Nulljuhtme katkemise ohud (lahutatud teemast "Rikkevoolu kaitse")

[virgonur]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Miks ta peaks?

Aga kui sellel Kaitsemaal pole peal pinget siis pole ka ohtu sealt surakat saada.
Kui tuleb õhtu ja lülitad lampi avastad, et voolu pole ja siis avastad et skeem rakendus.

Kui on kaks-kolm faasi siis saab nende vahelt ka ilma nullita valguse kätte.
Koormused peavad ainult enamvähem sarnased olema faasides.

Peaks, sest ma pidasin silmas ainult 2-pooluselisi rikkevoolukaitsmeid.
3-faasilisel on võimalus, et see ei rakendu, aga kui vool kuhugi ei kao, siis pole ka ohtu?

[hanneskasak]

Vs: Rikkevoolu kaitse

krt kaua te jahute oma neutraali kadumisega. palju on juhuseid selle kadumisest? Ma arvan et ei olegi, sest kõik Eesti toitevõrk on TN-C ja kui 4P rvk neutraal ära kaob, ei ole nagunii enam midagi teha, sest kõik asjad juba maha põlenud ülepinge tõttu!

[vanemleitnant]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kui katkeb NULL juhe, mõnede arvates PEN, ühesõnaga see juhe mis ei ole faas

Nüüd ma saan küll aru, mida silmas pidasid sellega, et RVK ei ole täiuslik, ei tulnud selle peale, et sa juba eeldasid nulli puudumist. See oleks juba iseenesest nii suur jama, et ühe RVK mitterakandumine sellejuures enam palju ei muuda.

Kuna elektrikutel on komme vastavalt TN-S ühendada kokku N ja PE ja ühendada kohaliku maandusega kokku.

Seda kommet ei ole mitte mõnel elektrikul, vaid meil kasutatav pingesüsteem (võrgu pool - 4 juhet ja alates tarbija paigaldisest - 5 juhet) näeb nii ette. Ja neid (N ja PE) ei ühendata mitte kokku, vaid hoopis eraldatakse (N-juht lahutatakse ühisest PEN-juhist) ning alles siis tekkinud PE-juhe lisaks ka veel maandatakse. Selles on sul muidugi õigus, elektronidel on ükskõik, aga kui sellised terminid on kokku lepitud juba, mis sellest nullist ikka nii väga taga igatseda.

teeme täpselt seaduse järgi. kasutame elektripliidi, pesumasina jne korpuse potentsiaali ühtlustamiseks metallist veetorustikuga vasktraati.

See küll seaduse järgi ei ole. Vasktraati kasutame maja sisendis juhtivate torude potentsiaaliühtlustuseks, pesumasina ja pliidi korpuse ühendame toitekaablis oleva PE juhiga.
Kas vanemleitnant vanemleitnandi jutust aru sai?

[jassa]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kuna elektrikutel on komme vastavalt TN-S ühendada kokku N ja PE ja ühendada kohaliku maandusega kokku.
PE tuleb tagasi ja on ühendatud riistade korpustega. Näiteks elektripliidiga korpusega.
Nüüd toimub pinge jagunemine maja sisese koormise (nt 2 kW kohvikann 24 oomi ) ja
maandustakistuse ca 30 oomi vahel. Korpus on seega kuskil 120 Voldi all.

Korpus on 120 Voldi all mille suhtes? Kui ma puutun seda pliidi korpust ja teise käega veetoru, kas ma tunnen midagi?

[hanneskasak]

Vs: Rikkevoolu kaitse

kas keegi on kogenud oma nahaga üldse rvk töötamist? pole vahet, kas hoiad kahest faasist, kolmest faasist, faasist ja neutraalist, faasist ja PE-st, neutraalist ja PE-st. tunned ainult kerget surakt ja kõik. rvk väljas. ja see neutraali katkemise oht on olemas aga suhteliselt nulli lähedane. kui sa elad Eestis siis selline asi suht ebareaalne, sest meie jaotusvõrk on kõik TN-C süsteemis. st alajaamas on tehtud vastava takistusega maanuskontuur, millega on ühendatud trafo, väja tuleb alajaamast PEN (sama ristlõikega kui faasi sooned), igal elektripostil kus on tehtud mingi väljavõte. on tehtud veel eraldi maandus postile, et potensiaalid võimalikult vähe erineks üsteisest. selline tegevus viib PEN-i katkemise võimalikul väikseks.
väike pildimatrjal ka

[vanemleitnant]

Vs: Rikkevoolu kaitse

pole vahet, kas hoiad kahest faasist, kolmest faasist, faasist ja neutraalist, faasist ja PE-st, neutraalist ja PE-st

Väga suur vahe on. Kui hoiad kahest-kolmest faasist, või faasist ja N-ist, ei juhtu midagi, s.t. juhtub see et RVK peab sind korras olevaks elektripliidiks või boileriks ja välja ei lülitu. Muidugi, pead olema maast isoleeritud, aga toasussides ja puitpõrandal on isolatsioon piisav.

[fre]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kordaks siinkohal RVK tööpõhimõtet, et vältida edasisi eksiarvamusi tema "kõikvõimsusest"...

Tarbitav vool lastakse läbi voolutrafo, ühefaasilise tarbija puhul mõlemad juhtmed, kolmefaasilise puhul kõik neli. Neljandaks on kindlasti N, neutraaljuht ehk "töönull". PE ehk kaitsejuht sealtkaudu ei käi! Normaalses olukorras kompenseeruvad trafos vastassuunalised voolud ja sekundaarmähises ei teki rikkesignaali (võtame analoogselt ampertangid - kui tangide vahele võtta näiteks laualambi juhtme mõlemad sooned, on näit null).
Kui aga tekib vool (rikkevool või kui inimene katsub pinge all olevat juhet) mis läbib seda voolutrafot ainult ühes suunas (vool läheb nö. "kõrvale", vastassuunaline seda võrdselt kompenseeriv vool puudub), siis see ka registreeritakse voolutrafo poolt ja RVK rakendub.
RVK korrasoleku kontrollimiseks on sellel testnupp. Vastava väärtusega takisti kaudu tekib testnupu ahelas samasuguse voolutugevusega (näiteks 30mA) vool, millise puhul RVK peaks rakenduma. Kui tihti seda testi teha... Igasugune elektroonikaseade võib ju suvalisel ajamomendil rikneda, keegi ei tea, millal. Suurem tõenäosus selleks on äikese ajal või ka muudel erilistel avariisituatsioonidel elektrivõrgus... Aeg-ajalt ikka tasub testnupuga korrasolekut kontrollida, RVK peab koheselt rakenduma ja ahelad katkestama. Seejärel lülitame ta uuesti sisse ja meil on jälle "puhtam ja kuivem tunne"...

[vanemleitnant]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Igasugune elektroonikaseade võib ju suvalisel ajamomendil rikneda

Kas seal üldse mingit elektroonikat sees on? Aga testnuppu tuleks korra aastas ikka vajutada.

[fre]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kas seal üldse mingit elektroonikat sees on? Aga testnuppu tuleks korra aastas ikka vajutada. ...

Tööpõhimõttelt on see skeem (ühefaasilisest RVK-st) õige. Ega mina ka nende sees mingit erilist elektroonikat näinud pole, võimalik et mingid alaldusdioodid veel ainult (vabastussüsteemi elektromagnetile alaldatud pinge andmiseks) kui sedagi, kontrollnupu ahela takisti on muidugi ka seal sees.
Testnupuga soovitaks kontrollida ka näiteks peale äikese ülekäimist. Ühe rikkis RVK olen sellise testiga ka ükskord avastanud.

[klm]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kuda rvk üldse reageerib kui maa ja null kokku panna, lööb kohe välja?

Kui ahelas on mingi vool ja kui siis peale rikkevoolu kaitset "maa" PE ja "null" N kokku ühendada, siis rikkevoolu kaitse rakendub.

[jassa]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Testnupuga soovitaks kontrollida ka näiteks peale äikese ülekäimist. Ühe rikkis RVK olen sellise testiga ka ükskord avastanud.

Testima peaks korra kuus. Avastasin kord, et pool aastat testimata kaitse rakendusvool oli nimivoolust poolteist korda suurem. Pärast seda rakendumist hakkas jälle nimivoolu juures rakenduma. Ei oskagi seda nähtust kommenteerida. Mehaanika??

[hanneskasak]

Vs: Rikkevoolu kaitse

kui pe ja n kokku panna käib rvk välja, rvk tuleb jah kontrollida korra kuus.

[Ufonaut21]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Küsiks ka siin teemas. Tekkis ühe kodanikuga väike vaidlus, tema väidab, et automaatidel on tähtis kust poolt vool peab sisse tulema, et ülevalt või alt. Vähemalt mina pole kuulnud, et sellel tähtsust oleks, peaasi, et ikka faas läbi käib ?

[Tikk]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Küsiks ka siin teemas. Tekkis ühe kodanikuga väike vaidlus, tema väidab, et automaatidel on tähtis kust kaudu vool peab sisse tulema. Vähemalt mina pole kuulnud, et sellel tähtsust oleks, peaasi, et ikka faasi ?

Üldjuhul ei ole vahet, kuid enamikel tootjatel on automaadid selliselt koostatud, et on eelistatud (samas ka ainumõeldav) voolu sisend altpoolt. Saab muidugi igasugu ratse teha, kuid tuleks siiski järgida tootja juhendeid ja soovitusi.

[Ufonaut21]

Vs: Rikkevoolu kaitse

Kui on sisend ära näidatud siis küll, tavaliselt pole neil midagi näidatud.