Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Ülevaade valgusdioodidest

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Ülevaade valgusdioodidest

    LEDid (Light Emitting Diodes - valgust kiirgavad dioodid ehk valgusdioodid) on enamasti need värvilised tulukesed, mida näeb elektroonikaseadmetes, koduseadmetes, mänguasjadel ja paljudes muudes kohtades. Tänapäeval on valgusdioode saadaval praktiliselt igas värvitoonis - alates infrapunasest kuni ultravioletse lainepikkuseni.
    Esimene valgust eraldav pooljuht (kollakalt hõõguv ränikarbiid) loodi juba aastal 1907 Henry Joseph Round poolt, kuid kuna eralduv valgus oli suhteliselt vähene ja ränikarbiidi käitlemine oli keeruline jäi see leiutis unustusehõlma. Alates modernse valgusdioodi leiutamisest 1967. aastal on ta leidnud suurt kasutust indikaatorseadmena. Antud artiklis heidame pilgu valgusdioodi ajaloole, ehitusele ja tehnilistele omadustele.

    Loe artikli täisversiooni

    Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

    #2
    Lisaks veel UV-valgusdioodid. Kiirgav material GaN. Normaalne töövool 20...30mA, pingelang 3,7...4V; erandjuhtudel kuni 5V, kiiratava valguse lainepikkus <400nm (nanomeetrit).
    Toodetakse ka "tõeliseid" UV-valgusdioode lainepikkusega ~280nm, kuid enamasti kasutusel nn. near UV valgusdioodid 370...400nm, näiteks võtmehoidjates jne. Seda nimetatakse ka lihtsalt violetseks valguseks.
    UV = ultraviolett

    Kindlasti vajaks mainimist ka üliheledad Luxeon Emitter valgusdioodid. Nende heledus antakse tavaliselt luumenites (lm) mitte millikandelates (mcd) nagu "tavalistel" valgusdioodidel.
    Võimsused 1W, 3W ja 5W. Normaalne töövool 1W isendite puhul 350mA, 3W puhul 1000mA ja 5W isenditel 700mA pingel 6,8V.

    Comment


      #3
      Oli juttu, et...

      "Maksimaalne vastupinge suurus on tavalisel valgusdioodil umbes 4V. Seega võid sa 9V
      patareiga testides vale pidi ühendades valgusdioodi kahjustada."

      Kas siis LED, mis on ühendatud toitega valepidi hävib ka sel juhul, kui temaga panna jadamisi takisti (sama väärtusega, mis päri voolu korral), 9V puhul?

      Comment


        #4
        Kas siis LED, mis on ühendatud toitega valepidi hävib ka sel juhul, kui temaga panna jadamisi takisti (sama väärtusega, mis päri voolu korral), 9V puhul?
        Valgusdiood on pooljuht - ühtpidi juhib, teistpidi mitte. Õigesti pingestatult tekib tal pingelang 1,6...3,7V aga vastupidi polaarsusega saab ta kogu vooluallika pinge endale, olenemata eeltakististi väärtusest. Pane näiteks jadamisi takistid 560 oomi ja 20 megaoomi ja anna neile pinge 12 volti. Kui nüüd mõõdad pinget 20 megaoomisel takistil, saad ikka 12 volti.
        Selles kõiges on Ohm süüdi, mina ei tea midagi B-) .

        Comment


          #5
          Iniidium-Galliumnitriid (InGaN / YAG) tekitab valget valgust
          Närin natuke tähti - korrektne keemiline nimetus on indiumgalliumnitriid.

          Comment


            #6
            Originally posted by sebastian@Aug 16 2005, 22:10
            Kas siis LED, mis on ühendatud toitega valepidi hävib ka sel juhul, kui temaga panna jadamisi takisti (sama väärtusega, mis päri voolu korral), 9V puhul?
            Valgusdiood on pooljuht - ühtpidi juhib, teistpidi mitte. Õigesti pingestatult tekib tal pingelang 1,6...3,7V aga vastupidi polaarsusega saab ta kogu vooluallika pinge endale, olenemata eeltakististi väärtusest. Pane näiteks jadamisi takistid 560 oomi ja 20 megaoomi ja anna neile pinge 12 volti. Kui nüüd mõõdad pinget 20 megaoomisel takistil, saad ikka 12 volti.
            Selles kõiges on Ohm süüdi, mina ei tea midagi B-) .
            Vaidleks pisut vastu&#33; Vastupingestatult, kui ahelas sisaldub piisava takistusega takisti, hävitab dioodi siiski ju vool, mitte lihtsalt pinge. Võtame näiteks stabilitroni&#33; Stabilitron on ju üldisemalt võttes diood, mille lubatav vastupinge on väga väike ning mis hakkab juba väga madalal pingel ka vastupidi juhtima. Hävinemisest hoiabki teda vaid õige suurusega takisti. Veel meenub ajakirjast "Radio" kirjutis, kus õpetatakse kuidas dioodi D223 (kui õigesti mäletan) panna pinget stabiliseerima (kusagil 100V kandis). Ka tööstuselektroonikast on näide tuua kus 220V vahelduvpinge solenoidi pistikupessa on monteeritud harilik punane valgusdiood, järjestikku 75 kilo-oomise takistiga. Vastupingel hakkab diood küll juhtima, kuid kuna takisti piirab voolu u. 4mA-ni, ei kärssa valgusdiood läbi, järelikult vool pole piisav kristalli hävitamiseks.
            Kel huvi, võib järgi katsetada&#33;
            Ja väljatransistori näide vist siia vastuvaidlemiseks ei sobi, kuna sellel puudub dioodi põhimõttega otsene seos.
            Kui väga puusse panin, siis andke tuld minu pihta&#33;&#33;&#33;

            Comment


              #7
              Vastupidi pingestatult hävitab tõesti ilmselt vool. Teatud pingeni, tavaliselt kuni 5V on see u. 10μA, pinge tõustes tekib laviini- e. stabilitroni effekt, vool suureneb järsult ja LED hävineb hetkega.
              Aga kas näiteks 12V puhul piirab see 560-oomine takisti vajalikul määral voolu?
              Samas olen isegi punaseid valgusdioode ~220V ja ühe eeltakistiga toitnud...ei juhtu midagi erilist ja põlevad rõõmsalt, muidugi vilguvad nati sest kasutavad põlemiseks ainult üht poolperioodi .
              Ehk keegi targem kommenteerib .

              Comment


                #8
                led on võimeline üht pidi juhtima, teistpidi toimib see kui suur takisti. praktiliselt see ei põle läbi. mul kodus laelambi lülitiga rööbiti, põleb juba 3. aasta järjest, vahetakisti47 kilooomi.
                -Artificial_Intelligent-

                Comment


                  #9
                  Kas keegi saaks anda mõne hästi lihtsa( nii lihtsa kui võimalik, aga samas effektiivse) skeemi, mille abil saaksin endale vu- metri teha.
                  Sigaaali oleks mul kõige lihtsam võtta otse kõlari juhtme küljest.
                  Ja eriti mõnus oleks stereo süsteem. ( e. siis minig 2x 5-10 ledi).
                  Ja mõtlen led vu- metrit vms.
                  See indikaatoriga ei ole nii mõnus . =P.
                  tänud.

                  Comment


                    #10
                    Hm jah kirjutis küll veidi OT aga sisaldab VD-sid.Kui ei sobi siia siis moded tõstke mujale&#33; Teema siis selline: Kas keegi oskaks arvata midagi sellisest mõttest, kui kasutada LM3915 ja mingisugust digitaalahelat, siis peaks saama ju põhimõtteliselt midagi muusikakeskustel kasutatava "nn. spektrianalüsaatori" taolist, LM3915 on ju 10 väljundit ja kui sinna luua mingi digitaalahel inverterite baasil näiteks, mis sisaldab, näit. ka 10 või rohkem valgusdioodi? Huvitav kui kasutada näiteks 155ID3 vist oli, 17 kohaline dekooder, kas sellega oleks võimalik midagi saavutada, mõte tekkis n.ö. käigupealt... .Võimalik, et loll mõte, kuid ei oska isegi otsingusõnu mõtelda, mille alt selle kohta otsida

                    Comment


                      #11
                      Hm huvitav, kas ei kõlbagi kellegil sõna olema või ei kõlba see siia foorumisse?

                      Comment


                        #12
                        Kunagi oli selline asi tehtud 10-se loenduri, 10 filtri ja 10x10 dioodimaatriksi baasil.
                        Filtrid jagasid sageduse laiali; loendur vilgutas dioode tulbas alt ülesse ja komparaator võrdles filtrilt saadud signaali loenduri väärtusega: vajalikul hetkel keelas diooditulbal helendamise ära. Ja siis järgmine sagedus ja ...
                        Suht kohmakas skeem ja kuna korraga süttis 1 LED, oli asi nukravõitu.
                        Ilmselt PIC või läppar+winamp teeks korralikumalt seda tööd.
                        Head susserdamist !

                        Comment


                          #13
                          Küsimus vb natuke vales kohas aga küsin ikkagi...
                          Et sai arvutis siis need kax ledi ära vahetatud mis ees põlevad
                          ja tekkis siis mõte üx eresinine sisse ka põlema panna kud loomulikult kõrvetasin asja kohe läbi
                          Et mis takk sinna vahele tuleks panna kui võtan toite otse hdd juhtmest?
                          Mis värvi lähevad saiad kui neid mudida?

                          Comment


                            #14
                            See ikka sõltub LED-i pingest ja voolust; kasuta kalkulaatorit, see kõige kiirem lahendus.
                            Head susserdamist !

                            Comment

                            Working...
                            X