Akudrelli jms mootorite arutelu

[otsija]

Liigutatud http://www.elfafoorum.eu/threads/807...drelli-mootori teemast.
______________

Khm, ma nii muuseas torkan vahele, et endal oli ka sama häda, et akutrellil mootor läks läbi. Samal hetkel meenus, et vedeles kuskil see odav 8 eurine autokompressor, millel kolviosa läbi oli kulunud. Kakkusin lahti ja mootor oligi sobiv ka akutrelli. Mul see kasutuses päris suure koormuse all kohati ühel aparaadil, siiani veel toimib. Muidugi eks see ole selline odav käkk mootor seal, tühijooksupöörded on isegi enamvähem samad mis originaaliga olid, aga koormust kannatab vähem(pöörded langevad), mootoril mähised on peenemad keritud kui originaalil olid, ju sinna see kaobki. Kohati on visanud kerget kärsakat ülesse ent siis olen vähe jahtuda lubanud ning jätkab endiselt. Põhimõtteliselt kui hullu ei paneks sellega ja 5+ minutit järjest suurel koormusel ei piina, siis kõlbab see mootor ka sinna, kui küüsed taha saad mõnele kompressorile.

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

mootoril mähised on peenemad keritud kui originaalil olid, ju sinna see kaobki.

Noh, need pöörded ja koormustaluvus sõltuvad ikka päris mitmest tegurist.
Üks üsna toekas lugemine, umbes 400lk, puudutab küll harjadeta mootoreid kuid elektrilised näitajad on ikkagi elektrifüüsika.

http://www.avislab.com/blog/wp-content/uploads/2014/05/BrushlessPermanentMagnetMotorDesignVersion2.pdf

Neid mootoreid muide on eri tüüpi.
RS-550 näiteks on füüsiliselt tihti samasugune nagu 775, eristab ainult võll, 550l on võll 3,125mm aga 775 on 5mm, muidugi võimalik, et erand kinnitab reeglit aga näiteks kogemus kus AEG drelli mootor Johnson on sama pikk, sama läbimõõduga, samasuguse perforatsiooniga kestaga, kõrvale aga DeWalti oma ainus erinevus on jämedam võll - reaalis AEG kasutas RS-550, DeWalt 775 mootorit.
550 on üldiselt kiiremate pööretega aga 775 võimsam. Mõnel 550l ka 40 000 rpm ja samas neil tavaliselt pronkspuksid, 775l enamasti kuullaagrid ja pöördeid vähem.
Praktikas sai katsetatud 12V 775 tüüpi võid tööle rakendada pm mähiste laki läbilöögini (põhimõtteliselt) st., et pingel ei ole tähtsust 12V drelli mootor töötab ka 50V pingega kuid lubatud voolu ei tohi ületada.
Katsetasin 25V juures, voolutarve oli 12A, veerand tunniga läks mootori kest u 50 kraadini

[otsija]

Vs: Akudrelli mootori

Seal kompressori sees oleval oli võll sama jäme kui trellis originaalmootorilgi, 5mm siis ilmselt, üle ei mõõtnud, lõin lihtsalt vanalt mootorilt hammasratta ümber ja sobis. Aga jah silmaga avast sisse piiludes näha kohe, et rootor mõõtudelt põhimõtteliselt sama, mähise keerdude arv tundus ka silma järgi sama, aga lihtsalt odavamal oli suht tühi see mähiste ava seal veel, originaalil tihkelt jämedamat mähist täis punutud. Oleksin ilmselt originaalmootori rootori ümber tõstnud isegi, kui ainult harjad ära oleksid, aga see kus harjad peal jooksevad, kollektoriks nimetatakse vist, sellel olid ka tükid välja kulunud/põlenud vms ja seega läks 1:1-le ümbertõstmiseks lihtsalt.

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

aga see kus harjad peal jooksevad, kollektoriks nimetatakse vist, sellel olid ka tükid välja kulunud/põlenud vms ja seega läks 1:1-le ümbertõstmiseks lihtsalt.

Lamelle siis ikka mõtled, need vasest "ribad" kuhu harjad vastu lähevad?
Need riknevad ka kui koormus on suur, kui käivitad siis liigse koormuse rakendamisel ei jõua lamell nii kiirelt järgmisega kohe asenduda ja kuumeneb üle, lühisvool aurustab osa metalli ära. Sellest nad muutuvad selliseks krobeliseks, samas see jällegi tõstab pinna takistust ja edasine lamellide hävimine kiireneb veelgi. Harjad ise ka võivad lamellid rikkuda kui neid ise seal asendada näiteks suvalistega mille päritolu on tundmata - hari on olemuselt küll lihtne tükk aga koostis on neil mootoriti erinev. Ühe-sama tüübi omi muidugi saab sobitada aga päris juhuslikke pole mõtet kasutada.

Mähise läbimõõt ei ole mingi kindel näitaja, seal vaja mõõta parameetreid, et teaks miks peenem või jämedam traat (kui mootori andmeid ei ole teada). Pooluspaaride osas on üldiselt enama poolustega mootorid suurema momendiga, samas määrab muidugi ka magnetsüsteem jne, jne.
Loe seda raamatut mille lingi andsin, seal on palju tehnilist infot ja selle järgi võid ise kasvõi 0-st ehitada mootori või modifitseerida olemasolevat vähemalt soovitud suunas kui mingeidki andmeid on teada algsest või vajalikku on võimalik mõõta või kindlaks määrata.
Ei mäleta, et peale venekeelsete oleks midagi nii ülevaatlikku ette juhtunud kui see, boonus, et üldiselt saab sellest praeguseaja inimene paremini aru kui venekeelsetest kirjatükkidest.

[otsija]

Vs: Akudrelli mootori

Kui mul see praegune ka maha põleb,siis edaspidi proovin ilmselt midagi sellist sinna asemele toppida, algselt läheb küll koos kontrolleriga paar korda kallimaks, kui korralik tavaline mootor, ent võiks hiljem kordades kauem kesta see-eest.

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

Jah, see on harjadeta mootor, mis kasutuses sul ta olema hakkab?
See lingil olev on päris kõrgete pööretega, et sellega pead arvestama kui ülekandega töötab, algne drellioma ilmselt on pool nendest pööretest mis sellel harjavabal.
Praegu muidu ka elektritööriistu mil harjavabad mootorid.
Kontroller sellele pole kallis, ise saad ka teha, netis skeeme küll. mc33033 kontrolleriga näiteks otsi.
Aga selle puhul pead vaatama, et toitepingega üle ei pinguta. Maksimum tundub olema 11V kanti, selle pinge juures vool ligi 25A

See arutelu juba muidugi pole enam ostumüügi teema :/

[otsija]

Akudrelli jms mootorite arutelu

Läheb teemast mööda jah, mul tegelikult rohkem väänet vaja ja 3S akupakk toidab. Eks kui aeg niikaugel kui vahetuseks läheb, siis uurin täpsemalt milline mootor sinna asemele pista.

Samas, kui juba jutuks tuli siis, kas see 2200kv mootor oleks sobivamate pööretega? Mida madalamate pööretega seda väiksem võimsus ja voolutugevus neil seal on, st see 2200kv ilmselt saaks piigiti ületatud selle max 34A lubatu, aga see vast pole probleemiks nagu tavalisel mootorilgi, mis tegelikult hetkeliselt kannatab kordades rohkem, peaasi et üle ei kuumene? Võimsus ja voolutugevus ka nagu ei klapi seal, 34A ms lubatud voolutugevus on 11V korral 374W, ent seal kirjas 130W ainult võimsuseks. Kontrolleri saab ebayst päris odavalt, ise küll ei viitsiks pusima hakata selle aretamisega, eriti veel kuna mingeid erinõudmisi poleks, peaasi et töötab. Kõrgemapöördelistel mootoritel on voolutugevus ja võimsus sama suure mootori juures kordades suuremad, aga ilmselt liialt palju väänet nõudvas olukorras lihtsalt ei jaksaks see mootor end siis liigutada? Kuigi PWM korral kui mootor paigal(mähiste takistus ka kordades väiksem kui madalamapöördelisel mootoril) saaks mähisele ka tublisti suurem voolutugevus selga, mis ehk jõuliselt tekitaks selle piisava väände sinna suurema voolutugevuse arvelt? Kontroller lubab kuni 120A ehk siis selle taha vast asi ei jääks, ilmselt madalatel pööretel oleks kontrolleri kasutegur lihtsalt kehvem?

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

See 2200kv näitab tühikäigu pöördeid koormuseta, kui rakendad pinge 10V siis saad võllilt ilma koormuseta tühikäigul umbes 22 000 RPM
775 mootorid on umbes 250W võimsusega maksimaalselt. Suured pöörded ja laagrite eluiga aga on kiiretel pööretel vastuolulised asjad.
Kui sul tavaline mootor ehk n.ö. ühe faasiline siis juhtimiseks ei olegi vaja mingit imeasja. Kasvõi 555 taimeri ja võimsama MOSFET-ga saad hakkama. Päris ükskõik ongi siis kui kasutegur ei ole oluline. Samas algne kasutus neile mootoritele on suunitlusega kus iga mAh on arvel ja seega ei ole meeldiv kui elektrilised näitajad hajuvad kontrollerist ka lisasoojusena.
Juhtimsieks on vaja siis PWM signaali - teed selle taimeriga, 555 näiteks või loogika või kasvõi prose - pic vms., sellega juhid siis mootori töövoolu lülitavat transsi. Oleneb juhtahelast aga tundub, et seal on hea kasutada logic ehk madala tüürpingega mosfet-e.
775 mootorit ma katsetasin mingi vanalt arvuti emaplaadilt võetud SMD transiga, pinge kuni 40V ja vool oli 60A.
Igaljuhul käevahel ei tundnud küll, et see soojenenud oleks. Ta soojeneb vahest vaid siis kui mootorit käivitad, näiteks keerad potest kiirust ja üritad kiiruse hoida all, et võll pöörleb näiteks 10 pööret minutis, siis tekib enamus soojust aga see sõltub jällegi mis juppe kasutad.
Kui kiirus on maksimumis siis läheb pm. kogu toide läbi transistori ja soojust tekib enimalt vaid transistori takistusest, muud kaod on väga marginaalsed.
Kui vooluallikas on nõrk siis on tähtis, et taimer või juhtprose oleks korraliku toitega (ei tohi tekkida olukorda, et järsku kiirust suurendades kukub toide ära), kui see juhtub siis üldiselt põleb transistor lühisesse ja mootor jääb maksimum pööretega tööle. Juhtosa jah võib osta, iseehitajale võib põnevam tunduda see ise teha.
Mul üks 3 faasiline 60V mootori juhtosa aretamisel, sel maksimum voolukulu 250A...eks näis kuidas lõpuks kõik välja kujuneb - hobiprojekt.
Suurema võimsusega kontrollerid on kohati väga kuradi veidrast jamast kokku pandud, mõnel udupeen ja võimalusterohke arvuti juhib aga jõuosa on saast, suur p..etäis odavaid ja nigelaid, suure mahtuvuse ja rõveda induktiivsusega transistore järel, igal iseseisev tüürsignaali kandev rada veel juures...

E: muidu osalt päris heade näitajatega lülitustransistor http://uk.farnell.com/ixys-semicondu...-21/dp/2674812 lubatud vooluparameetrid on igaljuhul muljetavaldavad

[Shele]

Vs: Akudrelli mootori

Härrased! Siin on tehnikafoorum: palun mitte kasutada tähiseid või lühendeid, mis kuuluvad ulmekirjandusse!
Misasi on 2200kv? See, et mingid kaubaharjuskid kusagil perverssusi kirjutavad, ei tähenda, et seda kordama peab. Olge tublid!

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

Härrased! Siin on tehnikafoorum: palun mitte kasutada tähiseid või lühendeid, mis kuuluvad ulmekirjandusse!
Misasi on 2200kv? See, et mingid kaubaharjuskid kusagil perverssusi kirjutavad, ei tähenda, et seda kordama peab. Olge tublid!

Pole ju väga probleemi - seni kuni (tegelikult õigem oleks!) kirjutatakse see "Kv" siis vähemalt mitte - "kilo" me ju ei kirjuta "Kilo" ja "Volt" me ju ei kirjuta "volt".
Paku välja kohalikku eestikeelsesse sõnavarasse sobiv nimetaja aga seni, kuni seda ei ole, seni on see konstant igati kohane kirjutada Kv - ei saa olla probleem kui keegi leiutab, et see ei sobi.
E: siin lampvõimendaja teemas üks tark solvus kui tema vigu parandati, jooksis moderaatorile kitule ja viimane kustutas postitusi kõige täiega. Mina mode asemel oleks rumala teema koos postitaja rumalate ja tehniliselt küündimatute sõnastustega kustutanud.
Pole suur kadu kui läbi pikkade aastate rumalaid ja küündimatuid sõnastusi-väljendeid pilduv kasutaja jäetaks kõrvale, kuni end viimaks harima ehk hakkab.

Kv on alalisvoolumootori pinge-pöörete arvu konstant ehk tähendab, et mootor konstandiga 1000Kv rootor teeb tühijooksul 12000 pööret minutis, 1000(Kv konstant)x 12(Volti) energiaallikaga toites.
Ei ole ju väga ulmevaldkonnas?

[otsija]

Vs: Akudrelli mootori

Kõige tavalisemal alalisvoolu mootoril, mida enamasti akutrellides kasutatakse on siis see pöörete/pinge seos ca 1000Kv, ehk siis 1000 pööret voldi kohta? Mul sellel aparaadil kus seda kasutada tahaksin tegelikult võivad vabalt maksimaalsed pöörded ka kiiremad olla, ei teki sellest probleemi, peaasi et raske koormuse all nn nullpööretelt käima suudaks vedada end, kontrolleri optimaalne kasutegur pole määrav antud olukorras. 2200Kv mootoril seal on maksimaalne lubatud voolutugevus 34A, 3450Kv mootoril 63A, seal on veel kirjas esimesel mootoril turns 17,5, teisel turns 10,5. Eeldatavasti siis mähise keerdude arv ühel poolusel ma usun. Kui nüüd esimest mootorit selle 34A voolutugevusega nullist käivitada ja teist mootorit 63A voolutugevusega nullist käivitada koormuse all, siis väändemoment võiks enamvähem samasse auku jääda? Või on veel variant, et seal mootorites erinev pooluspaaride arv hoopis?

[elukaz]

Vs: Akudrelli mootori

Kas viisakam lühend oleks krpVm? Nagu kilo rounds per voltminut?

Või et tehete jäjekord sassi ei läheks siis krpVpm nagu siin mingis arvutusvalemi teemas võiks kaheti mõista.

[radiotehnika35]

Vs: Akudrelli mootori

Kõige tavalisemal alalisvoolu mootoril, mida enamasti akutrellides kasutatakse on siis see pöörete/pinge seos ca 1000Kv, ehk siis 1000 pööret voldi kohta?

Kes või kus seda väitis?
See ei pea paika! ma panin 1000 lihtsalt näitena. nagu näiteks Kv2200 millel lubatud pinge max. 11.1V võiks ütelda, et sel on tühijooksul konstanti rusikareeglina võttes 24420 pööret minutis. See ei ole aga päris nii, see konstant ei ole mingi suurus mida võiks võtta kui kvartsiga paigasolevat. See on tegelikult ideaaljuhu tingimustel nii. Reaalses elus on see pigem seal 0,9 juures.
Samas on tühikäigupöörded ja koormuseall pöörded ka kaks täiesti eri asja. Ja mingit üht kindlat suurust siin ei ole, see võib isegi sama tüübi mootoril olla erinev.
Ka igasugused märgitud voolud on tavaliselt rohkem müügiargument.
See maksimaalne vool on pigem see mida mootor tarbib kui on hing kinni, maksimumkoormamisel. See on enamasti lühiajaline. Nullist käivitamise voolutugevus sõltub pooluste arvust jne, ka koormusest. Mootoriti oleneb see suuresti. Normaalsel mootoril ei ole see käivitusvool suur normaaltingimustel.
Ennist märkisin, 60V 3 faasilist, maksimumvool 250A.
15V juures on voolutarve umbes 15A. Maksimumvõimsus on sel mootoril tootja andmetel üle 10kW aga nimivõimsust täpselt ei tea keegi, tootja väitis, et 40-50% maksimumist.

[otsija]

Vs: Akudrelli mootori

Eespool ületoodud teemaosas nagu keegi mainis(äkki sa ise siis), et 3450Kv algselt väljapakutud mootor originaalmootorist kiirem.