemas ja see põleb lühisesse. Tegemist on magnetmähisega, mis on raudkorpuses, mis töötab alalispingel, küll jah pulsseerival. Sellistel massiividel tekib "magnet" kui selline aeglaselt ja olukorda arvestades, seda pingest vabastades, tekib ka tagasilöök sootuks teine.
Kui nüüd numbreid vaadata, siis zenereid selliseid mina ei leia.
Kondensaator, peaks olema kindlalt üle 1000V, aga kuidas seda kasutada et ta ei võimendaks, vaid summutaks; asja peab saama pidevalt sisse-välja lülitada.

Ma ei saa pihta, mis seda tapab; pinge või vool. Kui arvestada et sillas on see kaitselüli (dioodide näol) tegelikult koguaeg olemas, siis nagu vastupinge alaldis ei saagi tõusta; jääb ainult nagu vool; aga kuidas saab vool pulsina minna niivõrd suureks et kustutab sellise alaldi eluvaimu.
Või tekib mingi resonants, kuna trafo töötab ju omas taktis edasi koos alaldiga ja miskis taktis tekib magnetmähiselt tagasilöök üle avanevate kontaktide alaldi suunal.

Asi põleb maha mingil suvalisel hetkel, see viitaks just viimati nimetatud kahtlusele
Vaatasin / otsisin detaile mis võiks summutada tekkivat..:

https://www1.elfa.se/data1/wwwroot/assets/datasheets/06040992.pdf

Ütleme 50-200 korda päevas käiks naksakas, aga andmelehe järgi oleks elu suht lühike.
Või keegi pakub miskit paremat?

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

8x10[kV]=80[kV]; see teeb 80[mm]=8[cm] Normaalne vahemaa, normaalrõhu juures läbilöögiks õhus!

Kena, aga mul oli see vahemik väiksem kui 8 cm. Vast 4 cm kanti. Ja pinge oli 80 kV kanti.
Minul oli see kõrvaline probleem.
Siin netis oli üks tudengi uurimus kus saadi piirväärtuseks 2,6 kV/cm.
Ta juhendaja oli mu kursusekaaslane. Lähen ja uurin natuke kuidas ta selle väärtuse sai.

Lüliti lahtiühendamisel hakkab magnetväli solenoidis vähenema ja tekitab solenoidi otstel 3 kordse vastupidise pinge.

Lentzi reegli järgi peaks pinge katsuma voolu säilitada.
Ja nüüd see "3 kordne pinge"? Kas see sõltub ka induktiivsuse väärtusest?
Võiks ju sõltuda. See ei saa ju olla universaalkonstant.

[A.S.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Üsna suure tõenäosusega põletab selle dioodi maha vastupinge impulss, mis siis dioodis läbilöögi tekitab, edasise töö teeb ära juba vool. See pinge võib seal reaalselt ikka üsna suureks minna.

[erku]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Summa, ehk nagu võimsus ei saa olla konstantne, erinevate induktiivseadmete puhul.
Kui laadida elektrolüüti, suurt, näiteks 10 000µF, trafolt läbi alaldi ja läbi takisti, kus näiteks miskil ajahetkel on vool 0,5A takistil ja nüüd lühistades kondensaatori on lühisvool kordades suurem; tuleb mängu palju tegureid.
Mis reegliga seda pingetõusu saaks arvutada magnetpoolil, või voolutugevust, vastavalt siis materjalile ja parameetritele?

Edit:
Ok, kuidas seda siis "matta", mida võiks näiteks Elfast kasutusse võtta?
Mis sellest arvata?
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa...0-06&toc=19497

https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?toc=19487&name=liigpingepiirikud

[Pläsku]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Ehk seletaks keegi mulle selle ära, miks ei saa kasutada mähisega paralleelselt dioodi, mis juba selle vastupidise pingeimpulsi tekkimise alguses kohe ära lühistab. See, kui see diood on alaldis ja kontaktidest leek üle kargab, siis pinge on juba nii kõrge, et alaldi dioodid ei pea sellele vastupingele vastu.

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Praktiliselt on sillas, (nagu eespool ka mainitud) see dioodilahend ju olemas ja see põleb lühisesse. Tegemist on magnetmähisega, mis on raudkorpuses, mis töötab alalispingel, küll jah pulsseerival. Sellistel massiividel tekib "magnet" kui selline aeglaselt ja olukorda arvestades, seda pingest vabastades, tekib ka tagasilöök sootuks teine.

Kas selle mähise takistus on ca 500 oomi?
Kas sa sinna toitele ei taha ühte 350 V elektrolüüti peale panna ja pulsatsiooni kõrvaldada?

Vool 0,4 A pole just suur.
Ja see sild on tavaline sild.
Ja kaitsediood peaks olema natuke teises kohas.

Aga mõõda ära see pinge, mis poolile tekkib.
Pane pooli kahe otsa vahele üks diood ja kondensaator. Kondensaatorile peale kõrgeoomiline voltmeeter.
Selline skeem töötab nagu impulsvoltmeeter.
Voltmeeter peab olema üsna kõrgete voltide jaoks.

Kunagi mõõtsin trafot 1000V digivoltmeetriga. 220 V.
Kui trafo välja lülitasin ja voltmeeter küljes, oligi mul olemas mälestus voltmeetrist.
Niipalju siis 3x pingetõusust.

[A.S.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Soovitaks ka prooviks panna dioodi otse solenoidi külge, see peaks esimese pingeimpulsi ära lühistama ja probleem peaks kaduma.
Väike pilt (kätevärinat ärge vaadake), mille tekitas siis tavaline tühi 1.2V leelispatarei (element küll ametlikult) ja 9000 keerdu 0.09mm ilma südamikuta mähist. Kui seda esimest negatiivset impulssi ära ei lühista, siis tuleb järgmisena sama suur positiivne impulss ja see on dioodi jaoks juba vastupinge. See vastupinge tekitabki siis läbilöögi dioodis.

[murphy]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Ja ja hutmed on induktiivpoolid. Piisavate voolude juures tekivad seal VÄGA kõrge sageduse ja pingega pulsid. Kui filtreid pole jõuab see kõikjale. See arester unusta ära. Vaata EMI filtreid rohkem.

[elukaz]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Kas ei piisa sellest kui sild tõsta teisele poole kontaktorit?

[A.R.]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Eksperiment nr 1.
Relee magnetpool.
Andmed:
Etiketil 24 V, 66 oomi, W=3160 (keerde?), diam 0,23(traat?).
joonlauaga mõõdetud 6 cm pikk, 2 cm diam,
Magnetahel, raudsüdamik.
Testriga mõõdetud induktiivsus 0,285 H

Lülitatud poolile alalistoide 23 V, pooliga rööpi tester.
Tester 1000 V, MAX
Katkestan toite, testri näit 621 V.

Kahjuks ei saanud veel ossilloskoobiga mõõta.
Selle kasutamine tekitaks ebasobivat akustilist müra.
Aeg on lihtsalt natuke varajane.
Hiljem näeme.

[A.S.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Kas ei piisa sellest kui sild tõsta teisele poole kontaktorit?

Siis hakkaks ehk toitetrafo seal nalja tegema, selle mähistes ju ka suur vool? Dioode ju riiulil on, paneme ikka mõlemale oma.

E:
Tegelt kui nüüd järele mõelda, siis trafo küljes ainult see dioodsild võib trafo poolt tekitatud pingeimpulsi silumiseks isegi väheks jääda (teoreetiliselt ei tohiks sealt ju vool läbi minna), mingi kondensaator vms. veel lisaks. Solenoidile peaks dioodist täiesti piisama.

[Pläsku]

Vs: Staatiline ja impuspinge.

Eksperiment nr 1.Relee magnetpool.Andmed:Etiketil 24 V, 66 oomi, W=3160 (keerde?), diam 0,23(traat?).joonlauaga mõõdetud 6 cm pikk, 2 cm diam, Magnetahel, raudsüdamik.Testriga mõõdetud induktiivsus 0,285 HLülitatud poolile alalistoide 23 V, pooliga rööpi tester.Tester 1000 V, MAXKatkestan toite, testri näit 621 V.Kahjuks ei saanud veel ossilloskoobiga mõõta. Selle kasutamine tekitaks ebasobivat akustilist müra.Aeg on lihtsalt natuke varajane. Hiljem näeme.

Kui ossiga saad mõõta, tee eksperiment nr.2, pane diood mähisega paralleelselt ja mõõda siis.

[rainadov]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Kas selle mähise takistus on ca 500 oomi?
Kas sa sinna toitele ei taha ühte 350 V elektrolüüti peale panna ja pulsatsiooni kõrvaldada?

Vool 0,4 A pole just suur.
Ja see sild on tavaline sild.
Ja kaitsediood peaks olema natuke teises kohas.

Aga mõõda ära see pinge, mis poolile tekkib.
Pane pooli kahe otsa vahele üks diood ja kondensaator. Kondensaatorile peale kõrgeoomiline voltmeeter.
Selline skeem töötab nagu impulsvoltmeeter.
Voltmeeter peab olema üsna kõrgete voltide jaoks.

Kunagi mõõtsin trafot 1000V digivoltmeetriga. 220 V.
Kui trafo välja lülitasin ja voltmeeter küljes, oligi mul olemas mälestus voltmeetrist.
Niipalju siis 3x pingetõusust.

See "loomkatse" tulemus läheb ju teooriaga täiesti kokku!

[A.S.]

Vs: Staatiline ja impulsspinge.

Selle palavaga tekkis üks imelik mõte pähe ja ei taha enam kuidagi peast ära minna. Miks need kontaktori kontaktid ei võiks olla selle trafo primaarpoolel? Sellisel juhul ju alaldussild peaks suutma pinget leevendada küll.

E:

pane diood mähisega paralleelselt ja mõõda siis

Küsimus polnud küll mulle, aga see tühi patarei ja pool (vool 0.6mA) koos dioodiga annavad sellise pildi. Ehk siis see vastupidise polaarsusega pingeimpulss, mis esiteks tekib, läheb ilusasti läbi dioodi ja pingeks jääb dioodi päripidine pingelang. Vool kestab seni, kuni diood sulgub liiga väikese pinge tõttu ja peale seda toimub alles pisikene võnkumine.

Aga ootame A.R. katsetused ära, temal need pinged ja voolud suuremad.