trykk plaat

[denry12]

Vs: trykk plaat

Pinge?
Aeg?

Toide tuli 12V akult, niiet ilmselt 12V kanti see pinge jäi.
Aeg oli ümardatult "üks õhtu". Pmst panen asja likku ja mingi 4-5 tunni pärast uurin. Selle ajaga enamus ära söödud sealt. (rajad muidugi ülipeenikesed)

[tuner125]

Vs: trykk plaat

Olen lugenud ka sellist asja,et saab teha A4 formaadis kilega.
Tahmaprinter peab kindlasti olema.
Siis prindid skeemi sellele kilele ja siis triikrauaga kuumutades jääb tahm kile pealt trükiplaadile,siis edasi pead ise vaatama,kas freesid rajad või söövitad.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Olen lugenud ka sellist asja,et saab teha A4 formaadis kilega.
Tahmaprinter peab kindlasti olema.
Siis prindid skeemi sellele kilele ja siis triikrauaga kuumutades jääb tahm kile pealt trükiplaadile,siis edasi pead ise vaatama,kas freesid rajad või söövitad.

Jääb arusaamatuks freesimise mõte -miks enne freesimist peaks kandma rajad plaaditoorikule? Freesi lõikeorgan saab oma positsioneerivad käsud nagunii läbi vastava programmi ja see ei vaja täiendavaid jooniste tegemisi plaadile .
Joonise trükk plaadile vajalik siiski ikka söövitamise puhul.
Muidu on niisugune asi siin foorumeis olemas nagu otsing-sealt leiab ka vajalikku infot. Kui oled uus ja seda kasutada ei oska/saa/taha siis on natuke pahasti ja inimesed võivad pahaseks saada.
Kui tõsiseid küsimusi söövitamise teemal siis sellest võin rääkida-anna PS-s märku sel juhul.
Freesimise teemadel aidata ei saa paraku.

Väga lihtne on muidu kasutada seda: http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...light=pnp+kile kuid soovitus oleks siiski seda kasutada ikka juba keeruliste plaatide puhul. Tavakilega saab oskuste arenedes üsna suure komponenditihedusega plaate teha kui kannatust on

[ussikunn]

Vs: trykk plaat

oskab äkki keegi kirjeldada veidi lähemalt nt. arvuti klaviatuuris kasutatud nupuvajutuse signaale juhtivat ainet. On seda sorti ainet võimalik kusagilt soetada, oma vajaduste järgi ühendusi luua - kilele, plastikule, tekstoliidile? P1010002.JPG

[Rolts]

Vs: trykk plaat

Kiire küsimus ringlusesse!
Käisin siis täna oomipoes ja ostsin Raudkolmkloriidi ja keerasin korgi maha vaatasin ja seal sees oli siukene pruun pudru ja mõned suuremad tükid sees, nagu oleks vett sees natukene vms. Kas see ongi normaalne? Ise olen kasutand naatriumpersulfaati ja nüüd mõtlesin, et proovin siis raud3kloriidi ka ära.
Ise mäletan, et raud3kloriid peaks olema ikka nagu herneterad vms...

[fre]

Vs: trykk plaat

Ega ta sellest ei rikne, kui vett sisse on imanud, nimelt ongi selline hügroskoopne aine.
Kunagi oli mul samuti raud(3)kloriidi purk, milles ka üksjagu vett sees. See vedelik oli siis kontsentreeritud lahus. Sealt purgist sai söövitamiseks siis valatud... Aga ei söövitanud üldse! Põhjuseks selguski see, et kontsentreeritud lahus ei peagi söövitama, törts vett veel sellele juurde ja käima läks!

[Rolts]

Vs: trykk plaat

Ega ta sellest ei rikne, kui vett sisse on imanud, nimelt ongi selline hügroskoopne aine.
Kunagi oli mul samuti raud(3)kloriidi purk, milles ka üksjagu vett sees. See vedelik oli siis kontsentreeritud lahus. Sealt purgist sai söövitamiseks siis valatud... Aga ei söövitanud üldse! Põhjuseks selguski see, et kontsentreeritud lahus ei peagi söövitama, törts vett veel sellele juurde ja käima läks!

Eile õhtul sisi proovisin kah raudkolmkloriidi ära ja ei taht kuidagi kohe hakkata söövitama, lõpuks siis pikaaja peale hakkas miskit tegema, mina jään ikka naatriumpersulfaadi juurde

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Siis järelikult oli asi söövitajas -vett kas liiga palju või vähe...see on kogemuse värk ja ega kogemus targutamisega ei tule, üldiselt ei ole mingit vahet ka millega söövitada, kui siin teemasid lugeda siis selgub, et niipalju kui on söövitajaid on ka erinevaid tehnoloogiaid .

[Rolts]

Vs: trykk plaat

Mina jään ikka naatriumpersulfaadi juurde. Proovisin jh eile õhtul seda VUmeetri plaati teha ja esimest korda tegin ka printimisega ja ei tulnud nii hea välja
Osad rajad ka ära söönd. ja printisin selle PNP kilele ja printisin sellele ja tavaliselt ikka, et leotad selle paberi maha jne, mina tõmbasin selle kile kohe maha ja rajad olid peal aga kole õhukene kiht oli seda tahma seal peal!

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

PNP kilele
!!!mina tõmbasin selle kile kohe maha!!! ja rajad olid peal aga kole õhukene kiht oli seda tahma seal peal!

Kui selle kilega teed siis ei tohi kohe seda ära tõmmata-ma olen mõned korrad sellega proovinud-olulist vahet tavakilega (kui on hea kile) ei ole. Asja iva on selles, et kui kohe peale triikimist seda kuumalt plaadilt maha hakkad rebima siis tõmbad enamuse sellest kattest ka kilega kaasa.

KATSU SEE PLAAT PEALE TRIIKIMIST VÕIMALIKULT KIIRELT MAHA JAHUTADA KOOS KILEGA, SIIS KUI ON TÄIESTI KÜLM, SIIS VÕTA KILE ÄRA.
Praegu lumi, viska kasvõi lume sisse-siis on kiire jahutus ja peab tulema hea, kui ei tule siis on viga triikimise temperatuuris või kiles endas.

[bisti]

Vs: trykk plaat

Kas keegi optimaalset triikimis temperatuuri ka oskab öelda.

[radiotehnika35]

Vs: trykk plaat

Kas keegi optimaalset triikimis temperatuuri ka oskab öelda.

See nii oluline pole, kui mõtled kilet siis minu test nii p´n´p kui ka tavalise kile pideval kasutamisel on olnud u. 150 kraadi, võin mõõta täpsemalt ära.

[Rolts]

Vs: trykk plaat

Mina panin 2,2KW triiraual temperatuuri põhja ja triikisin

[wer1]

Vs: trykk plaat

Sealt purgist sai söövitamiseks siis valatud... Aga ei söövitanud üldse! Põhjuseks selguski see, et kontsentreeritud lahus ei peagi söövitama, törts vett veel sellele juurde ja käima läks!

Palju see umbkaudne lahuse protsent peab olema. mul ka ei tahtnud hästi võtta, panin siis Fecl(3)-i aga juurde, siis nagu muutus asi paremaks natuke, aga (vaskvitrol) sellega toimis isegi kiiremini.

[fre]

Vs: trykk plaat

Protsenti ei teagi, olen alati "silma järgi" teinud. Kontsentreeritud (selline ongi siis kui vee ja pulbri seisnud segu pealt lahust valada) lahus ei tööta ja lahjaga sööbib kaua, muud ei miskit. Kaua võib minna ka jaheda (toatemperatuuril) söövituslahusega, juba 30...40 kraadi annab hästimärgatava kiirusekasvu. Eriti üle selle ka pole vaja.
Kauasel söövitamisel võib üks paha asi ilmneda, oleneb muidugi millega rajad on joonistatud, söövituslahus võib joonisest vaikselt läbi imbuda ja radade pinna kallale minna. Seda nähtust olen täheldanud kunagi mingi veekindla ("rasvase") markeriga joonistatu puhul ja siis kui "Kalmaar" tuššidega (kunagi tuubides müüdi) veel plaate joonistatud sai - mustaga kippus kauasel söövitamisel läbi imbuma, värvilistega polnud aga mingeid probleeme.
Ütleks et nii umbes 30-kraadises lahuses peaks poole tunniga ära sööbima. Kui aga üle selle läheb, on lahus kas lahja, liiga küllastunud või siis paljukordsest kasutamisest vana. Vana lahust pidavat regenereerida ka saama kui sellesse väikseid raudnaelu seisma jätta - need kattuvad vasega ja lahus "uueneb"...
Lisaks ütleks veel seda, et kui on mingeidki kahtlusi-kõhklusi, ei pea kohe alguses "päris" (millele detailid lähevad) plaati söövitama, hea on pisikeste proovitükkidega enne katsetada ja vaadata kuis tulevad...

Et raudkloriidi sai kunagi varutud, pole seni ka teiste söövitajate (need -persulfaadid) peale mõelnud.