Aegrelee

Collapse
X
 
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
  • indre1
    Liige
    • 07/2004
    • 13

    #1

    Aegrelee

    Ei ole teab, mis spetsialist elektroonika alal ja seepärast küsin oma küsimuse siin ja loodaks kiirelt vastuse saada.

    Nimelt oleks mul vaja aegreleed, mis töötaks 12 voldi pealt. Põhimõte siis oleks selline, et kui releesse elekter sisse jookseb, siis u. 5 sekundi pärast väljastab alles elektri edasi.

    Kui keegi oskab nõu anda, kuidas seda täpsemalt nimetatakse ja kas Tevalost seda saada on ja mis hinnaga, siis oleksin väga tänulik.

    Toodete otsingu(aegrelee) alt leidsin kaks vastust, üks töötab 220 voldi pealt ja teisest ei saanud aru.
    Üldiselt ei tohiks ju see keeruline asi olla ja kalis ka mitte


    Indrek
  • tanker
    Liige
    • 08/2002
    • 595

    #2
    Vaata siia:
    http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...a13b10c&lng=est

    Comment

    • indre1
      Liige
      • 07/2004
      • 13

      #3
      Originally posted by admin@Jul 2 2004, 10:14
      Vaata siia:
      http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...a13b10c&lng=est
      Kas ma olen ajast liialt maha jäänud, või need on tõesti ülehinnatud.

      Tegelikult seal ju peaks ainult paar mikrokontrollerit ja muud ei midagi ju????

      Comment

      • digital
        Liige
        • 05/2002
        • 4155

        #4
        Kui väga suurt täpsust vaja ei ole, siis mine ja kammi venelaste poekesi. Vene ajal toodeti siukseid mehaanilisi kellamehanismiga aegreleesid. Toodeti nii suuremaid kui ka väiksemaid. Kõige suuremad olid sellised enam-vähem a4 suuruse põhjaga mustad kastid, aken peal ja vist oli 6 suurt ketast sees. Need siis mõõtsid päris pikka aega, mina ise olen torkinud niisama huvi pärast ühte 24-tunni releed. Sai siis liigutada kõigi kontaktide lülitushetke ja mootor vedas edasi suurt trumlit nende lülituskontaktidega. Samasuguseid oli ka lühemale ajale, siiski aeg oli tundides.
        See selleks. Sinule sobiks natu väiksem kellamehanismiga aegrelee. Olid sellised umbes 10x15 cm põhjaga ja läbipaistva kupliga karbikesed. Põhjas oli suur relee mähis ja üleval peal pöörlev kellamehanism. Ise olen käes hoidnud kahe erineva mehaanikaga süsteeme - üks hakkas käima kui mähis kokku tõmbas ja teine kui lahti lasi; väliselt paistavad enam-vähem samasugused välja. Kõige peal on siis üks pöörlev klemm ja selle ümber seatavad 2 kontaktipaari, mida siis see pöörlev värk õiges kohas ära lühistab. Ise olen käes hoidnud mingi umbes kuni 5sek ja kuni 30sek ajaga selliseid kellasid mähistega 220v ja 24v, ei välista et on ka teistsuguseid. Muidugi ei tohiks sul ju olla ka probleem kuskilt seda mähist lülitava relee(de) kontaktidest ka 24v lülitada või midagi muud sellist kombunnida, relee saaksid tõenäoliselt kuskilt vanakauba poest poolmuidu võrreldes uue hinnaga.

        Comment

        • digital
          Liige
          • 05/2002
          • 4155

          #5
          Vaatasin igaks juhuks oma reservisid ja ei leidnud ühtegi allesjäänud isendit enam. Küll leidsin ühe isendi sisu, jusiis sai kapr mingil muul eesmärgil ära kasutatud. Antud isend oli siis 21sek mehaanikaga, mis rakendus relee tõmbamisega, mähis 220V. Tegin mõned pildid ja panin need siia:

          Comment

          • martinj
            Administraator
            • 11/2002
            • 8691

            #6
            Omal ajal sai kokku tinutatud selline asi:
            umbes 4700uF konde laadus läbi takisti ja konde pealt läks pinge emitterjärgurisse ,mille koormuseks relee oli. viide tubli 20 sekundit
            Tegemist siis algelise garaazisignalisatsiooniga.
            Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

            Comment

            • brand11
              Liige
              • 09/2002
              • 595

              #7
              kas keegi ei tahaks sele kondega aegrelee mingit skeemi panna ylesse?

              Comment

              • martinj
                Administraator
                • 11/2002
                • 8691

                #8
                Relee rakendub viitega, sõltuvalt R1 asendist.


                Umbes nii see käis

                D2 ja R2 on selleks, et konde tühjaks tehtaks, kui vool välja lükata.
                Kui toites on piisavalt koormusi, mis koos releega välja lükatakse , võib R2 ära jätta.

                Edit: konde peaks tühjaks minema ka läbi transi emittersiirde ja relee. Seetõttu võib D2 ja R2 st loobuda.
                Transisks panna mingi võimsustranss.
                ise tegin omal ajal p216 peal. sellisel juhul tuleb toide ja konde teispidi keerata.
                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                Comment

                • purukivi
                  Liige
                  • 07/2004
                  • 13

                  #9
                  Eelmise mehe jutu jätkuks soovitaksin siiski kasutada mõnd darlinktoni transistori (liittransistori) siis on asi kindlam. Kui liiga tundlikuks asi muutub siis võid kondensaatoriga paraleelselt mõne suure takisti ühendada.
                  Head katsetamist!

                  Comment

                  • martinj
                    Administraator
                    • 11/2002
                    • 8691

                    #10
                    Darlingtoni võiks tõesti panna. Samas ei soovita aga kondega paralleelselt takistit panna, ennem vähenda mahtuvust,kui liiga uimane on. Eks katseta
                    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                    Comment

                    • eldarion
                      Liige
                      • 11/2003
                      • 49

                      #11
                      mis eesmärgiga on D1? olen sellist lülitust mitmel pool näinud, kuid otstarvet pole veel täpselt lahti jaganud.

                      Comment

                      • martinj
                        Administraator
                        • 11/2002
                        • 8691

                        #12
                        Kuna relee on oma olemuselt induktiivsus, siis takistab see igasugust voolu muutumist. Voolu katkestamisel üritab induktiivsus voolu säilitada ja kuna transi takistus muutub suureks, siis sama voolu säilitamise eesmärgil tekib mähises küllalt kõrge pinge, mis võib transi rikkuda. Diood muutub aga avatuks ja vool läbib dioodi ning kõrget pinget ei teki.
                        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                        Comment

                        • tonu155
                          Liige
                          • 07/2004
                          • 3

                          #13
                          kas aegreleed saab ühendada ka koodpaneeliga....oletades et õige koodi sisestamisel lülitab ta ümber ühe klemmi teisele klemmile, et vool edasi läheks. või selleks on ka mingeid lihtsamad mooduseid et vool liigux ainult koodi sisestamisel?

                          Comment

                          • felch
                            Liige
                            • 01/2002
                            • 8727

                            #14
                            Originally posted by tonu155@Jul 11 2004, 00:52
                            kas aegreleed saab ühendada ka koodpaneeliga....
                            Saab ikka. Koodipaneeli väljundrelee annab aegreleele toite peale. Viimase relee omakorda lülitab sulle vajalikku ahelat.
                            Iseasi kas siis aegreleed vaja ongi, ehk lubab koodipaneel ise mingit viidet teha.
                            - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                            - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                            Comment

                            Working...