TTU Telekom või Mehhatroonika.

[marxmacher]

Tere,


Juhtus siis selline asi, et sain sisse mõlemale erialale. Ja nüüd ei tea kumba valida. Elektroonikas üldiselt olen võhik aga eks selle pärast kooli lähengi, et õppida. Mõlemad erialad tunduvad huvitavad ja perspektiivikad.


Sooviks kuulda teie arvamusi nendest erialadest ja eriti hea oleks, kui keegi konkreetsete erialade lõpetanudest sõna võtaks.



Aitähh.

[Shele]

Vs: TTU Telekom või Mehhatroonika.

Olen nii vana, et minu ajal ei nähtud sellistest erialadest isegi und ja seetõttu olen ilmselt vilets nõuandja. Kui Sa nii kõva mees olid ja kahte kohta korraga sisse said (nõukaajal ilmvõimatu!), siis äkki käid mõlemad läbi ka? Lausvõimatu ei tohiks ju olla, kuigi ma ei tea neidsamuseid programme (koos kohustusliku lisaga). Tegelikult tundub mehhatroonika? (kas mitte mehhanotronika?) lubavamalt. Aga ise oled Mees ja ilmselt tuleb targemate/kogenumate/nooremate, ... asjalikumaid komme. Edu!

[W@ldur]

Vs: TTU Telekom või Mehhatroonika.

Kas Elektroonika ei sobi? Ära lase end rudiment Bioonikast heidutada

[marxmacher]

Vs: TTU Telekom või Mehhatroonika.

Kas Elektroonika ei sobi? Ära lase end rudiment Bioonikast heidutada

N[[d on hilja juba. Sai kandideeritud juba m6nda aega tagasi ja nyyd valida kahe vahel.

[6p45s]

Vs: TTU Telekom või Mehhatroonika.

Kas ,,Esimene eelistus, teine eelistus" - olukord?
Kui ise TTÜ-sse astusin, valisin esimeseks eelistuseks ,,Elektroonika" ja teiseks ,,Mehhatroonika", sisse oleks saanud mõlemasse. Pärast ankeedi täitmist vist valikuid enam muuta ega erialade vahel valida ei saanud.

Kuna elektroonika (IAEB/M 02/09) sisaldab nii telekommi kui mehhatroonikat (viimasel ajal eelkõige Biorobootika Keskuse poolt õpetatavaid, varem Mehhaanikainstituudi ained), siis võiks lühidalt kogemusi jagada.
Telekomm tundus (NB! ainult minu isiklik arvamus) rohkem ,,kunst kunsti pärast" teadusharu olevat, mehhatroonika seevastu praktiline ja kasulik.
Kahtlemata oleks elu oluliselt igavam, kui puuduksid telefon, internet, televisioon jne., kuid sidevõrkude rakendus piirdub ikkagi vaid informatsiooni transpordiga.
Mehhatroonikas leidus mitmeid nn. projektiaineid, kus kursuse läbimise tulemusena tuli projekteerida või ka koostada mingi seade ning analüüsida seadme loomisel ja katsetamisel tekkinud probleeme. Kuna töö hulk oleks ühe inimese jaoks liiga palju (vähemalt 6 EAP eest), anti ülesanne (kirjutan siis kogemusest ainega MHK0030 ,,Mehhatroonika") 2..6-liikmelisele meeskonnale. Kursuse läbimisel kogunes päris palju uusi teadmisi ja oskusi - esimene kokkupuude Atmeli mikrokontrolleritega, C-keeles programmeerimine, menüüde koostamine, Eagle 4.16r2 jaoks uute komponentide tegemine, FIR-filtri tarkvaraline lahendus, esimene kord, kui mikrokontrolleriga seadet välitingimustes katsetamas käisime (TAKi B10MA bussis kiirendust mõõtmas )... tööd oli palju, kuid väga huvitav oli.
Sain sealt ,,mikrokontrolleripisik kätte" (nagu kursavend ütles), tegelikult juba keskkooli ajal, kuid krooniliseks muutus assembleri kirjutamine alles pärast mehhatroonikakursuse läbimist .
Samas sõltub kõik ikkagi inimese enda huvidest ja soovidest - kui sidevahendid, andmesidevõrkude arhitektuur ja edastusmeedia huvitab rohkem kui mikrokontrollerid, ajamid ja sensoorika, tasuks valida telekommunikatsiooni õppekava.