Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

ajavõtu süsteem

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    ajavõtu süsteem

    Vaja oleks ehitada mingi lihtne ajavõtu süsteem, mis suudaks fikseerida mudelautode rajal läbimise aega. Rajaks on 8m sirge renn(70mm lai, ääred 30mm kõrged). Rajal sõidavad reaktiivajamiga mudelautod(1/43). Kui raja algusest ca 10...20cm kaugusele puurida külgedesse augud, milledesse siis miski valgussensoriga fikseeriks stardihetke ja raja lõppu teine selline kiire paar. Teoorias lihtne, aga rauas tundub mulle keerulisem. Tõenäoliselt ei ole sellist asja miski prose peale eriti keeruine teha ja miskile tabloole kuvada, aga paraku seda teemat ma ei valda. Vb on kellelgi olnud vajadust sarnase asja järgi ja oskab soovitada mõistliku hinnaga (pool)valmislahendust või siis on keegi nõus sellise asja teostuse välja pakkuma ja ka ise vähemalt osaliselt ära lahendama.
    Ajavõtu süsteemi korralikul toimimisel võib järgmine võistlusetapp juba olla avatud kõigile soovijatele - nii pealtvaatajatele, kui võistlejatele
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

    #2
    Vs: ajavõtu süsteem

    On huvi umbes samalaadse asja vastu: ehk pisut unuversaalsemal kujul. Olen PIC-i meeste käest küsinud: arvatakse, et (ka lihtne) PIC peaks hakkama saama. Andurite ja nende loogikaga san hakkama, oleks kämpa vaja PIC-i oskajat, ka algajat, sest mingi stopperi progemine oleks hea harjutus. Kui on keegi kampa löömas, andke teada

    Comment


      #3
      Vs: ajavõtu süsteem

      Kõige kallim ja keerulisem osa ongi sensor. oleneb raja asukohast (valgus) tuleb sensor valida ja kohendada. digi signaali andev ir sensor, koos "filtriga" Kus ilmselt genereeritakse pidevalt signaali ja kui signaal katkeb tekib väljundisse signaal mis edasi kontrollerisse. ja sealt söödab näiteks arvutisse. Ideaalis mitu sensorit paralleeli saab häireid siluda ja töökindlam. sensor mõtekas ilmselt valmis toodang võtta hinnad peaksid algama kuskilt 100 eur.-st seal nn valgussignaal ja vastuvõtja ühes korpuses, niiet piisab teisele poole ainult peeglist. Kui adekvaatne signaal käes siis on juba lihtne. vähemalt 2 või 4 sensorit starti ja lõppu. Samas võiks arutleda ja ise sensor kokku mõtelda. Endal ka huvi sensori vastu.
      Vahemaad õnneks väikesed. Endal oleks vaja umbes 3000mm.

      Vahemaad väikesed siis saaks kasutada kasvõi mingit intensiivset laserit ja foto dioodi diood mattmusta toru sisse ja signaal pidevalt peale dioodile mingi ahel signaali silumiseks ja loogika otsa ja edasi kontrollerisse.
      ja kiir jäigalt anduri suunas sättida.

      PEM10D
      PEM30DN


      viimati muutis kasutaja Voltag; 01 m 2011, 22:17.
      Pluss on massis ja kõik on sassis

      Comment


        #4
        Vs: ajavõtu süsteem

        On pisut kogemust sensoritega. Jätke PS kontakt: arutaks asja?

        Comment


          #5
          Vs: ajavõtu süsteem

          Tegelen ka praegu vahelduva eduga sarnase asja arendamisega. Hetkel on asi üles ehitatud nii, et ühel pool rada on IR LED, mis saadab pidevat 38 kHz signaali ja teisel pool on IR kaugjuhtimis süsteemides kasutatav kivi, millele on sisse ehitatud fotodiood, võimendi ja sagedusfilter. Saatjat juhib PIC10F206. Vastuvõtja skeemi pole veel kontrolleriga ühendanud, kuid ilmselt saab selleks kas PIC16F627A või Arduino kontroller. Vastuvõtja saadab signaali olenevalt kontrollerist kas siis RS-232 või USB pordi kaudu PC-sse, mis vastavate impulssite saamisel kirjutab aja üles. PC-ga ajaarvestamisel on mitmeid eeliseid, millest ei hakka siinkohal rääkima, et posti mitte pikaks ajada. Kui saatja ja vastuvõtja vahemaad on vaja suurendada, siis saab kasutada vastuvõtja ees kiiri koondavat optikat, millega on teoreetiliselt võimalik suurendada tundlikust lõpmatuseni. Hiljem on plaan süsteem teha selliseks, nagu on maailmakuulsad Tag Heuer-i toodetavad ajavõtu süsteemid (samale täpsuse tasemele ilmselt ei hakka asja ajama), mida kasutatakse ka F1 ja WRC võistlustel. Ehk siis ühel pool rada on helkur ja teisel pool laser saatja ja vastuvõtja. Hetkel on ajaga suhteliselt kitsas, aga lähema nädala jooksul on plaanis süsteemile esimesed katsetused teha.

          Comment


            #6
            Vs: ajavõtu süsteem

            Tore, midagi sarnast ma mõtlesingi. Aga see pole mu esmane huvi: siin teistel on kohe ja rohkem vaja? Aga huviline/kaasalööja olen küll. Kuskandis hr. "külaline" resideerub?
            Ma pean enne oma ttööhunnuku rookima ja muud lubadused täitma.

            Comment


              #7
              Vs: ajavõtu süsteem

              Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
              Kuskandis hr. "külaline" resideerub?
              Ise asun Võrus. Aga aeg-ajalt satun ka põhjapoole.

              Comment


                #8
                Vs: ajavõtu süsteem

                Ok, nii peabki. Reuteri andurid saan tehtud oma kolakastist lähtuvalt Kui hr? Voltag ütleks, mida tal täpsemalt vaja on, siis sensorid saab vast tehtud. Kui sobib, siis peame kontakti? Hea, et PIC-i mees leidus. Ma olen tõsiselt hõivatud järgmise nädalani, aga siis saan ehk midagi proovida. Mis signaalinivoosid see/need PIC tahavad?

                Comment


                  #9
                  Vs: ajavõtu süsteem

                  Küsimus härrastele: (eeldusel et andurite juhtplaat toimib, andurite signaal toimib) miks peab signaali läbi prog loogika või kontrolleri ajama ja siis PC-sse ja mis eelise see annab? Miks ei või signaali modida/kohandada ja saata otse PC-sse? OK, võib näiteks autodele paigaldada igaühele tableti külge ja jõudes raja lõppu, saab PC läbi kaardilugeja ja softi teada millise auto aeg see oli; ja siis tuleb ikkagi kirjutada prog, mis aja ja masina kokku viib. Keeruline lugu.

                  Edit,-> reuter:
                  Kui lihtsusest rääkida, ka päris ilma vastava programmijupita ja pordita lahendiks; sait:

                  Ja vasaku hiireklahvi ühendaks anduritega; igale võistlejale võib teha oma akna.
                  Näeb iga "This Lap" eraldi ja ka "Running Total" on olemas
                  (kui ma Operaga lehe salvestasin, siis töötas see ka "default"; ehk interneti olemasolu pole ka vajalik)
                  (NB: kui internet ka olemas; üleval paremal nurgas sulle veel üks vajalik klahv : REMOTE
                  ja efekti parandamiseks ära unusta ka klaviatuuri F11 klahvi pressida)
                  viimati muutis kasutaja erku; 08 m 2011, 08:17.
                  Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                  Comment


                    #10
                    Vs: ajavõtu süsteem

                    Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                    Mis signaalinivoosid see/need PIC tahavad?
                    Signaalinivood vastavad TTL loogikale, ehk siis +5V kõrge, maa suhtes. Kui vaja saab komparaatoriga ka teisi tasemeid kasutada. See IR vastuvõtja kivi mida mina kasutan, annab otse loogilise +5V signaali välja.

                    Comment


                      #11
                      Vs: ajavõtu süsteem

                      PC pole andmete sihtkoht.
                      Tableti lisaminepole nii kerge,sest autodepealispindu ei tohi katta ja läbi kere tekib probleeme, sest need on metallist.
                      Viimasel võistlusel läbis võitja raja ca 1 sek ajaga. Seal pole enam eriti ruumi näpukateks. Edaspidi on suuremad piirangud, seega peaks ajad pikemad tulema, aga ikkagi tahaks välja jätta inimfaktori. Külmas on stopperiga niru jännata.
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #12
                        Vs: ajavõtu süsteem

                        No siis on ikkagi elektrooniline stopper (moditud kujul), mille start/stop või start ja stop klahvid on läbi optroni (või otse, olenevalt skeemist) juhtmetega ühendatud stardis ja lõpus oleva anduriga. Stardi andur paneb stopperi käima ja finiš`i andur paneb seisma.
                        Külma probleem on juba tõsisem asi, mis võib stopperi tööd halvata...
                        Inimkäsi on muidugi tönts, sellega rajamudeli aegu raske võtta
                        (tean rajamudelite kiirusi, sest tulin Kubok CCCP noortes kunagi omas klassis 4 kohale )

                        Edit: lihtsalt huvist küsin; need mudelid sõidavad üksikult või mitmekesi; kelguga või trossil?
                        viimati muutis kasutaja erku; 09 m 2011, 08:30.
                        Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                        Comment


                          #13
                          Vs: ajavõtu süsteem

                          Rennis ja üksikult.
                          Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                          Comment


                            #14
                            Vs: ajavõtu süsteem

                            Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                            Küsimus härrastele: (eeldusel et andurite juhtplaat toimib, andurite signaal toimib) miks peab signaali läbi prog loogika või kontrolleri ajama ja siis PC-sse ja mis eelise see annab? Miks ei või signaali modida/kohandada ja saata otse PC-sse?
                            Võib ka otse PC-sse saata signaali, aga see eeldaks näiteks paralleelpordi või muu sarnase olamasolu, mida aga suuremal osal tänapäeva arvutitest pole. Sellepärast olekski arduino kontroller vahel hea variant, kuna suhtleb USB pordi kaudu. Hiire vms. seadme ümberehitamist ma ise väga ei pooldaks. Teostus oleks küll veidi lihtsam, kuid minu vaatenurgast jääks asi pisut ebaproffesionaalsem, kui lihtsa kontrolleriga, mis iseenesest süsteemi hinda märgatavalt ei tõstaks ja programmi kirjutamine olemasolevale põhajale võtaks aega koos testimisega umbes tunni. PIC puhul kuluks küll pisut rohkem aega trükkplaadile. Samas saab selle sama kontrolleriga realiseerida ka nn. stardi fooride süsteemi. Samuti saaks aega käivitada nii kontrolleri kui PC pealt. Arduino jõudlusest piisab, et lisada sinna juurde kõik vajalikud ja mittevajalikud vidinad.
                            PC eeliseks on aga see, et PC ajaarvestus on märksa täpsem, kui laiatarbe resonaatoriga odaval kontrolleril. Ja kui andmevahetusele kuluvad ajad kontrolleri ja PC vahel on suhteliselt ühtlased, siis ei teki sellest samuti märgatavat mõõteviga (taimer käivitub mingi ajakonstandi võrra hiljem ja samamoodi seiskub ligikaudu sama pika ajakonstandi võrra hiljem).
                            Lihtne PC programm kuulaks näiteks jadapordi sisendit ja kirjutab ajad järjekorras tabelisse, mida on vajaduse korral lihtne ja kiire printida või muul viisil töödelda.
                            Igaühele oma. Mina jään siiski esialgu kontrolleri kaudu PC-ga suhtlemise juurde.

                            Comment


                              #15
                              Vs: ajavõtu süsteem

                              PC-l ei ole minu kogemuste põhjal ajaarvestus mitte eriti täpne. Lisaks andmeside kanalis tekkivatele viidetele hakkab probleeme tekitama opsüsteem, millel võib kuluda mingisugune määramata ühik aega (mõned millisekundid), enne kui ta saadud signaali peale midagi tegema hakkab. Samuti ei ole viide, mis andmesidel tekib mitte konstantne.
                              Parima tulemuse saamiseks võiks kontrolleri panna loendama mõne termostabiliseeritud resonaatori pulsse, odavama otsa resonaatorid on ca 15€.

                              Comment

                              Working...
                              X