Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

[raidu]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

See SSR on sisuliselt optosümistor ja vene ajal teda nii ka nimetati. Siis tulid kapitalistid, lisasid mõned vidinad, panid ta ilusasse kesta ja nimetasid pooljuhtreleeks. Veel natuke hiljem lisasid selle zero crossingu ja peamine põhjus selle lisavidina väljamõtlemiseks olid ilmselt siinuse pooleksraiumisel tekkivad kõrgsagedushäired.
Neid optosümistore mida veel releedeks ei sõimata, on ka kaasajal saada. Võta ja juhi kuidas tahad.

Leiad mõne lingi mis võiks selle küttekehaga ja antud tingimustes töötada?

[fre]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Väga julgelt ei tahaks küll lihtsat optosümistori asenduseks soovitada,
hakka siis veel nende meeletute häiretega võitlema ja filtreid leiutama...

Ei tea ju, kui palju ta, nagu eespool kirjutasin, "asjast arusaamiseks"
seda puuduvat poolperioodi tahab ja mida ta "arvab" kui talle hoopis
teist (alaldusdiood teistpidi!) poolperioodi pakkuda... Ja ta peaks ka
pakutavat koormust kindlasti taluma oma parameetrite poolest...
Ehk piisabki mingist suhteliselt väikesest seni puudujäänud voolust...

[mikumaku]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Fre-l on ilmselt õigus, tahab tavalinegi sümistor tükikese seda teist poolperioodi et sulguda. Ilmselt oleks õigem kõiki ülalpakutud variante lihtsalt praktikas proovida kuni värk tööle hakkab. Ükskõik mis konstrui vahelduv-võimisiganes-sedasorti-voolu peal teha, on ikka seal mingid mahtuvused ja induktiivsused, mis tähendab et tegeliku elu graafikud on tihtipeale mingite lisajõnksudega ja vahel neist täitsa piisab et asi enam üldise teooriaga kokku ei klapiks.

[vanemleitnant]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

egeliku elu graafikud on tihtipeale mingite lisajõnksudega ja vahel neist täitsa piisab et asi enam üldise teooriaga kokku ei klapiks.

Nastjad, veliksid ja intsud tulevad appi.

[A.R.]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

tegeliku elu graafikud on tihtipeale mingite lisajõnksudega ja
vahel neist täitsa piisab et asi enam üldise teooriaga kokku ei klapiks.

Nastjad, veliksid ja intsud tulevad appi.

Aga kui kutsuks appi sellised mehed nagu Faraday, Ohm ja Heaviside?

http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4ivtakistus

Kui nüüd nende meeste jutu järgi tegutseda siis
umbes 55 uF kondensaator ja 38 oomine takisti ning
230V ja 50 Hz toite puhul peaks eralduma takistil 419 W võimsust.
50 uF Kondensaator maksab 8 €.

See on nüüd teooria.
Kui testriga hakata seal pinget mõõtma siis väike suits käib praktika juurde.
Oomipoest saab uue testri osta. ca 50€

Kahju et PIC, optron ja transistor siin mängu ei tule. Ajaksid asja kenasti ära.
Nagu oleks veel ESSRi aeg.

[kalvis]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

120 V küttekeha, kui ta on suuteline kannatama ühe poolperioodi jooksul 230 V siinuse amplituudi voolu ja pinge hetkväärtuseid võib dioodiga pinget kohandada, sest suletud poolperioodi jooksul jõuab ta maha jahtuda. Muidugi on küttekeha poolperioodi jooksul ülekoormuses, kuid kestev efektiivvool ja pinge on OK (neid ta ei ületa) ja selle järgi võib sellist trikki kasutada. Kuid näiteks elektroonikaga sellist trikki teha ei või sest ühe poolperioodi jooksul saaks ta piisavalt 2 kordset matakat, mistõttu pinge (ja ka vool)peksab sodiks piisavalt. Küttekehadel on piiravaks elemendiks (see mis tapab küttekeha) termiline jahutus, kuid see on nii pika siirdeprotsessiga, et ühe poolperioodi jooksul ei jõua ükski prameeter kriitilise väärtuseni. Võibolla on aga tegu mingi eriti erilise küttekehaga, siis tõesti pole teada, mismoodi see käitub.
Ise arvan, et kõige odavam on kasutada dioodi, edasi vist konde, kuid kui arvutus oli õige siis 50 uF mittepolaarne konde ja 230 Vx ruutjuur2 väärtusele on probleemse hankimise ja hinnaga, nii suurte voolude korral võib mõni õige drossel soodsam tlla.

[A.R.]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

ühe poolperioodi jooksul saaks ta piisavalt 2 kordset matakat

Päripidise poolperioodi ajal saab takisti 2 korda kõrgema pinge
Eralduv võimsus on võrdeline PINGE KORDA PINGE
Järelikult on eralduv võimsus NELI korda suurem. Seda ühe poolperioodi jooksul.

Teine poolperiood on pinge takistil NULL, võimsus null.
Keskmine eralduv võimsus on KAKS KORDA suurem. Seda kogu tööaja jooksul.

Kas pole mitte nii?

võib mõni õige drossel soodsam tulla.

Muidugi on drossel ja trafo soodsam eriti testri mahapõletamise seisukohalt.

[kalvis]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Vist on energia osas õigus, see on ruut ja jäi kahe silma vahele. siis saaks kasutada vaid türistori koos paikatimmitud sättega ja (EMC) häired on ka probleemiks
Kuid drosseli ja trafo osas ei saand pihta, drossel on sama hea takisti kui reostaat, miks peaks midagi maha põletama.

[raidu]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Ehk lõpetaks diskuteerimise teemal, kas võrgupinge läbi dioodi ikka sobib 120V küttekeha toitmiseks.
Sobib. Mis seal vahet on kas küttekeha saab peale siinus pinge aplituudiga 170V (kusjuures poolperioodi pikkus on 8.3ms) või saab poolsiinuspinge amplituudiga 325V (poolperioodi pikkus 10ms)? 20ms keskmine keskmine(efektiiv) pinge on 115V
Peab ikka väga õhuke küttekeha olema, mis mõne millisekundiga suudab maha põleda. Kui te ei usu, otsige 110V või 120V pirne, ja proovige neid läbi dioodi.

Ja süsteem nüüd töötab ilusti. Nagu algselt kirjutatud arvatud ja eeldatud, oli vaja lihtsalt ühte 100kohmust takistit. Eks, kellel vaja, (ilmselgelt pole kellelgi siin vaja....) võib ise välja nuputada kuhu on vaja 100kohmust takistit, et SSR peal käiks pinge korra negatiivselt väärtusel ära. Ja siinkohal selle väärtus väga ei mängi rolli.

Abi oli kasutajast "minimum" kes tuletas meelde, et SSR'id on Zero switching tüüpi.

Ahjaa. mul on vanu arvuti toiteplokke kus 230/120V lülitus käib: 230V läbi dioodi/ 120V otse.

[prelude]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Tore kui asja said.

[urmo]

Vs: Vahelduvvoolu SSR ja poolsiinus pinge

Teine katse: lisaks küttekehale (see siis dioodiga koos) SSR-i väljundisse midagi lisaks koormama (15W pirn, takisti) ehk see tekitab puudu jääva poolperioodi ...

Aga kas sellest polnud abi? See jutt jäi vist üldfilosoofiliste vaidluste taustal märkamatuks.