Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Collapse
X
-
Vs: Re: Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit.
MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !Comment
-
Vs: Re: Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit.
Sarnasused on olemas, kuid servo on ikka valgusaastake edasi stepperiga võrreldes
Samal teemal leiab ohtralt lugemist:
Comment
-
Võibolla ongi.Mõlemad algavad S tähega.
Siin mingid mehed räägivadet servo on alaisvoolumootor,
millel on küljes asukoha määramise seade ja tagasisidega juhtskeem, mis "vedrutab" soovitud koha ümber.
Sammootoril on magnetid ja mähised mida siis vooluga saab nõkshaaval keerata.
Steperile võib, aga ei pea enkoderit lisama.
Loed sammud ära, tead kus oled.
Vaja on ainult alguses alguses olla.
Öelda et see on sama on vast natuke liiast. Aga mõlemad liigutavad midagi.
Kas selles mõttes et mootori juhtimine on palju keerulisem ja maksab rohkem?Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Uuema aja servomootorid on enamasti vahelduvvoolu mootorid, põhiline erinevus stepperi ja servo vahel on rootori pooluspaaride arvus ja tagasisides.
Tööpõhimõtte on mõlemal sama - vahelduvvoolu sünkroonmootor.
PS. Jutt käib muidugi suuremate tööstuslike mootorite kohta, mudeliehituses on nad jah päris erinevad asjad.
Eeldasin miskipärast et teised saavad foorumi nime lugedes aru, millest jutt.MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Praktikas on servo eelisteks kompaktsus, kiirus ja positsioneerimistäpsus.Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Siin ilmselt tuleks eristada asjahuviliste kasutatavat ja elektroonikaseadmetesse integreeritud tehnikat tööstusliku otstarbega seadmetest. Minu kogemused piirduvad paraku vaid tööstuslike stepper- ja servomootoritega ning sisuliselt võib öelda, et steppermootoreid tänapäeval enam eriti ei kasutata.
Praktikas on servo eelisteks kompaktsus, kiirus ja positsioneerimistäpsus.
Minu praktika on olnud viimasel ajal seotud Jaapani mõõteriistadega. Uuemad aasta vanad. Kromatograafid, spektomeetrid, aatomabsorbsioon, C analüsaatorid. Need paar tootjat kelle sedmete hooldaja olin, kasutasid küll ohtralt sammmootoreid. Näiteks preparaatide ettevalmistusosas, mis oli mõeldud USA jaoks, selline robotilaadne sõlm, oli 5 väikest steperit. (Tuli neid seal korra häälestada ja põhjalikumalt tutvuda).
Samas Ülikooli poiste mannekeenid olid servomootorite peal. Kinkisid mulle proovimiseks paar tükki.
Ainult et nende vindid olid natuke lühikesed.
Kaalus ja gabariidis erilist vahet polnud, steperi juhtimine tundus minule isiklikult otse arvutist lihtsam.
Stepper paistab olevat puhas digitaal, servo natuke analoogi poole.
Aga minu arvamus võib olla ka kallutatud nende 30 aasta poolt,
kui on saanud sammmootoritele omajagu elektroonikat tehtud ja programme kirjutatud.
Servo eeliseks on tema liikumise mõõteseade. Aga kes keelab seda lisamast sammmootorile?
Kontrollida et sm tõesti astus sammu ja neid samme lugeda
on vast natuke lihtsam kui mõõta täpselt absoluutset asukohta.
Aga saab nii ja saab naa.
____
See sagedusmuunduri asi tundus natuke müstiline ja seepärast sai küsitud.
400 Hz ja 50 Hz mootorid olid ikka kõvasti erinevad. Siin aga kõik ühes pundis koos. Huvitav.Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
?Kas võib olla, et siinkohal on meie peamiseks erinevuseks kasutaja vaatepunkt - sina ilmselt vaatad stepper-/servosüsteemi projekteerija seisukohalt (?) mina vaatan kasutaja (automaatiku) seisukohalt. Ehk siis mina ei proovi analüüsida seda, millised signaalid ja karakteristikud eksisteerivad ajami ja mootori vahel, vaid mina hindan seda, mida mootori ja ajami komplekt suudab minu etteantud parameetritega ära teha?Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
?
Kas võib olla, et siinkohal on meie peamiseks erinevuseks kasutaja vaatepunkt - sina ilmselt vaatad stepper-/servosüsteemi projekteerija seisukohalt (?) mina vaatan kasutaja (automaatiku) seisukohalt. Ehk siis mina ei proovi analüüsida seda, millised signaalid ja karakteristikud eksisteerivad ajami ja mootori vahel, vaid mina hindan seda, mida mootori ja ajami komplekt suudab minu etteantud parameetritega ära teha?
85. oli inimestel tahtmine saada Apple 2, aga osta ei saa. Said osta koos trükkplaatide freespingiga.
Pinki neil vaja polnud, saime omale. Arvutit juures pole, ei tööta. Ja siis kombineerid sinna juurde arvuti.
Ja siis kasutad. (See ei olnud siin naljajutt, nii ta oli.)
Või siis osteti kaks metallifreespinki, aga need ei tööta.
"Kas te oskate panna käima?"
Ei tea, proovime. Kuu läheb mööd, käivad.
Ülemus: "Kena, nüüd on teil aeg hakata ka tööd tegema."
Nii see töötegemine käib.
Aga neid Jaapani riistu on Eestis omajagu. Kui midagi oli, pidid saama korda.
Tont seda aru saab oled sa kasutaja või kasutamise õpetaja.
Istud juures ja teed täpselt samu liigutusi.
Lõpuks kirjutad ca 200 allkirja ja otsuse et
"Riist vastab kõigile tingimustele."Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Huvitav, harjadega DC mootoreid kutsutakse ka servomootoriteks. Vanemad pingid kõik DC mootorite peal. Manualides jms ka kirjas SERVO MOTOR.Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.Comment
-
Vs: Sagedusmuundur ja 2 elektrimootorit
Nimetus "servo" ei defineeri mitte mootori tööpõhimõtet, vaid selle juhtimist.
Kui mootori ja juhtahela vahel on tagasiside mootori kiiruse ja/või asendi kohta ja juhtahel suudab vastavat parameetrit ka hoida ja muuta vastavalt juhtsignaalidele, siis võib seda nimetada servo süsteemiks olenemata mootori ehitusest.Comment
Comment