Kaitsemaanduse ohtlikkus

[tiidu93]

Kuna meil kodus pole kaitsemaandust, siis selle otstarve pani mind mõtlema.

Oletame, et majas mitu arvutit ja muid seadmeid. Kaitsemaanduse olemasolul ühendatakse kõikide arvutite korpused omavahel ära, kaitsemaandus ühendatakse kilbis neutraaliga kokku ja veetakse maandusvarda abil mulda. Nüüd tormiga lööb äike ligidal puusse, mööda maad läheb laeng laiali ja ronib selle maandusvarda kaudu tuppa. Praktiliselt kogu elektroonika saab paugu ära, istud arvutikasti juures ja saad ise ka paugu ära. Minuarust kaitsemaandus lisab just ohtlikkust juurde kui ilma kaitsemaanduseta.

Samuti kui kõik kodutehnika kered (pliidid, külmkapid jne) on ühendatud neutraaliga, siis piisab kui puutud faasijuhet ja kogemata nt külmkapi keret ja saabki elektrilöögi. Ilma kaitsemaanduseta tundub küll asi turvalisem.

[Kkert]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Samuti kui kõik kodutehnika kered (pliidid, külmkapid jne) on ühendatud neutraaliga, siis piisab kui puutud faasijuhet ja kogemata nt külmkapi keret ja saabki elektrilöögi. Ilma kaitsemaanduseta tundub küll asi turvalisem.

Oot, mismõttes nagu?
Et ühe käega vahetad kilbis korke ja teise käega võtad külmkapist vorsti samal ajal või?
Miks peaks keegi, mõne seadme metall korpusest kinni hoides, samal ajal pingestatud faasi juhet näppima?

[murphy]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

ei ole ohutum, elektroonika kannatab väga kõrget pinget kuni tema kõik komponendid samal potensiaalil on. Lisaks on toitekates maa faasi ja neutraali vahel varistorid. Maa yhendamine annab paremak kaitse.
Kui sa yhendad maa lahti siis esiteks tekitavad kõik masinad majapidamise peale 110V maa klemmile. See võib aga yhendamisel seadmeid tappa. Lisaks on korpus mahtuvuslikult sidestatud maaga ja elektroonika viiakse äikse korral kõrgele potensiaalile ja kuskilt ikka midagi korpusesse yle lööb ja ongi kutu jälle midagi. Kuigi jah, 1 aga on. kui kuskil liinis neutraal katkeb jääb ka maandus pinge alla, pinge sõltub koormusest. Seega ma ise eelistaks 2 maandust. 1 mis neutraaliga posti juures on ja teine mis on kaitsemaandus. Seega ilma maanduseta on ohtlikum kui 1 maandusega, 2 maandusega on parem. 2 maandust muidugi peaks yksteisest piisaavalt kaugel olema.
Kolmanda väiksema maandusega saab kaitsta neutraali katkemise eest. peale RVK panna nutraali ja selle kolmanda maa vahele zenerid +1K takk. Zenerid siis 40-50V. Muidugi selline asi on omal vastutusel aga kasutatav.

[tiidu93]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Oot, mismõttes nagu?
Et ühe käega vahetad kilbis korke ja teise käega võtad külmkapist vorsti samal ajal või?
Miks peaks keegi, mõne seadme metall korpusest kinni hoides, samal ajal pingestatud faasi juhet näppima?

Ma tõin näite lihtsalt. Elektrilöögi saamiseks peab ju vooluring olema ja neutraali ühendamine kodumasinate kerega toob sulle juba pool vooluringist juba kätte ehk potentsiaalse ohu.

[Kkert]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Ma tõin näite lihtsalt. Elektrilöögi saamiseks peab ju vooluring olema ja neutraali ühendamine kodumasinate kerega toob sulle juba pool vooluringist juba kätte ehk potentsiaalse ohu.

Aga mis siis saab, kui maandust ei ole ja mõnel kodumasinal (näiteks seesama külmkapp) tekib rike mis faasi korpusega ühendab? Siis näpid seda faasi koguaeg ilma sellest teadmata, kuni ükskord puudutad samaaegselt näiteks radiaatorit...

[tiidu93]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Jah, näiteid saab igasuguseid tuua. Antud juhul tõesti kaitsemaandus päästaks elusid, aga mul näiteks pole radiaatore, külmkapp istub üksi nurgas. Minu vaatekohast rikub äike kaitsemaanduse turvalisuse ära. Tekiks küll kõhe tunne, kui välk taob maasse ja sinu ümber maandatud kodutehnika.
Äikese ajal võttes ühe juhtme mullast ja teise kardinapuu (metallist) küljest, saab huumlahendusega pirni päris kenasti vilkuma.

[a1]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

tormiga lööb äike ligidal puusse, mööda maad läheb laeng laiali ja ronib selle maandusvarda kaudu tuppa. Praktiliselt kogu elektroonika saab paugu ära

See väide eeldab arusaamist, kui kiiresti potensiaal maas sumbub. Kipun arvama, et oluliselt kiiremini, kui näiteks samast löögist õhuliini indutseeritud pinge.
Ehk mis tapaks sel juhul seadme, maast faasi kulgev ülepinge või vastupidi, faasist maasse kulgev ülepinge. Ma kaldun arvama, et see on siiski faasi ülepinge maa suhtes.

[reuter]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Las see äikse tekitatud pinge ronib tuppa. Isegi, kui sel ajal arvutist kinni hoiad ei ole sul ju kuskilt teist potentsiaali võtta. Lind istub kõrgepinge liinil ja miskit hullu temaga ei juhtu

[raxz]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Samuti kui kõik kodutehnika kered (pliidid, külmkapid jne) on ühendatud neutraaliga, siis piisab kui puutud faasijuhet ja kogemata nt külmkapi keret ja saabki elektrilöögi. Ilma kaitsemaanduseta tundub küll asi turvalisem.

Isegi kui sa proovid faasijuhti katsuda kahe jalaga maas seistes ning ühtegi külmkappi ega radiaatorit ei puutu, võib see jääda su viimaseks katsumiseks... Maandus ei ole see, mis lubab tappa.

[murphy]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Selleks et faasi näppida ei saaks on RVK. Maa on suhteline asi, puidust kuiv taburet, vaip, tool, kummisandaalid, kumm tallaga sussid ei tunnegi tõenäoliselt aga paljajalu märjal betoonil on muidugi teine teema. Nii et jalgupidi maasisse kaevatuna ei tasu faasi enne RVK-d kahe käega hoida, võib viimaseks korraks jääda.

[tiidu93]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

Maandusvarras
Puudused:
3) äikese korral moodustub peamaanduslatis impulsspinge, mis võib rikkuda või isegi põletada elektriseadmeid. Selleks tuleb kasutada äikesemaandusvarrast, aga äikesemaandusvarraste ehitamine paralleelselt põhimaandussüsteemiga on kallis.

http://et.wikipedia.org/wiki/Maandamine

[vanemleitnant]

Vs: Kaitsemaanduse ohtlikkus

See wikipedia artikkel on küll sellist jama täis kirjutatud, et parem loe kasvõi seda:

http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.3_Maandamine.4.4Potuhtlustus.Konspekt2010kevad.pdf

Või hangi see raamat:

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20468