Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mis tapab varistore?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Mis tapab varistore?

    Probleem ühe videomakiga (VHS). Selle toites olevad varistorid lendasid lihtsalt vastu taevast - kaheks osaks lõhki, koos nendega ka toiteahela kaitse ja toiteplokis olev elektrolüütkonde. Tekkiski küsimus, et ka varem olnud kokkupuuteid kus varistorid on sarnaselt laiali. Mis neid siis ikkagi tapab? Kas võrguhäired (kohalik elekter on väga ebastabiilne, üsna tavaline, et inimesed mõõdavad võrgust alla ~200V faasipingeid) või midagi muud? Eriti antud juhul.
    Kui neid nüüd asendada siis kas ka mahtuvus on oluline? Sobivat ei leia, ei ELFAst ega Farnellist, algse tootja tükke üldse ei pakuta, samas saaks parema tootja tüki (Panasonic - Samwha asemele) kuid esimese mahtuvus 3 korda väiksem, pinged sobivad ligilähedaselt, samuti energia ning vooluparameetrid 1:1.
    Kas testimiseks (võimalik, et veelgi vigu mis remondi otstarbekuse küsimärgi alla seavad) võiks need varistorid üldse skeemist välja jätta või annaks neid millegagi asendada ajutiselt?
    Üldiselt miski plaadil suure leegiga põlenud ei ole, vaid eelpoolmärgitud tükid on laiali.
    -superradical-

    #2
    Vs: Mis tapab varistore?

    Varistors may blow up, if the following precautions are not observed.

    (1) Do not use varistors in circuits applied peak currents exceeding the specified limits.
    (2) Do not exceed the rated maximum applying voltage.

    Comment


      #3
      Vs: Mis tapab varistore?

      mis puutub siin asjasse varistor,kui kondensaatori lõhki lööb?see näitab et võrgupinge on tõusnud kuhugi 300V kanti ja on loomulik et ka varistor sellele vastu ei pea

      Comment


        #4
        Vs: Mis tapab varistore?

        Neutraal hõljub, kuskilt postiotsast lahti ja kui keegi 1 faasi koormab lendavad teised yles.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Mis tapab varistore?

          Konde päris lõhki ei ole, kaan püsib veel peal kuid võtnud ümara vormi. Konde ise 47uF/450V.

          Varistor puutub niipalju, et sellel lihtsalt kõige suuremad välised vigastused.
          Anyway - palju nähtud vigastel kodukandi ümbruse PC toitekatel samuti olnud alati varistorid laiali - sellest ka tõstatatud küsimus.

          Täpsemalt see: SVC471D-14A datasheet: http://www.samwhatech.co.kr/product/...istor/Disk.pdf



          Ilmselt siis puutub asjasse hoopis energiamonopol
          viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 14 m 2011, 21:01.
          -superradical-

          Comment


            #6
            Vs: Mis tapab varistore?

            kui juba 450V konde punni lööb,siis on võrgupinge päris laes olnud.toetan murphy mõtet,et otsi viga vooluvõrgust

            Comment


              #7
              Vs: Mis tapab varistore?

              Siis ilmselt võib teema ses osas ammendatuks lugeda - paar aastat tagasi vahetati poole küla liinid välja, sellest ajast igasugused anomaaliad millest siin mõnes osas ka varem kirjutanud olen (näit. üks suure autotrafo fenomen). Omal kodus on pinge iseenesest üsna paigas, eriti ei kõigu kuid miski siiski võrgus jama tekitab - saastalambid ei näita välja kuid hõõglambiga valgustid virvendavad õhtuti päris korralikult - pinget mõõtnud korduvalt aga see olnud mõistlikkuse piires, niisugune tunne nagu voolu jääks väheks. Samas naaber vähem kui pool km. eemal mõõtnud korduvalt alla ~200V faasipingeid.

              Aga selles osas mis puudutab seadme katsetamist ilma nende varistorideta (kui punnis konde ja võrgukaitse välja vahetatud), ootaks ikka mõtteid - ega ta asja hullemaks ikka enam teha ju ei saa? Muud nähtavalt kahjustatut ei paista, kui viga kusagil ränis siis otsimine nagunii end ära ei tasu ja võib ses osas südamerahuga segadusetekitaja pensionile saata.
              -superradical-

              Comment


                #8
                Vs: Mis tapab varistore?

                Kui need varistorid liigpinge kaitseks, siis ilma võid küll katsetada, eeldusel, et 380V sisse ei sööda juhuslikult. See 200V ei tee midagi, teisalt võib see seda näidata suurema koormuse korral, et neutraal on kehv, muidugi, kui alajaamast liiga kaugel ei ole. Kui kõiki faase neutraali suhtes võrdselt koormata, ei juhtu midagi. Kui nüüd ühte rohkem koormata, siis lööb teiste faaside tarbijatel kohe pinge ülesse. See lambivirvendus näitab seda, et liinil kusagil kehv kontakt. Omal kah see probleem korra esile tulnud, mõningase uurimise järel selgus, et kilbis neutraali juhe oli end vähe vabamalt kruvi all tundma hakanud.

                Comment


                  #9
                  Vs: Mis tapab varistore?

                  Hangi omale suur keevitustrahvo. Yhendatud tähte ja keskpunkt mis muidu vaba yhenda neutraali. See peaks igast neutraali kõikumisi vähendama. Omal oli teema et oli vaja kasutada 6KW 1F kyttekeha(vent eelsoojendi). Peakaitse 25A, suht piiripeal. 25A läks kolinal, Peale 10KW trahvo yhendamist oli asi enamvähem talutav kilbis. Sama teeb ka suur elektrimootor.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Mis tapab varistore?

                    Seal pole suurt katsetada midagi.

                    Varistore tapab see:

                    Nagu ka kõike ülejäänut. Üsna loogiline on, et kui varistorid enam ei pea, siis kondensaatorid ei kipu ammugi pidama. Varistoride eemaldamine tähendaks kiiremat riski kondensaatoritega mööda silmi saamisele, mis pole kaugeltki meeldiv asi.
                    Kahjuks jah, varistor võtab küll liigpinge impulsi, aga võrgupinget ta siluda ei suuda, lõputut jada; ta on vajalik et mitte seadet läbi lasta hetkelise liigimpulsi kohalt.

                    Ma eeldan et sul on seal 472V DC vms varistor peale võrgukaitset ja pisifiltrit.

                    Mina teeks:
                    Filter ette, lahtine filter (võrgupoolne ots ilma filterkondekata, kondeka asukoha võiks asendada vastava takistiga), tasuks proovimist ja arvan et on ka abi.

                    E:
                    (pilt sellest asjast ei teeks paha )
                    (huvitav miks nad nii kõrge pingega konde sinna toppisid, paar skeemikriipsu võiks näha )
                    viimati muutis kasutaja erku; 15 m 2011, 09:05.
                    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                    Comment


                      #11
                      Vs: Mis tapab varistore?

                      Kõige esmane asi, mida soovitan on majapidamises kordusmaandus kindlasti välja ehitada. Jääda lootma EE heale korrasolekule on tühi lootus. Eriti veel pikkade liinide olemasolul. Varistorid muudavad ülepinge soojuseks ja nénde taluvus on antud isendite nominaalvõimsusega. Kui aga juba ka need lõhkevad, siis ahelas järgnevate kondekate taluvus ülepingele on tühine. Ülepinge võib tekkida kui mõni faas on tunduvalt enam koormatud kui teised.Tihti on ülepinge jamade põhjustajaks meie armsad röövlinnud toonekured (Olen näinud kuidas nood toidavad oma poegi ...jänesepoegadega! ... Vaatepilt on jube!) Toonekurgedele meeldib oma pesi ehitada elektriliini postide otsa. Pesa on tihti lahtiste juhtmetega liini korral faasi maandamise põhjustajaks! Kõige markantsemal juhul, olles elamisega liini lõpupoole, kui läheb üks faasidest maaga ühendusse ja alajaamas olev kaitseautomaat sellele ei reageeri, saad elamisse koos neutraaliga ka teise faasi ehk siseneva kahe otsa vahel (0 ja F) on pinge efektiivväärtus ~380[V]. Mis edasi juhtub näed juba oma lüütide pealt. Kordusmaandus ei lase vähemalt teist faasi jõuda neutraali kaudu elamisse. Aga väljaehitatud kordusmaandus peab olema töökindlalt, et isegi kui alajaama või liini automaat ei rakendu, põleb maha liinilühise koht, aga mitte elamine! Lihtsamaid lahendusi oleks panna ka mingi ferroresonants stabilisaator lisaks vahele. Vanasti olid need telekate ees. Tehti 250-350[W]. Uriseb, tal on väike kasutegur, aga korjab teatud piirides ülepinge ära ja alapinge viib normi. Võibolla on seal liinil kellelgi inverterkeevitus kasutusel? See toodab tohutult kõrgemaid harmoonilisi ja mittesümeetrilisust. Seda kõrgsageduslikku suppi ei talu juba ükski elektrolüüt! Päästab LC madalapääsu filter toitesse + jällegi kohapealne korralik maandus, mis filtrisse jääv "supi" suunab maha! Maanduseks ei saa lugeda neutraali! EE-sse pöördumisel vastatakse, et neil on kõik kõige paremas korras! Kui kohalk EE asjapulk on hea tuttav, siis tasub sellise jama uurimiseks ka tema poole pöörduda. Uuri elektrimängu, et teada, mis toimub elektriliinil. Testri ja ossiga uuri, aga ära ennast seejuures ära tapa! Ossil on üldjuhul kere ka massiotsaks! Mina olen siis kasutanud eraldustrafot, mis alandab ka pinget ossi sisendile sobivaks (see moonutab ka pinge kuju, aga vähe, sest oss on suure sisendtakistusega) võib olla koos pinge jagajaga ossi sisendile sobivaks muutmisel (enamuse osside sisend ei kannata ~220[V]), samas vajad ka teist 1:1 (220/220) trafot ossi toiteks. Mingi pildi vähemalt saad,... kas on tegemist sita liiniga või saad liini kaudu harmoonilisi! Jõudu uuringutel!
                      Soovitan ka lüüdid, mis on juba kummis, välja vahetada!
                      Jõudu!
                      PS! Lugesin ka teiste postitusi nüüd ja ettepanekud on kõik asjalikud. Suur mootor ja suur trafo tõstavad Sinu arvel EE kasumit oma tühijooksu vooluga! Aga aitavad ka muidugi! Leia optimaalne lahendus!
                      viimati muutis kasutaja rainadov; 15 m 2011, 21:14. Põhjus: täiendus

                      Comment


                        #12
                        Vs: Mis tapab varistore?

                        Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                        Probleem ühe videomakiga (VHS). Selle toites olevad varistorid lendasid lihtsalt vastu taevast - kaheks osaks lõhki, koos nendega ka toiteahela kaitse ja toiteplokis olev elektrolüütkonde. Tekkiski küsimus, et ka varem olnud kokkupuuteid kus varistorid on sarnaselt laiali. Mis neid siis ikkagi tapab? Kas võrguhäired (kohalik elekter on väga ebastabiilne, üsna tavaline, et inimesed mõõdavad võrgust alla ~200V faasipingeid) või midagi muud? Eriti antud juhul.
                        Kui neid nüüd asendada siis kas ka mahtuvus on oluline? Sobivat ei leia, ei ELFAst ega Farnellist, algse tootja tükke üldse ei pakuta, samas saaks parema tootja tüki (Panasonic - Samwha asemele) kuid esimese mahtuvus 3 korda väiksem, pinged sobivad ligilähedaselt, samuti energia ning vooluparameetrid 1:1.
                        Kas testimiseks (võimalik, et veelgi vigu mis remondi otstarbekuse küsimärgi alla seavad) võiks need varistorid üldse skeemist välja jätta või annaks neid millegagi asendada ajutiselt?
                        Üldiselt miski plaadil suure leegiga põlenud ei ole, vaid eelpoolmärgitud tükid on laiali.
                        Varistor on pingest sõltuv takisti. Mõlemas poolperioodis sümeetriline. Justkui oleks 2 pingestabilisaatorit teineteise vastu rööbiti tööle pandud ja ballast takad peavad oma võimsusega taluma eralduvat soojust. Tegelikult on varistorid mittepolaarsed metallioksiidil põhinevad komponendid.
                        viimati muutis kasutaja rainadov; 15 m 2011, 21:27. Põhjus: täiendus

                        Comment


                          #13
                          Vs: Mis tapab varistore?

                          Huvitav kas on ka kuskil uuringuid, kuidas ja kui kaugele levivad need erinevat sorti "kõrgsageduslikud supid" erinevates tingimustes ? Liin ise on ju olemuselt madalpääsfilter, st peaks olema vahe, kas meil on lahtised juhtmed, õhukaabel või maakaabel. Samuti alajaamast väljuvad samadelt trafo otstelt kiirtena laiali eri pikkusega liinid. Kui nüüd ühel neist on kuskil keskel kõrgsagedusliku solgi generaator, kuidas on lood naaberliinidega, kas alajaama trafo kaitseb neid piisavalt? Kas läbi selle ka kõrgepingepoolele midagi lekib? Väga palju muutujaid...
                          Ise pole enam ammu ossi sisendit seinakontakti toppinud , ei tea mis sealt võib nüüd vastu vaadata...

                          Comment


                            #14
                            Vs: Mis tapab varistore?

                            Kui nüüd päris aus olla siis antud videomakk ongi küla teises otsas elava elektriku !!! oma .
                            Kuna kohalik rahvas teab, et hobikorras nokitsen elektroonikaga (enamus siiski ei suuda eristada võimendite süvahuvi ja -muud tehnikat) siis vahel kui aega ja väga keerukas seade ette ei satu püüan ka uurida, et milles häda seisneb...
                            Elu näitab, et paljudel inimestel ei ole oma töö vastu isiklikku huvi (seda arvamust toetab ka teine kogemus, sellesama elektriku üleaedne naaber kes minuga koos koolipinki nühkis ja vaid mõni päev vanem - siis kui mul oli suur huvi elektri/elektroonika vastu siis ometi irvitas ka tema mu üle, et loll olen, et oma ajanatukest selleks jamaks kasutan - lahedam oli ju juua ja narkaritest sõpradega ringi luusida, ometi õppis tema samas koolis hoopis elektrikuks - nii kurioosne kui see ka ei ole ), need ei jaga asja ka siis kui endal häda käes.

                            Ma ei tea kuid oletan, et mina ei pea näit. teadmagi standardit tänapäeval voolutiheduse kohta elektriliini juhtmes kuid kui seda ei tea isegi kõrgepingevõrgupädevusega elektrik siis on midagi mäda (minu arvamus asjast!).

                            Ok, see selleks.
                            Mõtlesin siis, et vaatan, on kodanik nõus ka teadasaamise nimel need mõned eurid korstnasse kirjutama (aga niisugune võimalus on hetkel olemas) kui varistoride vahetus+kaitse+uus toitelüüt, vahetus enam ei mõju ja seade ikka surnuks jääb - VHS makid ei maksa nagunii enam midagi ja aus olles pole neid enam vajagi.
                            Katsun varistoridest pildi teha, need veel istuvad plaadil - ootavad asendusi mida kohapealsetes kauplustes ei ole, tellitavad, konde on asendatud.

                            Küsimus teemat tõstatada tekkis põhjusest, et lõhkiseid varistore olen PC toitekates näinud (neid kuuriall jupidoonoriteks vast sadakond tükki, palju kohalike käest saadud ja enamus varistoridevigu just neil).

                            Need pingeimpulsid muidugi on väga jama nähtus, harmooniliste osa tundub eriti hull.
                            Isiklikult ei ole oma võrku ossiga uurinud, sisendisse max. 40V p-p võiks lasta, seega tarvis sobiv trafo või ehk ka sobiv proovik?
                            -superradical-

                            Comment


                              #15
                              Vs: Mis tapab varistore?

                              See võrgu näide on muidugi ekstreem, tüübil raudselt käis nukas 6KW servu millel toitefilter ja lüüdid eemaldatud. Või siis omaretatud impulstoide ja seal ära käkkinud midagi. Samuti oskamatult käkitud tyristor regulaaorid elektrikütte vms puhul. Reaalses elus aga isegi hiina inverter keevitus ei läbusta võrku nii ära.
                              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                              Comment

                              Working...
                              X