Trükkplaadist.

[jyrs]

Vs: Trükkplaadist.

Nagu räägib Luts Kevades on algul teooria,
aga kui kiva veeretama hakkad
siis see on praktika.

Siin foorumis on natuke kitsas, pilt ainult 97,7kB,
läksin terake avaramale tööpõllule.

Praktika:
http://www.hot.ee/uonikordar/

Nojah, vaata miuke sitt see konstrui sul välja näeb.

[A.R.]

Vs: Trükkplaadist.

Nojah, vaata miuke sitt see konstrui sul välja näeb.

1. vasikas ja 20 eeki tootmisvahendeid.
Nii saab mõni mees montaažiplaadi asemel testri ostetud.

[W@ldur]

Vs: Trükkplaadist.

Täiesti mõttetu vaielda...
Juba kergestisüttiv/sulav/BS "makett-plaat" on jama.
On ka augustatud, saarestatud ja ühepoolseid makettplaate. Päris. Ka siis ei pea traadiotsakesi puhastama jne.
DIPi hõreduse kohta: kui tegija PCBd ei suuda ise valmistada, siis pole väiksema korpusega midagi veel peale ka hakata.
Ja ausalt öeldes: ega skeem üldjuhul polegi kohe plaadistamiseks mõeldudki. Elementaarne timmimine ja arendustöö on möödapääsmatud.
Ennem on teatud väljaminek kas breadboardi või makettplaadikeste tarvis möödapääsmatu.
Ja A.R, eks ma natuke ikka olen erinevate elu-elektroonika tahkudega kokkupuutunud, ei olegi vasikas esimest päeva aasal.

Ja rahuneda või mitterahuneda pole mul ka: ega mina selle topicu algust ei kirjutanud kokku.

Jõudu ja jaksu.

[jyrs]

Vs: Trükkplaadist.

1. vasikas ja 20 eeki tootmisvahendeid.
Nii saab mõni mees montaažiplaadi asemel testri ostetud.

Esimene vasikas ja muud asjad ei ole mingi vabandus. Elu on näidanud, et mis näeb porr välja see ka töötab enamasti nagu porr. Kui rahalised võimalused ei luba paremini teha siis ära tee. Aga ära reklaami teistele mingit porri, mõni hakkab veel tegema kah.

[A.R.]

Vs: Trükkplaadist.

Täiesti mõttetu vaielda...
Juba kergestisüttiv/sulav/BS "makett-plaat" on jama.

See oli prooviks, kas saab ka hariliku tinaga joota.
Kui tinutada Woodiga pole ju "kergestisulav" enam probleemiks.
On mõningaid mõtteid minikolvi suhtes, peab proovima.
Ja siis pole ju ka detailide mahasaamiseks puhurit vaja

Kunagi sai Woodiga mikroampermeetri raami tinutatud. Sealt mälestus.

On ka augustatud, saarestatud ja ühepoolseid makettplaate. Päris. Ka siis ei pea traadiotsakesi puhastama jne.

Muidugi, kõike võib osta. Aga ei pea.
Kunagi oomipoes üks perekond ostis poisile, 12-14 a, tinutusvhendit.
Arutati, kas 3000 on piisav või peab olema ikka parem.
Poisil oli tahtmine kitarrijuhe poteka küljest lahti tinutada.

DIPi hõreduse kohta: kui tegija PCBd ei suuda ise valmistada, siis pole väiksema korpusega midagi veel peale ka hakata.

Veel. Aga kui DIP-i poes pole ja väike on. Ma just eile tellisin sellist väikes PIC-i.
Et katsetada kas saab.

Ja ausalt öeldes: ega skeem üldjuhul polegi kohe plaadistamiseks mõeldudki. Elementaarne timmimine ja arendustöö on möödapääsmatud.
Ennem on teatud väljaminek kas breadboardi või makettplaadikeste tarvis möödapääsmatu.

Jah. Aga seda võib teha ka nimekaardi peal. Sellest ma siin räägingi.

Silumise vajadus on ka natuke kogemuses kinni.
Suvel sai vist näidatud seda Elektroonika -60 displeiplaati aastast 1980.
Seal oli üle 100 TTL kivi ja silumist oli niipalju, et ühest kohast jooksis loogikast
nivoode muutuste vahelt "nõel" läbi. Tuli üks konde lisada.

Ja A.R, eks ma natuke ikka olen erinevate elu-elektroonika tahkudega kokkupuutunud, ei olegi vasikas esimest päeva aasal.

Mitte üks tonks ei kahtle.

Vaatan oma 7 lapselapse pealt et neid ei huvita niivõrd need paar kapitäit valmis-, poolvalmis ja tühje plaate.
Selline lahendus, kus kas tule või ei tule välja, on natuke põnevam.
Ja lastes tuleb ju huvi äratada.

[6p45s]

Vs: Trükkplaadist.

Alustasin kunagi ise ka samast tehnoloogiast. Plaadiks kasutasin erinevate ära lammutatud seadmete plastmassist korpuste tükke. Detailid kippusid koos jootekohtadega plaadi külge sulama, muidu kõlbas küll. Hiljem koorisin vanadelt trükkplaatidelt rajad maha ning mitmed neist said ,,uue elu". Seejärel tuli rauasae lehega urgitsemine ja freesimine (muidugi ostetud trükkplaadi toorikute töötlemiseks). Hiljuti hankisin odava otsa laserprinteri (HP Laserjet 1005P), kaevasin välja vana triikraua ning tulemus on eelnevaga võrreldes nagu öö ja päev. Rajad saavad sirged ja ühtlased, detailid istuvad puuritud aukudesse täpselt ning käed jäävad ka terveks . Paigutuse teen Eagle-ga.

Kokkuvõttes tundub mõistlikum osta see jupp trükkplaati - 160x200 mm ühepoolne maksab Oomis 35 kr, Westbaltis ilmselt veel vähem, vana triikraud ikka kellelgi üle jääb ja laserprinter pole ka enam mingi ulmeline kodumasin. Kui esialgu piirduda markeriga, siis kulub markerile ligikaudu 20 kr (katsetasin ühe Pilot-markeriga, polnud vist isegi veekindel). 100g pakk naatriumpersulfaati ja 0,8 mm puur (ilma selleta paratamatult läbi ei saa) annavad kokku teise 40 kr. Kirjeldatud investeeringust jätkub ligikaudu 4 harjukeskmise projekti jaoks, lahusest ja markerist rohkemakski, mis annab ühe trükplaadi hinnaks alla 30 kr.

[murphy]

Vs: Trükkplaadist.

Vihjesk et ise tegin kunagi poest tasuta ära antava õunapuu vineeriga, see ei sula. SMD-ga pole seal muidugi midagi teha. Aga pikkade jalgadega vene jupid olid päris head, õhkmontaaz siis.

[A.R.]

Vs: Trükkplaadist.

100g pakk naatriumpersulfaati ja 0,8 mm puur ... mis annab ühe trükplaadi hinnaks alla 30 kr.

Mina alustasin 1955. vineeritükile tehtud lampvõimendajast.
Ja söövitamiseks oli kunagi punane veresool.

Need suuremad plaadid seal lehel on tehtud 80. algul omakirjutatud programmiga. See suurem plaat on "graafiline display", 512x256 mustvalgena ja 256x256 kahe värviga. Kui see riist käima läks, sai kahepoolseid trükkplaate ka juba arvutil teha. Sinnamaani meil ühtegi värviriista polnud.
Natuke hiljem saime plotteri, tegime süstaldest suled ja sai teha jooniseid paberile.

See freesplaat on 88.a tehtud universaal, freepingi samm 12,5 um. Pink töötab siiamaani, DOS 3.2 all. Eagle alt sai kirjutatud ka kunagi vahejupp, aga see on läinud ajaloo prügikasti. Koos ühe kettaga.
Tartu seminarist tuli idee panna sinna peale laaserpea, siis oleks mugav.
Suur eelis on sellise pingi puhul et ta puurib augud.

Kui suvel Ülenurmes sellest rääkisin, et võiks teha sellise huviringi, siis oli jutuks et TLÜ-s ootavad plaadid ja kivid, aga huvilisi pole.

Siin poisid proovivad tulesid vilkuma saada. NYLUND jagas sellist nimekaardi mõõdus vilgutajat.
Kui nad lubavad, panen selle lehele ja lisan sammsammult õpetuse, kuidas teha ja kuidas käima ajada.
Ja seda saab teha sellisel papist nimekaardil.
Puuri pole vaja, naatriumpersulfaati pole vaja, plaati ka pole vaja.

Aga vaja oleks aru saada, mis seal kivide sees toimub.
40 eeki maksab kivi, millega hetkel kaklen.
Aga see koos PC-ga võiks olla selleks "testriks", mis pinged, voolud, ajad kätte näitab.
Kui tahad, ka sagdusspektri. See võiks ju "helihuvilisi" huvitada.

***
Mul oli füüsikust koolivend-töökaaslane.
Tema tegi puust päikeseprillid, millest kenasti läbi nägi.
Väljast oli laud mis laud.

Füüsikud on sellised natuke palju lollakad.

[tazavi]

Vs: Trükkplaadist.

mina teen ka kiiruga niimodi väiksemaid asju, kus pole palju vaja radu vedada kiiruga tegemiseks asendamatu. Kuigi mul on kapis ka trükkplaadid ja söövitusvedelikud, siis mõnikord tahaks asja kähku valmis saada


kuigoi tegelikult peaks lõpuks jupikese makettplaati ära ostma, sest nii saaks veel kiiremini, arvan ma.

[Traatsaba]

Vs: Trükkplaadist.

Mäletan, et seda-sarnast meetodit sai palju kasutatud 80`date alul ETUI SPKBs töötades ja seda eriti lihtloogika (K155) baasil protode tegemisel. Aluseks oli kasutamatta perfokaart, piisavalt jäik ja käepärane materjal.
Juhtmete vedamisel kujunes joonis enem-vähem loogiline ja kui seade töötas, siis sai ka korralik plaat joonistatud-söövitatud. Mainitud "perfokaardi" montaazi eelis oli kiirus ja ülevaatlikus skeemi katsetamise käigus.
P.S. hiljuti leidsin mingi otsingu käigus kuskilt kastist mõned sel perioodil tehtud maketid ja pärast sirgeks silumist osutusid töötavateks!

[A.R.]

Vs: Trükkplaadist.

Nüüd sai siis lõpuks aega et see "Vilgutaja" kokku keerutada.
Tuli välja üsna simpel.
Tööriist tuli lõpuks kahest süstlanõelast kokku tinutada.
Mu LED-ide jalad olid liiga jämedad peene töö jaoks
Muidu oleks piisanud ühest nõelast.

http://www.hot.ee/uonikordar//index.html

Aga kuna ELFA-l on raskusi mõnede asjade DIP korpusega,
sai proovitud ka SO8-t niimoodi monteerida.
Lootust on. Odavam ka.

Veel üks asi.
Rääkisin ELFA poes etteprogrameeritud mikroprotsessorite müügi võimalusest.
Tallinnas üks selline mees olevat. Kui juhtud lugema, äkki võtad kontakti.
Räägime, mul siin natuke palju vaba aega üle.

[ttr]

Vs: Trükkplaadist.

A.R, kui juttu on PIC ja AVR eelprogetud prosedest siis arvan, et neid mehi kellel programmaatoreid, on Tallinnas rohkem kui yks Kui aega saan sokutan paar pilti kuidas ma n2dal tagasi kiiruga paar asja valmis monteerisin. Kasutuses makettplaat aga radade juhtmeid NULL

[jyrs]

Vs: Trükkplaadist.

A.R. see süsteem võib ju kena ja lihtne olla aga kasuta ikkagi
mingit juppi korraliku plastikut või midagi selleks alusplaadiks. Selle simpeli
kaardi peal näeb asi ikka jõle porr välja. Su leheküljel on päris kabedaid
pilte erinevatest plaatidest, ei saa aru miks selle porriga tegeled.

[ttr]

Vs: Trükkplaadist.

Lubatud stiilin2ide.

http://gallery.pistik.com/view_album.php?set_albumName=Taneli-pildid

ja 7es pilt. Tegemist mootori kiirusereguga. Mida kompaktsem ja kergem seda parem.

[A.R.]

Vs: Trükkplaadist.

A.R, kui juttu on PIC ja AVR eelprogetud prosedest siis arvan, et neid mehi kellel programmaatoreid, on Tallinnas rohkem kui yks

Kindlasti on, ei kahtle mitte üks tonks.

Aga olevat üks, kes programmeerib neid kive, mida inimene tellib ELFAst ja selle programmiga,
mida tellija on saatnud. Nii need Elfa mehed rääkisid.
Mulle tundub, isiklikult, et see võiks olla kasulik nendele, kes tahaks,
aga kes veel ei saa ise kiva kirjutada.
Äkki on ka neid rohkem kui üks?

Kui nii, siis võiks ju neile neid kirjutadud kiva laiali loopida.
Ka Motorolat näiteks.

Hiljuti oli siin juhus, kus oli tarvis ühes riistas üks protsessor ära vahetada.
Jaapanlased kirjutasid kivi, saatsid Saksamaale, Sakslased saatsid edasi Soome. Soome saatis meile.
Ma siis kirjutasin ise ka sellest kivist paar koopiat ja faili, et oleks teine kord kohe võtta.
On see siis paha, kui nii saab?