Patareide testimine

[itimeheke]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

Martinj, äkki valgustaksid selle opvõimenilaheduse koha pealt. Proovisin guuglit, aga ei leidnud..

[martinj]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.



Sedasi.
Ülemised opakad moodustavad lineaarse täisperioodalaldi ja alumiste abil lülitatakse vajadusel koormustakistus sisse.
Jupid ei ole konkreetsed vaid tinglikud. Asi tahab kahepolaarset toidet.
Igal juhul tulebsisetakistuse teadasaamiseks mõõta pinget koormusega ja ilma.

[bnman]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

LM3914 toitub välisest allikast 5V ja näitab pinget klemmidel teatud koormusel.

[martinj]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

Ei näita see kivi midagi. See kõigest ribaindikaatori draiver.

[bnman]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

Viidati lingile http://technoblogin.blogspot.com/200...ry-tester.html

Vabandan. See foorum ei ole enam minu jaoks.

[vasaraonu]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

Viidati lingile http://technoblogin.blogspot.com/200...ry-tester.html

Seal on LM3914 baasil tehtud patareide tester, aga:
When testing the battery, take note of the polarity of the probe to the terminals of the battery. T1 is to be placed on the positive terminal and T2 the negative terminal of the battery.

Selle seadme külge tuleb patarei ühendada kindla polaarsusega.

[murphy]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

mis kuradi dioodsild. Kasuta prosel dif mõõtmist ja võta absoluutväärtus.

[reuter]

Vs: ... siis peab vist ikka suure sildi aparaadi peale kleepima.

Polaarsuse tagamiseks om olemas mehhaaniline tõkestamine kasutuses. Plussi pool sobiva laiusega sälk ja ongi tõkesti. Dioodi pingelang sõltub natuke koormusest. Igasugune lisapingelang vähendab mingilmääral täpsust.
Universaalne automaat ei anna ka päris õiget tulemust, sest süsinikelemendid, alkalised ja liitiumid omavad kõik veidi erinevat tühjenemisgraafikut, samuti on sobiv koormus erinevatele elementidele erinev. Nagu eelpool mainiti, siis ka elemendi headus on suhteline. 1,1V on täiesti piisav, et käitada kella, kaugjuhtimispulti vms väiketarbijat. 1,4V süsinikelement aga raadiomudelisse enam hea ei ole. Alla poole täis ja vana alkaline annab suurel koormusel rohkem energiat, kui täiesti täis ja uus süsinikelement, teisalt pisitarbijas on saadavad energiahulgad vastupidised.