Alalismootoriga treipink

[turbohoolik]

Sai soetatud alalisvoolu mootoriga treipink.
Treipink С1Е61А on aastast 1977 ja alaldiks on пто-м-230-50-у4

Pobleemiks on, et treipingil pole jõudu väikese kiirusega. Ja samas punktis on alles käivitatud pingil vähem pööret kui pikemalt töötanud pingil.
Samuti ei pidurda pink suuri pöördeid kui pink seisata, tava mootoriga pinkidel on selle tarvis eraldi elektriline pidur.
Kahjuks ostsin pingi vahendaja käest kes mainis, et alaldi peab olema ülejäänud pingist eraldatud muidu hakkab särisema.

Kahjuks pole konkreetse alaldi kohta infot leidnud aga info mida olen leidnud sarnaste kohta:
http://kazus.ru/forums/showthread.php?t=16184

Olemas ka alaldi ПТО-М-230-32 ülespildistatud raamat.

Proovin homme teha pilte alaldist ja mootorist, äkki jääb midagi silma kust võiks probleem tekkida.

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Tegin paar pilti alaldist (vabandust kehva pildi kvaliteedi pärast)
Leidsin vist ka kurjajuure ülesse, punasega märgitud paar otsa mis on lahti.

Ma pole ainult 100% kindel kas see lahtine juhe mis viie dioodi juures on on õigesse kohta osutatud, kui alaldi lahti võtsin siis oli ta sellises asendis nagu võik olla ka vasakult teise dioodi küljest lahti tulnud.

[a1]

Vs: Alalismootoriga treipink

Viimasel pildil olev alumine transs paistab ka olema kehvasti joodetud, vajaks korralikku ülejootmist.
Skeemi suuremana ei ole, silm ei seleta hästi?

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Kahjuks pole paremat skeem, see on ainukene mille olen leidnud.
Tegin veel paar kehva kvaliteediga pilti, äkki aitab.
Esimesel pildil olid need traadi omavahel koos aga polnud kokku joodetud.

[a1]

Vs: Alalismootoriga treipink

Kui ma neid pilte vaatan, siis mulle tundub, et seal plaadi ülemises servas on viiest stabilitronist moodustatud mingi tugipinge allikas. Keegi on seda juba täiustanud ja 2 stabikat veel juurde lisanud. Milleks see vajalik on, jääb selgusetuks, arvestades, kui palju on seal reguleerimisvõimalusi ja ka astmeline valik.

Ilma väga sügavale süvenemata ma kontrolliks üle elektrolüütkondekate mahtuvused, kindlasti kõrbenud detailide (juhtmete) lähedased aktiivelemendid, potekad.

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

See peaks olema ПТО-М-230-32 raamat (minul пто-м-230-50-у)

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Veel pilte...

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Kasutusel olev alaldi peaks olema 50 amprine, äkki selle pärast lisatud 2 stabikat.

Treipingi mootor peaks olema 4...kw, kahjuks mootoril pirkat peal pole.
Tegin paar klõpsu mootori kaante all olevatest skeemidest:

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Mul on olemas ka 32 amprine doonor alaldi mida on kahjuks rapitud:
T2 trükiplaatidel paistab olevat erinevus need 2 lisatud stabikat ja poteka vasaku jala ühendus.

[a1]

Vs: Alalismootoriga treipink

Kasutusel olev alaldi peaks olema 50 amprine, äkki selle pärast lisatud 2 stabikat.

Need lisatud stabikad on selge omalooming.

Stabilitronide pealt tehakse väljavõte R24 ühe jala peale. See peaks olema tehtud siis punktist 54, 55 või 71. Kuskohast on tehtud? Kuskilt juhendist peaks välja kaevama, mida see valik muudab?
Ja miks on pandud 2 lisa stabikat, äkki mõni on sealt rivist lühises ja ei viitsitud vahetada? Ma viskaks selle omaloomingu sealt välja ja üritaks näpuga rida ajades taastada algse skeemi.

See T2 plaadilt välja rippuv takisti (alll paremas nurgas) tundub olema ka omalooming. Ma oletan, et see potekas seal peaks olema R25 ja skeemi järgi tal mingit eraldi takistit ühendatud ei saa olla.

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Stabilitronide pealt tehakse väljavõte 54 pealt.
Kapi potekas jah R25


Ajasin näpuga järgi pingi juhtmestikku, kapi potekas on ühendatud pingi potekaga kus 59-3 58-1 ja 60-2(14) mis on seotud mootori väikeste harjadega ja lisa vidinatega pingi elektrikapis. Elektriskeemil ühendused on kohati trükiplaadi ühendused, järgmine moment kapi klemmliistu numrid, kokku on sillatud 60-61, L1-L3, L2-L4.

Suutsin mingise komponendi ära hukata või siis kuhugi katkestuse tekitada, voltmeeter pendeldav 200-300 vahel, kui pinki käima lülitada lööd seinalk 16A kaitsme välja. Võtsin doonorilt T2 trükiplaadi ja ühendasi ka poteka juhtmed õieti järgi, voldid ikka kõikusid kui keerasin kapi potekast pöörded maha siis jäi 300 volti ilusti püsima ja pink käivitus väikse pöördega. Kapi potekas on hästi tundlik ja pingi enda potekas ei toimi enam.

Lisan veel paar pilti:

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Käisid trükiplaadi targa onu juures kontrollis kõik mis plaadil on korras.
Mul on T2 plaat olemas originaal kujul kuid kahjuks sellega ei saa pinki tööle, voltmeeter pendeldab, kruvisin potekaid igat pidid, kui sain voltmeetri stabiilseks siis ei läinud pink käima vaid lõi seinal olevast maja elektrikapist kaitsme välja ja kui sain pingi tööle siis ei toiminud pingi pöörete potekas ja alaldi oma oli väga äkiline.

Ümber ehitatud trükiplaadiga pink toimib kuid jõudu pole.
NÄIDE:
Sean kapi voldid 50 peale ja ampermeeter näitab ca 2.5 ühikut. Pingi padrunit käega pidurdades langeb voltmeetri näit 30 peale ja ampermeetri näit tõuseb ca 4.5 peal. Padruni pööre väheneb rohkem kui KAKS KORDA.
Katse ajal jälgisin alaldil peal olevaid amper ja voltmeetrit.
Käigukast oli 1/8 ülekandes.


Proovisin tahhogeneraatoriga seotud elementidest elektriskeemi teha.
Panen üles ka elektrikapi pildid kus ringid ja ruudud ümber tõmmatud detailidele.(skeem ja tegelik elu ei pruugi olla samad kuna pole eriti pädev sel alal)
Skeemil R1 on pingi potekas kust reguleeritakse mootori kiirust.
Huvitav on, et R2 potekas ei mõjutanud midagi, säilisid mootori pöörded ja koormates toimis ka kõik sama moodi.
R3 mõjutas R1 vahemikku.




Kuidas mõõta/teha kindlaks, et tahhogeneraator toimib?

[mats13]

Vs: Alalismootoriga treipink

.........................
Ümber ehitatud trükiplaadiga pink toimib kuid jõudu pole.
NÄIDE:
Sean kapi voldid 50 peale ja ampermeeter näitab ca 2.5 ühikut. Pingi padrunit käega pidurdades langeb voltmeetri näit 30 peale ja ampermeetri näit tõuseb ca 4.5 peal. Padruni pööre väheneb rohkem kui KAKS KORDA.
Katse ajal jälgisin alaldil peal olevaid amper ja voltmeetrit.
Käigukast oli 1/8 ülekandes.
..............................................
Kui alalis voolu mootor nii käitub siis on selge et toite ploki viga.
Kas mootor on püsimagnetidega? Praegusel aja väikesed
mootorid, näiteks aku drellid, on kõik püsimagnetiga,
Vanal ajal aga häid magnetmaterjale ei tuntud ja siis oli ergutusmähis.
Kui on mootoril on sellime mähis siis seda toidedakse kindla voolu ja pingega
ning on kasulik teada, et selles mähises voolu langedes mootori kiirus
suureneb kuid pöördemoment väheneb ja tarbitav ankru vool suureneb.
Häda siis kaitsmele. Kui ergutus on jäävalt paigas või püsimagnetiga
mootor siis kiirus on proportsionaalne toite pingega . Kui tahetakse eriti stabiilset kiirust
siis kasutataks tagasisidet mis koormusvoolu tõustes
tõstab toitepinget. Nii on tehtud lintmagnetofonides ja gramafonides
kui oli patarei toide.

[turbohoolik]

Vs: Alalismootoriga treipink

Ostsin ESR testri ja mõõtsin kõik kondensaatorid üle:

МБГО-2 160В 4 мкф
4280nF Vloss=0,3% ESR=0,19 ohm

МБГО-2 160В 4 мкф
4167nF Vloss=0,3% ESR=0,18 ohm

МБМ 160B 0,25 мкф
449,4nF Vloss=2,0% ESR=1,2 ohm

МБМ 160B 0,5 мкф
842,9nF Vloss=2,2% ESR=0,62 ohm

МБМ 160B 0,1 мкф
177,8nF Vloss=3,8% ESR=6,3 ohm

K50-12 50B 100 мкф
121qF Vloss=1,2% ESR=0,23 ohm

K50-12 50B 100 мкф
122qF Vloss=0,7% ESR=1,7 ohm

K50-12 50B 100 мкф
120qF Vloss=0,7% ESR=0,48 ohm

МБГЧ-1-1 500В 2 мкф
2024nF Vloss 0,2% ESR=0,20 ohm

МБГЧ-1-1 500В 2 мкф
2000nF Vloss 0,1% ESR=0,21 ohm

МБГЧ-1-1 500В 2 мкф
2059nF Vloss 0,2% ESR=0,22 ohm

МБГЧ-1-1 500В 2 мкф
1968nF Vloss 0,1% ESR=0,21 ohm

K50-12 300B 100 мкф
85,9qF Vloss=2,8% ESR=0,34 ohm

K50-20 50B 2000 мкф
2017qF Vloss=5,6% ESR=0,15 ohm

K50-20 50B 2000 мкф
2604qF Vloss=1,6% ESR=0,36 ohm

K50-12 50B 20000 мкф
1849qF Vloss=1,8% ESR=0,31 ohm

K50-12 350B 150 мкф
113qF Vloss=1,9% ESR=5,7 ohm

ESR tabeleid on internetis mitmeid ja ilmselt õiget ei leia millest lähtuda kui elujõulised kodensaatorid on.
K50 konded tunduvad enamus olevat halvaks läinud.

[a1]

Vs: Alalismootoriga treipink

K50-12 50B 20000 мкф
1849qF Vloss=1,8% ESR=0,31 ohm

K50 konded tunduvad enamus olevat halvaks läinud.

Julgen arvata, et "lüüdikuur" siin mingit tulemust ei anna.
Ainus kahtlane rida ja sealgi kahtlustan ma pigem mõne nulli osas näpukat.