Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

[home]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Mina vist tean kust see pärit on. Akuga on ta seotud küll, aga saab sealt hoopis toidet, Märja erikonstrueerimisbüroos toodeti väikeseerias kalakasvanduste tarbeks nn. elektriõnge, millega sai kala proovi püüdmist teha. Aparaat ise oli edev, sai igasugu parameetreid valida, ikkagi mingi jaapanlaste tipp riista pealt maha pekstud. Ja loomulikult oli neid Ilmatsalus mitu tükki.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Aga kas trafo keeru pinge sõltub keeru induktiivsusest? Ja mitu keerdu on sirge juhe? Ja mitu keerdu kui seesama juhe ümber ampertangide sõlme keerata?

OT.
Ütleme nii, et 50Hz juures ja väga väikese induktiivsuse puhul (2 keeru oma) on see muutus tühine e. mõõtemääramatus on suurem ja siis võib mitte arvestada.
Palju sõltub ka mõõteriista sisendtakistust – näiteks TL4 või digitester – voolu puhul tuleb ikkagi arvestada induktiivsust. Teatavasti sõltub sekundaarmähise pinge koormuse iseloomust – on see aktiivne, induktiivne või mahtuvuslik. Seda võib vaadata vektordiagrammina.
Induktiivsus on ju sirge juhtme ja südamikule keritud mähise puhul erinev.
Kui arvestame mõõtemäramatust, siis on mõtet elimineerida mõõtmist mõjutavad teoreetilised tegurid – siis on lihtsam arvutada ja ei pea neid arvestama. Ja ilma mõõtemääramatuseta ei ole õiget mõõtmist. Õnneks on hakatud isegi politseiradari puhul mõõtemääramatust arvestama. Vanasti võidi trahvi teha juba kiirusel 91km/h.

Kooliajal sai palju keritud türistorsüüte muundurite trafosid. +6,3DC ..+7,2VDC oli vaja muundada +360VDC…+420VDC. Muundur oli 2 transiga P4B (hiljem ka P214 ja P217 baasil. Trafo oli keritud mustvalge TV reatrafo ferriitsüdamikule. Trafol oli primaaris 4 järjestikust mähist - keskväljavõte läks +toitesse, järgmised otsad transi E-le ja lõpp läbi takistijaguri B-dele. K olid ühendatud – toitega ja sinna ka B - jaguri takisti otsad.
Sooviks oli muundur panna tööle kõrgel sagedusel. Algselt piirasid seda kehva piirsagedusega dioodid (D7Ž ja D226B). Hiljem sain KD411 dioode ja muunduri sai teha kõrgema sagedusega ja ühtlasi ka vähemate keerdudega. Ega põlveotsas oli kerge mähkida, eriti algselt rõngale.
Montaaži käigus märkasin, et muunduri väljundpinge sõltus keskväljavõtte asendist südamiku suhtes (ühine E-ahelate keerdude arv +- 0,5 keerdu).
Madalamal sagedusel oli isegi häälest kuulda, et sagedus muutus.

[elukaz]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

OT.
Ütleme nii, et 50Hz juures ja väga väikese induktiivsuse puhul (2 keeru oma) on see muutus tühine e. mõõtemääramatus on suurem ja siis võib mitte arvestada.

Kui kogemata 1,75 keerdu satub siis pole see ju sugugi tühine, küsimus on kas keeru kujust sõltub indutseeritud tühijooksu pinge ja kas on olemas selline kuju mis annab vähem või rohkem kui ühe keeru pinge? Mõõta saab ju vägagi täpselt nii et testrijuhe läbi toroidi ja kujusid andma! Kahtlustan et näit ei muutu.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Üldiselt on tõesti nii, et madalama pingega mähise arvutamise korral võib piirduda selle 2 keeruga, eriti siis, kui selle pinge lubatud kõikumise piirid on suuremad.
Mul oli näiteks vaja X1-50 leida asendustrafo ja selles on ka 800V mähis, mida omakorda kordistatakse. Leidsin 80VA trafo, mille paberid olid kadunud. Kui nüüd mõõta 2 keeruga, siis võib tekkiv viga olla ikka päris suur. Kui kasutada digitestrit, millel on 200 ja 500VAC piirkond, siis ilmselt ei saagi mõõta või tekkiv viga on väga suur. Sellisel juhul vajame juba paremat mõõteriista - näiteks mV-t või veel parem - kerime rohkem keerde.

Eraldi teema on seotud väljateooriaga, kus peab teadma ka magnetvälja kuju erinevate trafo lahenduste korral. Osade trafode puhul kasutatakse ka osalist või täielikku varjestust. See segav magnetväli mõjutab mõõtmist (eriti varjestamata juhtmete korral) rohkem madalama pinge korral, kui on vaid 2 keerdu.
50Hz ja selle harmooniliste väljaga on tõsiseid probleeme ka helitehnika moonutuste mõõtmisel sageduste alumises otsas. Ma olen 100Hz loobunud - piisab 1kHz ja 10KHz ja pilt on selge. 100Hz juures on häired moonutustest palju suuremad, kohati üle 30dB. Võrguhäireid nägin juba komponentide mürade mõõtmisel ja isegi remonditud plaadimängija puhul, mis asus töölaual.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Mina vist tean kust see pärit on. Akuga on ta seotud küll, aga saab sealt hoopis toidet, Märja erikonstrueerimisbüroos toodeti väikeseerias kalakasvanduste tarbeks nn. elektriõnge, millega sai kala proovi püüdmist teha. Aparaat ise oli edev, sai igasugu parameetreid valida, ikkagi mingi jaapanlaste tipp riista pealt maha pekstud. Ja loomulikult oli neid Ilmatsalus mitu tükki.

Sellel trafol peab olema sec mähis, mis on peenemast traadist ja pinge sadades voltides. Tänapäeval on rohkem impulssplokkidega, kus igale kalatõule on erinevad väljund parameetrid - pinge, sagedus, impulsi kuju jne.

[home]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

No kui see on Märjalt pärit, siis ega muid variante eriti pole, ja akulaadijatega ei tegelenud need vennad kindlasti. Ja ega vist mujal kusagil ka mitte. Aga see teostus on kuidagi väga tuttav, minul peaks olema kuskil üks samas stiilis trafo, ainult paar korda väiksem. Nii suurest võis tollel ajal ainult unistada, nii et vaevalt mingi jamsi sisse neid pandi. Äkki on sõjameeste telefonijaamast pärit, seal olid ka akud sees, ja tinast kaablisukad et keegi pealtkulata ei saaks. Kuigi sõjarditel olid vist trafod mingi rohelise mögaga üle valatud. Nagunii pole sellega midagi pealeakata, mähised maha, ja uued peale.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Kui kogemata 1,75 keerdu satub ....

Trafosid on igasuguse keerdude arvuga - näiteks 8,5 ; 182,5 ja 250,2

http://electra-hvac.ru/ts-270.html

[elukaz]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Päris huvitav, viitsib keegi ära seletada kes konkreetse trafoga kokku puutunud on?

U südamik võiks samamoodi käituda nagu toroid, kui korra traadi läbi pistad ja teiselt poolt mõõdad siis on see täiskeerd. Sest südamikus on ainul üks auk kust läbi saab minna nii et kogu magnetvoog käib mõõtekontuurist läbi. "Pool" keeru jaoks on juba mitme avaga südamikku vaja ntx E kus keskel on primaar ja ühest äärest saab poole väiksema vooga südamikuosa ümbert poole vähem pinget. U-trafol sellist poolkeerdu teha ei saa kui just südamikku läbi ei puuri.

Seal 0.2 ilmselt typo, mujal on sama rea peal 250.5, ja need poolarvuga mähised on kõik jadas nii et koguühendusest saab ikka täisarvu nii et see võib mingi sümmeetria näivuse lihtsustamiseks olla aga reaalsuses mähised erinevad vms?

[radiotehnika35]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

U või siis U-U südamik ju põhimõtteliselt on sarnane nagu toroid aga kaod veidi suuremad, oleks ta katkematu lint ja kas U-U või kasvõi näiteks 3-nurkne siis pm ei ole vahet (kaod v.a.) kuni saab moodustada kinnise magnetringi.
Siia toroidi juurde võiks veel lisada, et kunagi ka stantsiti samamoodi nagu E(E-I) ka ümmargusi "O" kettaid millest laoti kuhi ja oligi toroidtrafo südamik, kaod sedatüüpi südamikul veidi suuremad kui nii-nimetatud "katkematu" lindist keritu puhul.
Veel parem kui lindist keritud rõngas on siis "toroid-O" mis on ka ristlõikelt ümar, need on kuni umbes 20% kergemad ja väiksemad kui tavaline ristkülikulise ristlõikega linttoroid.

E: sellest induktiivsusest nüüd arutelu süvenes siis on ju ka olemas riistad mis suudavad kindlaks määrata mähiste algused ja lõpud, et kuidas see siis nagu toimuda võiks?
Mingi proovimine-võrdlusmeetod millegi suhtes?


Mis nüüd puudutab seda teemaalguses olevat siis:
Sain ühelt foorumiliikmelt sõnumi, kes eriti aktiivselt siin viimastel aastatel ei ole osalenud. Kuna varemgi temaga olnud arutlusi siis ma usun, et inimene teab mida räägib. Tegu võib selle trafo puhul olla ühe katsetamisestendi/seadmega millega testiti elektriseadmeid, ma põhjalikumalt (niipalju kui mulle edastatud) kirjutama ei hakka, eks kui inimene ise tahab seda kirja panna siis ta teeb seda. Sisuliselt ma sain oma küsimusele vastuse ja ega siin ilmselt sügavamale kaevuda kuhugile ei olegi kui neid seadmeid tehti üldse käputäis siis ilmselgelt ei leia kusagilt seadme tehnilist dokumentatsiooni kus kirjas üksikasjalikud trafo keerdude arvud ja võibolla veel ka südamiku terase mark Seda ma algselt isegi mõtlesin, et äkki on tegu mingi asjaga, mida on toodetud laiemalt jne. Kuna ma ei ole umbes 20a jooksul teist niisugust trafot näinud siis ma usun, et neid ei saa olla väga palju.
Tegu olevat üldse ka RET-is toodetud trafoga kuna kohapeal niisuguse valmistamiseks ei olnud võimalusi. Seega sisuliselt pole siin eriti midagi juurelda, esialgu on see projekt kuhu kasutusse plaan südamik võtta, talveunes ja ega siin muud ilmselt ei ole kui tuleb kusagiltotsast teda laiali hakata võtma kui aeg sealmaal.

[@ndres]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Nii pika teema võiks ju lõpetada pisikese laboratoorse töö kokkuvõttega - mitu mähist ja milliste keerdude arvuga siis sellel jurakal on

[mikumaku]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Veel parem kui lindist keritud rõngas on siis "toroid-O" mis on ka ristlõikelt ümar, need on kuni umbes 20% kergemad ja väiksemad kui tavaline ristkülikulise ristlõikega linttoroid.

E: sellest induktiivsusest nüüd arutelu süvenes siis on ju ka olemas riistad mis suudavad kindlaks määrata mähiste algused ja lõpud, et kuidas see siis nagu toimuda võiks?
Mingi proovimine-võrdlusmeetod millegi suhtes?

- Vanemates lääne seadmetes kohtas selliseid küllalt. Ümmarguse ristlõikega südamik tehakse ise veel kandilise kujuga. Siis ei pea mähkima nagu toroidi. Plastist poolialus pannakse kokku kahest poolest, sellel on hambad servas ja pingis keritakse talle kohe mähised peale, nii et poolialus keerleb vabalt südamiku peal. Pärast fikseeritakse kiiludega.

- Oleneb mida nimetada alguseks ja lõpuks.
Faseeringuga on lihtne - paned mähiseid omavahel järjestikku ja vaatad kas pinge lahutub või liitub.
See aga ei ütle midagi selle kohta, milline ots on füüsiliselt mähise all ja milline peal. Osades rakendustes pidi see mõjutama tulemusi.
Jah tõsi küll, 99% langeb faseering ja alumine-pealmine kokku, sest kes see ikka hakkab poole kerimise pealt pingis poolialust või südamikku ümber pöörama.

[radiotehnika35]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Nii pika teema võiks ju lõpetada pisikese laboratoorse töö kokkuvõttega - mitu mähist ja milliste keerdude arvuga siis sellel jurakal on

Sinna jõuame kui eelmist posti lugesid.
See projekt on hetkel talveunes, sinna vaja muud kola veel ja trafoga on nagunii üks suurem probleem veel kui hetkel keerdude arvu lahkamine:


Jäme traat millest mähised kerida...


See ristkülikuline südamik kannab nimetust "R" südamik ehk R-core:
Tehniliselt on sel mõned eelised, magnetpuiste vist on kõige väiksem. Võimsuse ja massi suhe on ka sellest O-südamikust parem aga mina ei ole kohanud neid eriti suuri, vast paarisaja VA võimsusega kõige suurem mida ühes Yamaha võimus näinud. Kindlasti on tänapäeval niisuguse leviku üks segav põhjus tema hinnas, kommertstootes tahetakse, et see oleks madal aga ilmselt on see kõigist südamikutüüpidest kallim, O südamik ise on ka aga R-kuju arvestades on valmistamine mitme protsessi jagu mahukam ja ilmselt määrab selle hinna.
Seega vaevalt sellel ajastul nende levikut eriti enam näeb, need seadmed kus neid kasutati on juba ajalugu

[home]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Nii et seda ei saagi teada, kust see pärit on?
Sellise teostusega trafot sai omal ajal kontorist nimega Heliton, pole küll Tartu firma, ja ei ole kindel kas nemad ise neid valmistasid, aga omal ajal sai sealt kõike, millest turul puudust oli. Arvestades selle suurust, arvan kui Tõnule helistada, ütleb ta kohe ära millega on tegu. Ta on väga mitmekülgne inimene, ja mäletab seda kindlasti.