See variant keskväljavõttega ja kahe dioodiga ikka ju ka täisperioodalaldi, kenotronalaldi puhul tüüpiline. Siis tavaliselt ka kahe anoodiga kenotron, nagu kaks dioodi ühes kestas.
lõpu trafo
Collapse
X
-
Kenotroni ja keskväljavõttega trafo puhul on tegu vastastaktlülituses alaldiga, nelja pooljuhtdioodi ja ühe mähise korral sildlülituses alaldiga.
Mõlemad on täisperioodalaldid.
Kenotroni variant on ilmselt ajaloolis-majanduslik pärand. Lihtsam ja odavam oli teha toitetrafole lisamähis kui hakata neljast kenotronist sildlülitust koostama. Sobivad pooljuhtdioodid olid siis veel leiutamataComment
-
Mitte ainult odavam. Neljast lampdioodist on suht saast silda koostada, kuna igaühele on vaja ka eraldi küttemähist... See peaks olema tingitud sellest, et kenotronid on otsese küttega, st. katood toimib samal ajal ka kütteniidina. Ja germaaniumdioode tunti juba 50'tel, samuti olid olemas seleenalaldid, kuid viimased ei kõlba eriti kuhugi... olevat olnud lihtslt hooajaline moodukaupVarsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi piduComment
-
Polnud need seleenalaldid nii hoojakaup midagi. Neid kasutati vist lausa 80- ndate alguses veel mõnigates lintmakkides näiteks, 70- ndate (ja loomulikult ka vanemates) lampraadiotes, akulaadijates jne., jne. Mis teha - inerts oli suurHarjutamine teeb harjutajaks.Comment
-
Matchless pakub mingisuguses võimendis ka lisatasu eest kenotronidel sildalaldit... Täpsemat skeemi pole küll kahjuks leidnud, kuid Matchless võiks olla firma, mis teab mida teeb (vähemalt hindade järgi küll). Ning Matchlessid on ka esimesed EL84 lõpuga kitarrivõimud, mis minu kõrvale meeldivad tunduvadVarsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi piduComment
Comment