Kolmefaasiline alaldi

[turbohoolik]

Sattus järjekordselt näppu alaldi mis ei toimeta, seekord kolmefaasiline.
Esimesel katsetusel toimis kõik normaalselt kuid varsti kadusid mootoril madala otsa pöörded, jäid ainult kõrgemad pöörded kuid need ka hüppelised.

Alaldil pirkal kirjad:

тип этзи 2-2 ухл4
220в 0,99kw
ту16-530.229-78

Natukene rohkem alaldi kohta:
http://www.elmotor.ru/pst2700.html

Kahjuks pole alaldile elektriskeemi leidnud.
Kas üldse tasub sellist vana alaldit elustada või tasuks kohe tänapäevast analoogi otsima hakata?
Alaldiga koos toimetavad ka 4 trafot:




Alaldi ajab ringi ДПУ 240–1100-3-Д41-09 mootorit, mis tundus igat pidid korras olevat.

[Sidorov]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Skeem on vigane, sedasi võib igasugu trikke teha.
Mis seadmest ajam pärit on?

[olavsu1]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

D1, D2,D3 on vale pidi ja L1 saab voolu valest kohast. sinna võiks ka dioodidelt tulla.

trafo sekundaar on tähes. las ta ollagi nii.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Ilmselt olen jah ülemise rea türistorid vale pidid skeemile pannud, kahjuks ma seda teemat(elekter, elektrooniga jne) väga ei valda.
Siin teemas on samasugune alaldi, kuid pisikeste erinevustega. minul on ülemise rea türistoride väljund ots lahti ja toimetavad ainult alumised.
http://chipmaker.com.ua/index.php?/t...%B7%D0%B8-2-4/

Homme saan pilte teha konkreetsest alaldist millest jutt käib.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Vist leidisin üles vea põhjuse aga tagajärje likvideerimise pean jätma pädevamatele. Nimelt oli lahti parempoolse trafo juhe. Kapis sai pea igat kruvi juurde pingutada keskmiselt 90 kraadi.


Midagi muud ei osanud mõõta kui alumise rea keskmise türistori sisendis on 2 korda kõrgem pinge kui teisel kahel. Kas on mingine lihtne moodus kuidas türistori testida?


Tegemist on 6Е75ПФ1 freespingiga.

[olavsu1]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Sellise alaldi sisendid on need, kus ühe dioodi pea ja teise tagumik kokkuühendatud.

Need, kus kokku ühendatud on ainult pead või ainult tagumikud on väljundid.

Türistoride puhul sõltub väljundist saadav kraam, kõige pisemale kontaktile antud tüürpingest.
Kui sinna tuleb erinev pinge siis tuleks proovida mõõta ka ampreid. Amprite erinevus näitab trafode keerdudevahelise lühise olemasolu.
(eeldusel, et trafode kõnealuste sekundaarmähiste null otsad on ilusti omavahel kokkuühendatud ja pole katkestusi).

Muuseas pildimaterjal näeb välja nii, et siinsed pädevamad elektroonikud tahaks kondekate kallale tulla....

[klm]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

see punane juhe peaks ilmselt minema 3 otsale, mitte teisele kontaktile, aga päris kindel pole.

[olavsu1]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

üks küsimus, mis kirjad neil trafodel on? ega neid vahetatud pole, sest kooste näib olevat erinev.

[A.R.]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Sildalaldi

[klm]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Kas on mingine lihtne moodus kuidas türistori testida?

Türistori testimiseks läheb vaja 9...12 V patareid või akut ja sobiliku pingega hõõglampi, ning umbes kilooomist takistit.
Annad hõõglambile läbi türistori pinge - lamp peab olema kustunud, puudutad väljundelektroodi läbi takisti korraks tüürelektroodiga, lamp peab põlema jääma.
Kui ei õnnestu, vahetad polaarsust.

See alumise pildi alumise rea keskmine tundub veidi kahtlane.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Trafod peaks kõik olema originaalid., vähemalt samade kirjadega.
Kui ma õieti mäletan siis mõõtsin ma mingi moment trafode väljundpinget kui alaldi polnud "sisse lülitatud" siis olid kõik pinged ühtlased +/- 2v

Leidsin lõpuks ka alaldi kohta PDF faili (millegi pärast ei saa teda siia üles laadida)
Muidu juhtmed paistavad õieti olevat ainult, et eri ühendus varjantidega, ilmselt oleneb mis mootorit kasutatakse on kasutusel ikka mõlemad alaldist väljuvad juhtmed, kuid need on oma vahel kokku sillatud. Minul aga on üks ots lahtine.

Kui tegin loomkatse ja ühendasin mootori nii nagu Wikipedia ütleb, siis ei töötanud mootor ültse. Kui ühendasin alaldist hoopis teise otsa mootoriga siis käis mootor ringi tagurpidid, suurtel pööretel ja hüppeliselt.



Kõige imelikum on, et ilmselt ainukene erinevus mis on korrektselt töötava alaldi ja praeguse vahel on see trafo juhe, mis oli lahti ja ära kõrbenud.

[A.R.]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

ühendasin mootori nii nagu Wikipedia ütleb, siis ei töötanud mootor ültse.

Mida näitas tester väljundis?
Ja alaldi sisenditel?

[Sidorov]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Tegu on ju reversiivse ajamiga, mootor käib klemmide 2,3,4 vahel. Klemmile 2 ja 3 tuleb vastavalt positiivne või negatiivne potentsiaal klemmi 4 suhtes.
Ilmselt on seal küüneviha rohkem sees, espetsialitsid on kallal käinud.

[vaiko]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Lisaks on süsteem tagasisidestatud tahhogeneraatoriga...
Kuna asi eelmisest sajandist, siis kontrolliks/vahetaks lüüdid. Need türistorid on sitked tükid, niisama lihtsalt ei põle. Edasi läheks vist juba ossi vaja...
Aga mootori harjad?

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Tegu on ju reversiivse ajamiga

See seletab ka miks minul nr 3 on vaba klemmliistul ja kui mootori otsa nr 3 alla ühendasin siis töötas mootor tagurpidi ja sama vigaselt kui õietpidi lihtsalt täiskiirusel.
Ilmselt siis peaks viga olema kuskil juhtimise poole peal...


Esimese asjana kahttlustasin ise ka harju, kuid need oli nagu uued veel ja polnud kinni jäänud. sai ka kogu mootor lahti võetud ja uudistatud mis seal sees on põnevat.