Elektrimootorite käivitamine

[treblatrebla]

Vs: Elektrimootorite käivitamine

Käivitus on üks asi - selle voole saab eelpoolkirjeldatud viisidel vähendada. Aeglasema etteandega saab (üle)koormust vähendada.
Üks võimalus võrgust rohkem tarbida on liitumisautomaadi jahutamine.. otsige kataloogist temperatuuri parandustegurid. Pakasega on automaat umbes astme võrra tuimem.

rahvasuu räägib miskist puudesaagimisest, kus üks mees oli CO2 kustutiga liitumiskilbis ametis...ei tea kas uskuda või on legend..

PS
babetiiti pole olemas peaks olema pobediit - sõnast 'pobeda' - võit

[klm]

Vs: Elektrimootorite käivitamine

Etteande kiiruse muutmiset sõltuvalt saagide tarbitavast voolust, soovitasingi liitumispunktist maksimaalse koormuse võtmiseks, saades selle koormuse juures maksimaalne tootlikus.
Puit on erinevates kohtades erineva tihedusega (oksa kohad) ja vool kõigub palgi eri kohtades pea 10 korda.
Ühe sama sagedusmuunduriga saab nii saed käima, kui etteande kiirused reguleeritud -

Alguses lülitad sisse käiviti esimese sae mootori ja sagedusmuunduri vahel.
Tõstad sagedusmuunduriga aeglaselt (voolu jälgides ?) sageduse 50 Hz peale ja lülitad esimese sae mootori ja sagedusmuunduri vahelise käiviti välja ning lülitad nimipööretel pöörleva mootori teise käivitiga võrgutoitele.
Siis kordad sama teise sae mootoriga.
Kui saagide mootorid töötavad, lülitad sisse etteande ja sagedusmuunduri vahelise käiviti ning kasutad sagedusmuundurit etteande kiiruse reguleerimiseks saagide voolu järgi.
Vaja läheb 5 käivitit ja sagedusmuundurit, mis taluks ühe sae tühijooksuvoolusid ning seda kõike juhtivat (PLC, PC, analoogloogika, inimene?? , ...) seadet.

PS. Mõned sagedusmuundurid on nii targad, et ei hakka nimivõimsust ületavate mootoritega üldse tööle, ilmselt nad mõõdavad enne mootori mähise takistust.

[raxz]

Vs: Elektrimootorite käivitamine

Sagedusmuundureid on väga erinevaid. Mina pole näinud sellist, mis üldse käima ei hakka, kui liiga suur mootor küljes. Olen seadistanud Schneider, Mitsubishi, Allen-Bradley, Nordac, Omron, SEW jne muundureid.
Ise nad mootori parameetreid mõõtma ei hakka ning käivituvad alati, kui vajalikud seadistused tehtud. Kui muundur toetab ja mootorile vaja vektorjuhtimist, siis tuleb teha staatori mõõtmised ja vektorite arvutused. See võtab muunduril üldiselt paar sekundit ning mootorit tööle ei pane. Selle meetodiga on võimalik ka väga madalal sagedusel mootorist maksimaalne võimsus saada. Ka 0,1Hz juures on võimalik saavutada mootori nimivõimsus.

[reuter]

Vs: Elektrimootorite käivitamine

Mul samoodi kogemus mõnede muunduritega. Nad ei käi, kui on ülekoormus, aga see ei sõltu niivõrd mootori võimsusest, kui mootori koormatavusest. Suurema mootori puhul tuleb seadistada pikem käivitusaeg(aeglasem sageduse suurenemine) või koormuspiirang ja saab mitme nimivõimsuse jagu suuremat mootorit käima ajada.

[raxz]

Vs: Elektrimootorite käivitamine

Üldiselt on madalal sagedusel mootori tarbitav vool nimivoolust suurem. Koormuse all isegi ligi 2x. Seega ei saa kiirendusaega väga pikaks ajada.
Näiteks oli vaja ühe teo kiirust muuta. Materjal oli mingi loomasööt. U/F juhtimisega 30 Hz sagedusega ei jõudnud mootor käima hakata, kuna vool läks suureks ja muundur viskas veateate. Vektorjuhtimisega töötas ka 10Hz peal probleemideta ning vool püsis normis.
Muunduriga ei saa teha lubatust suurema mootori vektorarvutusi, kuna ette tuleb anda mootori töövool. Kui see panna väike, siis ei ole vektorjuhtimisest mingit kasu, kuna mõõdetud parameetrid on valed.
Ükski sagedusmuundur ei ole mõeldud suurema mootori, kui ette nähtud, käivitamiseks. Tühijooksul samas on võimalik.
Toon ära mõned parameetrid, mida vektorjuhtimiseks mõõdetakse (keegi osavam võib eesti keelde ära tõlkida):
Cold stator resistance (Rs mΩ)
Nominal magnetizing current (Im A)
Leakage inductance (Ls 0.01mH)
Rotor time constant (tr mΩ)
Number of pole pairs (p)
Nominal motor slip (g Hz)