Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

[sebastian]

Sai tehtud korralik reguleeritav toiteplokk, skeem pärit sealt. Doonoriks 400W ATX. Toimib kenasti, saab eraldi voolu ja pinget reguleerida, aga üks probleem...
Nimelt panin toitekale järgi akulaadija (iCharger206) ja sellega siis 75Ah autoakut laadima. Et asjast hea ülevaate saaks, läks laadijast USB juhe
arvutisse, et Logview-ga logida. Enne laadimist kotrollisin veel kõik üle, eelnevalt oli testitud toiteploki koormustaluvus ja temperatuurid kuni 15V/20A
Korraks võtsin laadija miinusjuhtme toitekalt küljest ja ohh üllatust: laadija ikka töötas. Hea, et ei katkestanud miinusjuhet ca 8A-ga laadimise ajal...

Mis siis toimus: ATX madalpinge miinus on korpusega ühenduses (trükkplaadil kinnituskruvide alt), korpus omakorda koos üldise maandusega - nagu peabki.
Sealt jooksis siis maanduspotensiaal arvutisse (korralikud maandatud pikendused siiski..), edasi juba USB juhtmesse ja siis tagasi laadijasse. Oligi "miinus" olemas!
Tähendab seda, et kui oleksin laadimise ajal toiteka miinusjuhtme ära võtnud, oleks seda "asendanud" USB juhe. 8+A läbi peenikese juhtme...ei taha mõeldagi.

Mida teha?
1. Jätta nii nagu on ja kasutada edaspidi ainult "lahtise maandusega" USB juhet. Muide selline iChargeriga kaasa ka tuli...tootjapoolne soovitus seda kasutada, kui tarkvara tarvis vahetada.
2. Jätta nii nagu on, kasutada tavalist USB juhet, aga hoolitseda selle eest, et toiteka miinusjuhe oleks alati(!) ühendatud.
3. Lasta toiteka madalpinge miinus korpusest "vabaks" (floating). Üldine maandus muidugi jääb, see kindlalt peab olema! Tunduks nagu kõige õigem, aga on see ohutu?
Lugenud, et osad impulss-toiteplokid just nii ongi tehtud - metallkest miinusest lahus.

[otsija]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Ma tegin täiesti uue trükkplaadi akulaadija tarbeks ja seal jätsin korpuse väljundist puutumatta, muidugi asi poolik veel ja samas USB vidinaid sinna külge pookima ei hakka ka

[vanemleitnant]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Kas te tahate öelda, et alaldatud pinge "miinus" on teil galvaaniliselt ühendatud võrgupinge nn. "maandusega"

[Pläsku]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Originaalis on ju arvuti toiteploki sekundaarpoole "miinus" metallkestaga ühenduses.

[sebastian]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Kas te tahate öelda, et alaldatud pinge "miinus" on teil galvaaniliselt ühendatud võrgupinge nn. "maandusega"

On ja paistab, et nii enamustel arvuti toiteplokkidel. Arvutis vist vahet väga pole, kuigi emaplaadi miinuse ja korpuse vahe annab 10 oomi.
Ega see USB pole ainuke häda, ükskõik mis seadet vaja toita, saab see ikka oma lisa-miinuse võrgu maandusest, kui pole just peenikese mittemaandatud pistikuga.
Tundub kuidagi kahtlane...

[kreeklane]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

ei tapa faas,tapab valesti tehtud maandus.

jäta kõik nagu on,tee korralikud laadimisjuhtmed.sellised mis juhuslikult laadimise ajal lahti ei läheks.seejärel pista kogu kupatus kuhugi korraliku isoleermaterjalist karpi et juhuslik puudutus kedagi ära ei tapaks.
ei tea su kodust olukorda,aga 99,99% juhtudel maandus eluruumides puudub.(kõigi meie õnneks ja rõõmuks)

GND tähendab elektroonikas üldjuhet,kui sulle just eestikeelne vaste meeldib.muidu on raske jälgida kui vaheldumisi käib maandus ja miinus.

[vanemleitnant]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

99,99% juhtudel maandus eluruumides puudub

Ma arvan, et 100% on olemas. Isegi kui puudub kaasaegne 3-juhtmeline süsteem ja kordusmaandus. Nulljuhe (PEN) on alajaamas maandatud.

[sebastian]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Selge. Väike pilt ka, kuidas ühendatud, arusaadavalt kirjeldada natuke raskem...



Korteris maandus olemas, veel mõned kuud tagasi oli kolmnurksüsteem (see klikiaegne, mis veel praegugi osades Tallinna majades), nüüd aga täht nagu peabki.
Kuivõrd nüüd 100% kindlusega võiks väita, et korras...tont teab, kuidagi vist peaks saama seda kontrollida?

Asi ongi selles, et GND on ju olemas, pikenduste kaudu läheb ta kõigi seadmetega kokku, millel ON vastav maandusega pistik.
Küsimus lihtsalt selles, kas toiteploki miinuse võin korpusest lahti lasta. Ilmselt oleneb palju toiteka sisendfiltritest, kondekatest, aga ideeliselt ei tohiks
ka (lahtilastud) miinuse ja korpuse vahel midagi erilist olla. Eelnevalt tuleb muidugi mõõta, kui näppima hakata.
Ma saan loomulikult aru, et jalgupidi vannis olles pole mõtet GND tõhusust kontrollida...

Või teen nii, et lasen miinuse lahti ja siis mõõdan potensiaalide vahet erinevate seadmete korpuste ja toiteka miinuse vahel. Kui pinge null või ainult mõni volt, siis oleks nagu hea?

[tiidu93]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Ma arvan, et 100% on olemas. Isegi kui puudub kaasaegne 3-juhtmeline süsteem ja kordusmaandus. Nulljuhe (PEN) on alajaamas maandatud.

Kui näiteks koridori (kus eletrikilp asetseb) eluruumiks nimetada, siis ehk tõesti.

Vist läheb veidike teemast välja, aga haakub veidike ikkagi.
Meil veneaegne elektrijuhtmestik, maandus puudub. Probleem selles, et kui keegi lülitit vajutab või pump tööle läheb, siis kõlaritest käib tugev klõps. Helisüsteem siis selline: Arvuti, helikaart, autovõimendi, kõlarid. Autovõimu toidan eraldi ATX toitekaga. Probleem on arvutis ja helikaardis, sest kui sisendjuhtme helikaardi väljundist ära võtta, siis ei jõua ühtki klõpsu kõlaritesse. Proovisin arvuti kasti ja võimu GND-i kokku panna, aga see ei mõjutanud üldse. Kas mingit lahendust ka oleks? Kui oleks majas maandus, kas siis klõpsud kaoksid?

[kreeklane]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

maandatud juhtmest niipalju et mul oli tehtud nulljuhtme ja maandatud veetoru vahele pisikestest pirnidest selline mõnus valgusrada kempsus käimiseks.(tester näitas üle saja voldi.)
aga igaüks võib kodus loomkatseid teha.ühe käega korralikult maa sees olevast torust kinni,teisega puudutate õrnalt arvutikorpust.saite surma-maandus puudub.ei saanud,siis oli maandus olemas.

[Simpel]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

maandatud juhtmest niipalju et mul oli tehtud nulljuhtme ja maandatud veetoru vahele pisikestest pirnidest selline mõnus valgusrada kempsus käimiseks.(tester näitas üle saja voldi.)
aga igaüks võib kodus loomkatseid teha.ühe käega korralikult maa sees olevast torust kinni,teisega puudutate õrnalt arvutikorpust.saite surma-maandus puudub.ei saanud,siis oli maandus olemas.

Ehk siis tegemata oli potensiaaliühtlustus??

[sebastian]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Kui näiteks koridori (kus eletrikilp asetseb) eluruumiks nimetada, siis ehk tõesti.

Vist läheb veidike teemast välja, aga haakub veidike ikkagi.
Meil veneaegne elektrijuhtmestik, maandus puudub. Probleem selles, et kui keegi lülitit vajutab või pump tööle läheb, siis kõlaritest käib tugev klõps. Helisüsteem siis selline: Arvuti, helikaart, autovõimendi, kõlarid. Autovõimu toidan eraldi ATX toitekaga. Probleem on arvutis ja helikaardis, sest kui sisendjuhtme helikaardi väljundist ära võtta, siis ei jõua ühtki klõpsu kõlaritesse. Proovisin arvuti kasti ja võimu GND-i kokku panna, aga see ei mõjutanud üldse. Kas mingit lahendust ka oleks? Kui oleks majas maandus, kas siis klõpsud kaoksid?

Tean mida sa tunned. Umbes 20 aastat elatud vana maanduseta elektrisüsteemi otsas. Vannitoas kraanist särtsu saamine olenes sellest kui märg oli põrand ja kas sussid ikka jalas. Undamine võimendis oli nii tavaline asi, et mõttes lahutasin ta muusikast ära. Pole ju näitaja, et Brig'i taga maandusklemm - ühendada polnud seda nagunii kuhugi.
Tõsi, tubase ilutulestiku korraldamiseks ja oleks ta võinud radiaatori külge haakida. Õnneks väheseid teadmisi kodusest elektrist asendas multimeeter, mis näitas rõõmsalt ca 110V vahelduvat. Aga see käib ju ikka nii, et kõigepealt röögatad WTF, hüppad keset tuba, siis haarad multimeetri, et ega ometi ma nüüd valesti ei tundnud.

2 kõrbenud Firewire sisendit, üks kaameral, teine läpakal. Pilditu videokaart, mis arvas, et s-video kaabel teleka ja arvuti vahel ei pea mitte sadat volti edasi kandma. Loetelu võiks jätkata. Profülaktika mõttes paar korda ka särtsu saadud, aga natuke siiski asja eest: et ei muutuks 220-ga liiga sinasõbraks. Korra elus on 220V läbi rindkere jooksnud mõne sekundi aja, neid lapsepõlve pildiridu ei taha küll enam näha.

Mida lõpuks siis tegin. Seadmete massid lihtsalt kokku. Et ükski signaalijuhe ei jääks seadmete masse ühtlustama. See kokkuminev mass aga ei tohi kuhugi mujale (metallile) kinnituda. Kohe kindlasti ei tohi ise hakata otsima korteris kohta, kuhu see juhe veel haakida, et "parem mass" oleks. Selle traadi ja radiaatori-veekraani jne vahel võib olla juba 100 volti, taoline "pisiasi" tuleb mällu söövitada.
Lihtsalt kahekordselt (1mm) punutud vasktraat seadmete korpuste vahel. Nii oli minul, ja asi paranes tunduvalt. Seadmete läbipõlemine vähenes nullini.
Seda lihtsat asja teistele soovitada ei julge, sest põhjalikumad teadmised piirduvad elektroonikaga, kus parimal juhul ringleb 20 volti. Eks kogenumad lisavad või parandavad.

[etsv56]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

...Meil veneaegne elektrijuhtmestik, maandus puudub. Probleem selles, et kui keegi lülitit vajutab või pump tööle läheb, siis kõlaritest käib tugev klõps... Kas mingit lahendust ka oleks? Kui oleks majas maandus, kas siis klõpsud kaoksid?

Mida sa peale hakkaksid teadmisega, et maandus tõesti aitab nende klõpsude vastu. Näiteks ühendasid hetkeks arvuti korpuse juhtme abil maaga kokkupuutes oleva metalltoruga.
Sellisel juhul tuleb ikkagi elektrijuhtmestik renoveerida kaasaaegse vaskjuhtmestiku ( kus on ka maandussoon ) vastu, koos nõutekohaste kaitsetega lühise ja ülekoormuse vastu. Mingit aretist, kus näiteks arvuti korpus on ühendatud juhtme abil toruga küll olla ei tohiks. Vanad elektrijuhtmestikud ( eriti kahejuhtmelised vene alumiiniumkaablid ) on potentsiaalsed ohu allikad ja tulekahju pole kaugel.
Endal ka rahulikum magada, kui on nõuetele vastav elektrisüsteem.

[tiidu93]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Ei, sellised ajad on möödas, kui hakata mingit käkki kokku keerama. Tulekski korralik juhtmestik panna/lasta panna ja rahu majas.

[a1]

Vs: Reguleeritav toiteplokk ATX-st - maanduse küsimus

Küsimus lihtsalt selles, kas toiteploki miinuse võin korpusest lahti lasta.

Kui Sa joonist täpsemalt vaatad, siis miinus ei ole korpuses
Ehk siis tegelikult jookseb praegu šundil tekkiv pinge Sul ikka läbi USB juhtme.
No jah ... see on väike, aga ikkagi.
Pöördudes tagasi Su küsimuse juurde, siis mina ei näe lahutamises probleemi.
Viidatud skeemis on korpuse ja madalpingemaa vahel veel 0,1mikrone kondekas (C8),
südame rahustuseks võid selle sillata kõrgeoomilise takistiga.