Ostsilloskoopide sisendite kommuteerimisest (eraldatud teemast "Ostsilloskoop")

[radiotehnika35]

Olen nõus ära andma C-81(töökorras)sama hinna eest.

Kas ta on 1 või kahe kanaliga?

Ega S1-122 või muud sarnast 2 või rohkema kanaliga tükki ei leidu?

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoop

Kunagi 70-ndatel pakuti kuskil ajakirjas
lahendust et teha ossi sisendisse kommutaator.
Transistoritel. Sünknrosignaal lükkab kanaleid edasi.

Vaatasin nüüd põgusalt ka ELFA pakkumisi. Seal on olemas valmis kommutaatorkivid
nii 700 MHz, 4 kanalit,
kui ka odavad, 300 MHz analooglülitid.

Kui sellist mitme signaali korraga jälgimist just vaja on
siis see on paras töö noorele elektroonikahuvilisele.
Ainult natuke keerulisem kui LED-e põlema saada.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoop

Jah, ilma naljata - skeem (TÖÖTAV!!!) - muud ei vajagi.
Ja teine tingimus: peab saama ilma kivide programeerimiseta - igasugu analoogtükid võivad olla, loogika - mis iganes.
Muidugi kui hinnanumber kogu kompotil läheb väga ulmeliseks (ületab tunduvalt kasutatud ~100MHz, kahekanalise vene ossi müügihinna) siis ei ole asjal mõtet.

Üle 100MHz ei ole vaja, 2 kanalit piisab ja analoog, mitte digi!


Seega - ootan Sinupoolseid skeeme nüüd , loodame siis, et seekord ei lähe selle mõttega nii nagu läks SMPS teema ...

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoop

Kas sulle ei tundu et see on häbematu väljapressimine?
See, et olen 50-60-ne elektroonikuaasta jooksul näinud mitmeid ilusaid lahendusi
ei tähenda veel et mul on olemas skeemid.

Mine otsi ELFAst analooglüliti, näiteks lingilt

https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?toc=18698&name=aktiivkomponendid#toc=19465;

Vali sealt analoogahelad, siis analoogmultiplekserid või analooglülitid,
vali sobiv kivi, tõmba alla datasheet ja pane käima.

Natuke TTL loogikat läheb ka vaja, kanalite loendajasse.
Aga kahe kanali puhul piisab ühest trigerist.

Sa pole ju ometigi nii saamatu et sellega hakkama ei saa?
(nagu öeldi Wikmanni poistes)

***
Mind ootab sellel nädalavahetusel hoopis ruutmeetrisel tablool 560 LEDi tinutamine.
4 tk on juba paigas.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoop

Jah, niisugune jutt täitsa olemas ja kirja pandud juba 60-tel aastatel.

Kogu materjalile ligi ei pääse aga siiski tekib vastakaid küsimusi:
1. ostsilloskoobi läbilastavat sagedusriba see lülitus ei muuda nagunii, kui näit. on soov uurida transistori lülitustsüklit siis jääb asi ikka kinni ostsilloskoobi sagedusribasse mida see suudab läbi lasta.
2. kui soovin uurida 1 kanaliga ossiga selle kommutaatori abil näit. kahe erineva pingega signaali siis on tarvis lisaks lülitus mis laseb seda pinget näit. sarnaselt ossi enda pingejaotusega valida - no näit. kui mul ühendatud ossi sisendisse see kommutaator, ütleme tahan jälgida signaaligeneraatori signaali mis läheb näit. võimendi sisendisse ja samas tahan "teise kanaliga" samaaegselt jälgida väljundist tulevat signaali siis need on ju erinevate pingetega ja kui nüüd ossi sisend on valitud näit. 2Vp-p siis sinna ütleme 20Vp-p surada ei ole asjast ikka päris õiget tolku - tarvis ka selles osas jaotada pinge 1:10
Nüüd siit kohe ka küsimus - niisugused muundamised mõjuvad signaalile mida tarvis jälgida - kuidas? (selle transi lülitusaja jätaks siit esialgu kõrvale...).

[fre]

Vs: Ostsilloskoop

Kõigepealt tuleks vabandada teemaalgataja ees,
jutt kaldub teemast välja... Kunagi olen taolist
kommutaatorit teinud. Seda ei mäleta, kuskohast
algne skeem või idee pärines, aga selle põhiosa
(triger + väljatransistorid) on säilinud. Ilmselt
pole algsest skeemist peale idee palju jäänud,
aga kommutaatoriks kasutasin К176ТМ1 üht
poolt ja kahte transistori КП103Г. Transistoride
skeemiosa on näiteks ühe helivõimendi sisendite
kommutaatoril, see artikkel on "Радио" 1981
nr. 1, lk. 57. КП103Г oli minumeelest lausa
ideaalne sisse/välja lüliti helisignaalile...
Lihtsamaks tööks ta kuidagi kõlbas, täpsemalt ei
mäleta. Võimalik et algse idee skeem oli see:

http://md4u.ru/forum/viewtopic.php?f=11&t=4075&start=0

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoop

Jah, niisugune jutt täitsa olemas ja kirja pandud juba 60-tel aastatel.

Kogu materjalile ligi ei pääse aga siiski tekib vastakaid küsimusi:
1. .........

Paremaks ei tee aga väga ära ka ei riku.

2. niisugused muundamised mõjuvad signaalile mida tarvis jälgida - kuidas?

Aktiivtakistitel pingejagaja ei tohiks signaali faasi eriti muuta.
Ja amplituudi saab nii küll muuta.
Kui riist on valmis, siis saab ju täpsemalt kalibreerida.

(selle transi lülitusaja jätaks siit esialgu kõrvale...).

Kommuteerimissignaali võib võtta ossi välise käivituse sünkrokanalist.
Siis on mõlemad kanalid võrdses seisus.

Seal lehel üks kivi liitis signaalile ka natuke nihkepinget juurde. Ja kannatas 40 V.
Aga sagedusriba oli riiklik saladus.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoop

Kummitab ikka see hiiglamakõrge sageduse lülitus - 700MHz , on ju häid RF-FET transse küll mis töötaks - huvitav, et kõik need uuemad analoogossidki (näit. TEK2465 niisugustest tublimatest "vanakestest") on ikka "iga kanali kohta oma kiir", ei mäleta, et oleks näinud niisugust mis 1 kiirega ja 4 kanaliga või isegi 2 kanaliga
Mingi kala siin ikka on.

Huvitav on ka, et vene omad mil kirjade järgi suurem sagedusriba, neil ka sama lugu, et kui on 2 kanalit siis on ka kummalgi kanalil oma kiir (elektronkahur).
Vanemast ajast leidub mõni toru, uurisin üht 13LO54 ja sel näit. 2 kahurit.
Milles sedamarki toru kasutusel, ei tea aga niipalju kui neid vene osse viimasel ajal vaadanud siis kõigil kõrgema sageduse uurimist võimaldavatel on kippunud olema 16LO101, lambiraamat ütleb, et sel kiire liikumise kiirus väga suur aga mida see annab?
Mis põhjusel peab see olema suur? Kas näit. 5LO38 toruga ei saagi pilti kui kasutada seda ossis mis võimaldab 100MHz sagedusriba - mingisuguseid põhjendusi skeemiteoreetikutelt??? Selles sageduses saaks juba hädapärase ettekujutuse näit. MOSFET-i sisse/väljalülitumisel toimuvast.

[A.R.]

Vs: Ostsilloskoop

Kummitab ikka see hiiglamakõrge sageduse lülitus - 700MHz

See mida mina vaatasin

https://www1.elfa.se/data1/wwwroot/assets/datasheets/07300106.pdf

on ribalaius 700 MHz
ja kanalivahetus 10 ns ehk 100 MHz.

Aga seal jätkub juttu ka enamaks. Graafikud toodud ja puha.

[rainadov]

Vs: Ostsilloskoop

Vene vanemaid osse tehti nii kahe kiire ja kanaliga kui ka kahe kanaliga! Viimane üldjuhul tähendas kommutaatorit ees.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoop

OK...peab skeemid uuesti üles otsima, ehk siis see lahendus isegi töötab. Nädalpäevad tagasi sai laetud ühelt vene lehelt skeeme paarikümne ossi kohta. Ehk keegi teab mõnd asjalikumat lehte kus ka skeeme? Hea kui oleks pdf. Mul see djvu on maru aeglane, lehti kerida ei lase miskipärast ja peab ükshaaval avama. Mõned skeemid mitmes kaustas, 30-40lk ja 2-3 kausta siis maru tüütu seal järge ajada.
http://www.qrz.ru/schemes/index.phtml?id=8&sub1=2&sub2=0&sub3=0&st=75&mh=25& order=top

[Pläsku]

Vs: Ostsilloskoop

Siin ka mõningaid skeeme http://www.jais.ru/texp.html .
Näiteks Philips PM3267 on ühe kiirega ja kommuteerimine toimub enne lõppvõimendit http://www.eserviceinfo.com/download.php?fileid=35440 .
Kahjuks kommutaator tundub salastatud olema, vaevalt kivi peal mingit täiendavat kirja on.
Kui kunagi asi toimima hakkab, siis tee mõlema kanali peale mõne ossi skeemi järgi sisendisse tundlikkuse muutmiseks ümberlüliti.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoop

http://www.jais.ru/texp.html .

Just sinna ma hetk tagasi jõudsin ja tundub nii, et tõesti osadel ongi mitu kanalit ja 1 kiirega toru.
Süvenesin möödunud korral kui neid skeeme omale tõmbasin, selle S1-104 skeemi, et maru kõrge sagedusega niisuguse vene raud. Uurisin komponendipoolt, et mida seal kasutatud ja midagi müstilist ei ole diskreettükkide mõttes aga mõned kivid mida ilmselt niilihtsalt ei leia. 1:1 mahategemine ilmselt ka üsna lootusetu - aega juppide otsimiseks -ja tellimiseks kulub ilmselt omajagu... jah, mahategemine ilmselt keerukas ja tõenäoline, et kasutatuna saaks soodsamalt mõne toimiva eksemplari mis mahuks 100MHz sisse .

Aga kui nüüd sellest kommutaatorist edasi minna - sagedusriba ju saaks ka tööstuslikul ossil suurendada?
Kui võimendites kasutada tänapäevaseid RF-transse ei tohiks see ju ülemäära võimatuna tunduda. 100MHz ei ole ju nüüd teab mis ulme?
Kui võtta toorikuks S1-94, sellekohta ka tootja skeemid olemas ja ka kõik plaadi paigutusjoonised jne. pm. kogu kama mis uue aparaadiga vist kaasa antud - kasvõi uue sisu saaks aretada nende alusel. Ma ei usu, et see oleks teab mis ulme hinnaline ettevõtmine - japlusspool selle juures oleks, et seni kuni uut sisu ei ole saab vanaga läbi veel ajada .
Mida niisugusest mõttest arvata? Oleks sellel tulevikku või on antud valdkonnas nüansse mida ma ette ei näe?

Neid S1-94 ka nagu silma jäänud 2 tüüpi, üks on 10MHz sagedusribale ja teine versioon 25MHz. Mis nende reaalne erinevus on?

Oma S1-94 kaevasin natuke seest ja sel näit. on lääne toru. DG7-113F - http://sosedd.ucoz.ru/faq/
Toru kohta infot otsides jäi veel üks iidne oss silma ette - sel peaaegu samad näitajad kui S1-94 aga skeem lihtsam: http://www.radiomuseum.org/r/mabelel...ope_me113.html

[Pläsku]

Vs: Ostsilloskoop

Seal kasutatud mingid ekstra selle mudeli jaoks ilmselt väljatöötatud hübriidskeemid. Nende hankimine on vist küll parem ära unustada. Kui juba mõte sinna kanti liigub, et ise üritada teha, siis vaadata mõni selline skeem, mille jupid olemas või kergelt hangitavad. Võib olla annab mitme põhjal midagi aretada. Kui nüüd mõnel väiksema ribaga ossil transid ära vahetada, peaks nagu teoreetiliselt riba avarduma, aga tõenoliselt tuleb läbilaskeriba ühtlust kõrgema otsa poolest korrigeerida. Aga ega muidu oska öelda, kui peab katsetama. Eks uuri ja võrdle ernevaid skeeme, oleks hea, kui oleks kaks võrdlemisi sarnast skeemi, aga tunduvalt erneva ribaga. Siis näeks, mis asjades kõige suuremad erinevused on. Ilmselt korrektsiooniks kasutatavaid kondesid tuleb kohe muutma hakata.
Et mis sellise tegemise mõttest arvata. Küsiks, mis mingisuguse ledide vilgutaja tegemisest aarvata. Oss palju praktilisem asi ja kui tegemine mingil põhjusel peaks ebaõnnestuma, siis vähemalt mingeid kasulikke kogemusi ikka saab. Endalgi mõte liikunud, et peaks ühe madalama otsa poole sviibi kokku laduma, paar uut toru on ja muid juppe ka, mõelgu muu rahvas sellest, mis tahab, aga seni pole tegudeni jõudnud kahjuks.

[radiotehnika35]

Vs: Ostsilloskoopide sisendite kommuteerimisest (eraldatud teemast "Ostsilloskoop&quot

Hm, ei saa aru sellest LED-ijutust. Eks igasuguseid asju tuleb teha. Oleks omal ka mõni suurem LEDivilguti aga võta näpust - nagu see ütlemine kingseppade kohta. Ega ebapraktilist asja ju niisama seisma ei tee, vaid katsetamiseks ja huvilistele.

Aga ossimõttes niipalju, et S1-104 ei olegi plaanis kopeerida. Ma miskipärast kaldun arvama, et selle kloonimine maksaks rohkem kui venemaalt tuttuue ostmine. Seal mõned kivid küll tundusid esmapilgul harjumatu markeeringuga...seega võibolla tõesti spetsiaalselt selle jaoks.
Rohkem pigem huvitaks selle aparaadi juures tema näitajad - 500MHz lausa märgitud sagedusribaks. Kui see ka nii oleks siis oleks ju oss kogu eluks.
Teine asi muidugi on CRT ossidel need torud - paari teemat välismaa foorumiteski näinud kus aetakse taga Tektronix osside torusid, ebays ka neid ikka müüakse aga kipuvad kaunis kallid olema. Ilmselt vene omale veel keerulisem meitemail vajadusel asendustoru leida.

Sai neid TEK2465 osse jälgitud vahepeal ja ebays mõni USA müüja oli ka siia nõus saatma, üks kellega sai natuke kirjutatud tahtis ossi eest u. 700$ aga saatmine oli üle 200$ veel lisaks (nagunii kargab sinna juurde ka toll oma 20%ga). Teine võimalus olnuks saata n.ö. "mittetöötavana" ja märkida, et varuosadeks/sümboolse hinnaga aga siiskindlustuse saamine keerulisem saadetisele ja kui peaks kaduma minema siis kindlustus ka ei korva midagi. Eks peab jälgima ja kui mõni vastuvõetavaks peaks muutuma siis saab juba osta.


Päris 0-st ehitada ei ole ilmselt mõtet, samas selle S1-94 kohta on teadmata hetkel, et mis vahe neil on, neid kahte versiooni silma jäänud 10MHz ja 25MHz, väliselt on ühesugused aga mis seal sees toimub? Kalduks miskipärast arvama, et ehk ongi ainult sagedusriba määrav erinev.
Radio 1/1983 lk. 37 on esimene osa tema remondijuhendist, Radio 2/1983 lk. 29 teine osa. Võtsin nad ette
ja mingisuguseid defitsiitseid tükke selles ei leidu, transid KP303, KT325, KT361, KT368, KT315, P217, KT940, MP26 jne - kokku mõnikümmend tükki kogu ossis. Tänapäeval leiaks nende väikesevõimsuseliste transside asemele palju erinevaid asendusi mis suutelised kordades kõrgemal sagedusel töötama, muidugi tuleb sagedusahelate kondekad kindlasti ümber arvutada aga selle ossi juures on hea, et palju infot ta kohta - ei tohiks tekkida probleemi, et ei leia nende ahelate kohta hooldusjuhenditest infot nende otstarvete kohta. See Radio artikkel tundub üsna asjalik, transside töörežiimid ka tabelitesse pandud.
Ka manualist leidsin eelmise omaniku poolt tehtud kirjutusi mõne komponendi juures.
0-st kloonimisel takistuseks CRT ise, sorteerisin oma varudes ja 8LO-7 ei ole(originaalis on S1-94 see toru), minu omal DG7-113F sinna juba eelmisest omanikust sokutatud...


S1-94 kohta http://www.pribor-service.ru/c.php?id=536
ja tundub nagu S1-94/2 on see 25MHz variant: http://www.etalonpribor.ru/oscillograph/product/s1-94_2_ostsillograf_/

http://www.pribortehsnab.ru/catalog/oscilloscope-portable/s1-94.html
selgub, et S1-94/1, -94/2 ja -94/3 on "tõhustatud ribalaiusega" aga mida see konkreetselt tähendada võiks???