Inverter 12V/230V

[KaruTEC]

Vs: Inverter 12V/230V

Anna siis teada kui valmis on.

[Cheopps]

Vs: Inverter 12V/230V

Anna siis teada kui valmis on.

Aaga loomalikultEsialgu on plaan teha makett a´100W, mille skeemilahendus on valmis.Tulemused tulevad nädalavahel.Ning selle proovitööga ei käi kaasas tuulegene.

[GU50]

Vs: Inverter 12V/230V

Võimendiga voolutegemine pole minu idee - see käidi välja vene lambifoorumis, et saada anoodtoiteks ideaalilähedast, vooluvõrgu häiretest vaba siinuspinget. Süsteem oleks siis selline: heligene -> SUUR lampvõimendi -> väljundis anoodpinge trafo -> teine lampvõimendi, millega siis muusikat kuulatakse. Vot arutage selle asja kasutegurit

[andreie]

Vs: Inverter 12V/230V

Kas on ikka nii kerge teha 500W muundurit, mille tühijooksuvõimsus on 1W...

Cheopps, aga mis arvad inverteri sisselülitamisest vastavalt lambi- ja raadiolülitile?

1. võimalus: lülitid lülitavad paralleelselt lambi ja/või raadioga tööle ka inverteri.
2. võimalus: inverter on intelligentne ja tunneb ära, kui koormus järgi ühendatakse ning lülitab ennast ise võimsamalt tööle.

GU50, mis sagedusel heligene töötab?

[GU50]

Vs: Inverter 12V/230V

GU50, mis sagedusel heligene töötab?

By default ilmselt 50Hz Raske raud on ikka venes moes olnud

[murphy]

Vs: Inverter 12V/230V

Jaa tagasiside peab hea olema, aga siiski, ma teeks nii, fetidega ja feriit trafoga pinge üles, ära alaldada. väljundisse FAN7802 kivid + mõni kiire ja väikse gate mahtuvusega fet yhendatud full H brigde skeemi ja LC filter välja.
Nüüd oleks vaja seda kompunni juhtida ka, selleks prose, analoog asjad visake võsa, karp tuleb liiga suur ja tänu sellele tagasiside aeglane ja muud jamad.
Prosel võiks olla kiire ADC sees, voolu mõõta LH25-ga, pinget mingi jaguriga.
Proseks sobib näiteks dsPIC33 sel 3x2 (ylemise ja alumise transi jaoks) kanalit PWM-i yx neist juhib sisend fet-e 24 ahelas teised 2 väljund silda.
Prose mõõdab sisend voolu, väljund voolu, sisend pinget, DC pinget kondedel enne väljundsilda, ja väljund pinget.
Prose peab genereerima siinuse PWM-iga, teostama softstardi, hoidma väljund võimsuse piiratud, hoidma pinge väljundis ja toitekondedel paigas.
Nagu öeldakse iga ülesande jaoks on oma kivi. Aga kui lihtsalt vaja siis pane relee, teine relee seda juhtima ja genereerim. Lase releest keevitustrafose särts, see teeb asja enamvähem siinuseks. Aga puudus muidugi 20% kasutegur. Tahad rohkem siis maksad rohkem ja näed rohkem vaeva:P

[Cheopps]

Vs: Inverter 12V/230V

Kas on ikka nii kerge teha 500W muundurit, mille tühijooksuvõimsus on 1W...

Cheopps, aga mis arvad inverteri sisselülitamisest vastavalt lambi- ja raadiolülitile?

1. võimalus: lülitid lülitavad paralleelselt lambi ja/või raadioga tööle ka inverteri.
2. võimalus: inverter on intelligentne ja tunneb ära, kui koormus järgi ühendatakse ning lülitab ennast ise võimsamalt tööle.

GU50, mis sagedusel heligene töötab?

Nn. inteligentne swich oli ka meeles mõlkumas!Väljundvõimsust reguleeritakse vastavalt koormusele; kasutame väheldast väljundtrafot, mille väljundpinget jälgime, vajadusel lülime suurema väljundtrafo skeemi.Tühijooksuvõimsus 1W on mõeldud ilma(!) väljundtrafota, e. siis kogu elektroonika, mis juhib inverterit.Katsume homseks(pühapää) saada mingisugused mõõtetulemused juhtahelate kohta.

[GU50]

Vs: Inverter 12V/230V

Küsimus suurele ringile inverteri asjus.Nimelt milline oleks lihtsaim skeemilahenduslik variant 12V või 24V akuplokist 230V siinuspinge(!) saamiseks.Võimsused jäävad 400...500W piireisse.Kriteeriumik on kõrge kasutegur ning skeemilahenduslik lihtsus.

Ilmselt veidi teemaväline, kuid siiski: lahendasin enda jaoks küsimuse sel viisil, et soetasin sellise inverteri. Toimetab täitsa intelligentselt ja reguleerib täitsa ise toodetavat võimsust vastavalt vajadusele. Tarbimise nullis olles tuksub praktiliselt tühikäigul. Amperaaž ka rahuldab, jaksab käima lüüa ka suurema mootoriga elektritööriista. Ja on seejuures hämmastavalt vaikne.

[virx5]

Vs: Inverter 12V/230V

Ma kunagi üritasin ehitada dc muundureid. Üks õnnestunud varjant toidab siiamaani pisikest võimu. Mingi aeg tahtsin teha 12V - 250V alalist. Tulemuseks oli: arvuti toiteka pinge langes 11V peale ja 100W pirn põles poole heledusega 120V peal . Siiski ma loeks seda õnnestunud katseks. Ma soovitaks sul sama aparaati hakata kasutama ka ruumi kütmiseks. See lahendaks efektiivsuse probleemi. Üks koomiline varjant oleks ka näiteks tuulegeneraator - aku - dc mootor - 230V generaator

[reuter]

Vs: Inverter 12V/230V

mootor-generaatorite ajastu peaks juba möödas olema. nii nõrga kasuteguri asemel kannatab ikka mõned tuhanded raha raisata

[GU50]

Vs: Inverter 12V/230V

mootor-generaatorite ajastu peaks juba möödas olema. nii nõrga kasuteguri asemel kannatab ikka mõned tuhanded raha raisata

Ega me hea elu ega puhtlihtsalt teaduslise uudishimu tõttu neid inverterite ideesid siin ilmselt leiuta.

Majapidamine on mul madalpingeliini lõpus viimase tarbijana. Lugupeetav EE tarnib mulle 1 faasi ja 6A(!) peakaitsme sinna juurde, mis teeb kokku max võimsuseks kuskile 1300W kanti kogu majapidamise peale. Rohkemat ei saavat mitte miski valemiga, sest muidu pidavat naabermajapidamistes (kes samuti sama liini viimased tarbijad, ainult teistele faasidele ühendatud) laetuled väga ähmaseks minema. Kohvivee keetjat sellega juba käima ei pane, muust rääkimata... Jah, mul on ka päikesepaneel ja aku kasutusel, kuid see on meie kliimas siiski rohkem hädatapp ja puhttehniline eksperimenteerimine, mitte normaalne lahendus.

Vahel on siiski vajadus tarvitada ka miskit suuremat tööriistamoodi asjandust, mitte ainult kangi ja kirvest Aku+inverter oleks miski lahendus, aga sellise võimsuse juures kallis ja raske. Mootor-invertergeneka maksumus, ülalpidamiskulud, väike kaal ja kasutegur on täiesti arvestatav komplekt. Mootor 3,8kW - väljundis 3kVA, pole nagu kõige hullem kasutegur? Mehaanilise reguleerimisega genekatega ei anna igatahes võrrelda.

(EE pakkus, et kui maksan 2km keskpingeliini ehitamise koos vajaliku trafo jmt siis nad annaks ka suurema peakaitsme ja isegi faase paar tükki leiaks juurde. Nende imestuseks ma polnud vaimustatud sellest ideest. Siinkohal tahaks tervitada: EE, tere tulemast 21. sajandisse!)

[maaalune]

Vs: Inverter 12V/230V

(EE pakkus, et kui maksan 2km keskpingeliini ehitamise koos vajaliku trafo jmt siis nad annaks ka suurema peakaitsme ja isegi faase paar tükki leiaks juurde. Nende imestuseks ma polnud vaimustatud sellest ideest. Siinkohal tahaks tervitada: EE, tere tulemast 21. sajandisse!)

Tuttav teema.Minult küsis Fortum Läänemaa suvekodus trafo ümbertõstmise ning 500m liini eest esimese matsuga miskit 420000EEK-u ,pärast taktikalisi kõnelusi kukkus hind 145000EEK-ini sama töö kohta.Kogemata lohakusest jäi nendelt päranduseks ka endise 25A peakaitsme asemel 63A!Mis mõningase puiklemise järel tasuta üle anti.Eks vanajumal karistas liigse ahnuse eest!
400000 eest oleks saanud nt.Inglismaalt tellida 4kW päikesepaneelide/inverter/akude/tuulegeneraator/soojuspumba koosluse...

[GU50]

Vs: Inverter 12V/230V

400000 eest oleks saanud nt.Inglismaalt tellida 4kW päikesepaneelide/inverter/akude/tuulegeneraator/soojuspumba koosluse...

Veidraks on arenenud tänapäeval see energiavarustuse teema - kuskil insenerid vaevavad pead, et luua seadmeid, mis sööksid 220VAC, kuigi vajaksid tööks pigem 12VDC. Teisal inimesed vaevavad pead, kuidas luua seadmeid, mis tekitavad 12VDC-st 220VAC, et saaks toita neid eelmiste loodud seadmeid, mis pigem vajaksid tööks 12VDC.

Laiemas plaanis vaadates on ju suhteliselt kõrge vahelduvvoolu pinge võetud kasutusele eelkõige energia transportimise lihtsuse ja kadudevaeguse huvides, mitte selleks et seadmed sellist voolu vajaksid. Mitte et ma siin nuriseda tahaksin, aga vägisi torkab silma energiaettevõtete monopoolsusest tulenev hoolimatus (väike)kliendi suhtes. Mingil ajal viib see nende müügi vähenemiseni ja hindade jätkuvale tõusmisele, sest kui on nõudlust alternatiivsete energiatehnoloogiate järele, siis hakkab neid seadmeid ka tulema ja odavnema. Juba praegu näib, et alumiiniumkorpusega inverterseadme kõige kallim osa on korpus

[Shele]

Vs: Inverter 12V/230V

Generaatorlamp saab ka 12 punkti olulise äratabamise eest. Tegelikult saab oma majapidamises juba 24 (12) voldiga hakkama: igasugu asju on nendele pingetele olemas. Ka ühe rohkem on riistu, mis võrgupinge kohe ära aladavad (300V) ja siis igasugu muundamisi tegema hakkavad. Selliste süsteemide toiteks saab levinud 50Hz muundi/UPS-i asemal kasutada kümnetes kilohertsides muundussagedusega
inverterit, mis on väiksem ja parema kasuteguriga.

[virx5]

Vs: Inverter 12V/230V

Veidraks on arenenud tänapäeval see energiavarustuse teema - kuskil insenerid vaevavad pead, et luua seadmeid, mis sööksid 220VAC, kuigi vajaksid tööks pigem 12VDC. Teisal inimesed vaevavad pead, kuidas luua seadmeid, mis tekitavad 12VDC-st 220VAC, et saaks toita neid eelmiste loodud seadmeid, mis pigem vajaksid tööks 12VDC.

Laiemas plaanis vaadates on ju suhteliselt kõrge vahelduvvoolu pinge võetud kasutusele eelkõige energia transportimise lihtsuse ja kadudevaeguse huvides, mitte selleks et seadmed sellist voolu vajaksid...

No kui võtta majapidamises kasutusele näiteks 24V, see tähendaks, et veekeetja toitmiseks peab olema sul 100A kaabel. Mina küll ei tahaks, et mu majas sellised voolud mööda seinu liiguks. Kõrgema pinge muundamine madalamaks on ikka lihtsam, kui vastupidi.