sisend ja väljundsignaali võrdlemise lahendus

[W@ldur]

mõcin siis, et kas saab korda saata sellise plaani:
võimendi sisendpinge ja väljundping on küll erineva nivooga, aga sagedused ju kattuvad, ex.

ja kui väljund akkab moonutama, siis enam nad ei ole yhesugused. ja nyyd kyssa: kas son võimalik mingi kiviga asju nii seada, et kui ta saab sisendisse kaks erineva nivooga, kuid sama sagedusega signat, siis on väljundis null; kui erinema akkavad, moonutama siis, sel juhul kargab väljundisse seal yx.

annax korraldada mingite muundurite, loomadega?

[martinj]

Vaata näiteks uku 020 skeemi.

Põhimõtteliselt asi käib nii.
1. Võimu väljundist tulev signaal jagatakse sisendsignaaliga samale tasemele
2. Need kaks signaali suunatakse diferentsiaalvõimendisse (saab näiteks ov peal teha). Tulemus on siis väljundsignaali ja sisendignaali vahe. Kui võimendi töötab lineaarses reziimis (ei moonuta) on see vahe null. Vastasel korral tekib väljundisse moonutuspinge.
3. See veapinge alaldatakse ja suunatakse komparaatorisse
4. Kui erinvus on teatud väärtusest (etteantud) suurem, siis vilgutatakse led-i või plõgistatakse releed.

[W@ldur]

aga kas sul oleks see ka tänapäeva juppidna võimalik skeemile kanda ja netti ylesse riputda?

[KaruTEC]

Jah. AGA.

sisend ja väljundsignaal ei ole samas faasis, mistõttu tuleb sisendsignaali hilistada analoogset faasimoonutust tekitava ahelaga.
Ehk siis teisisõnu kipub keeruliseks analoogskeemiks, mis ei oleks eriti stabiilne. Digitaalselt on teha lihtsam (korrelatsiooni arvutades) aga noh lihtsus on jälle suhteline.

Hea plaan kuid unusta parem ära.

[@ndres]

http://sound.westhost.com/project57.htm

[W@ldur]

ja karuTec lahendax selle siis kuidas täpselt?

[Cheopps]

Nägin kusagil skeemi lihtsast (ning jutu järgi tapsest ) moonutuse indikaatorist.Selle põhimõte oli jälgida toitepinge ning väljundpinge amplituudi väärtust ning neid pidevalt võrrelda.Kui signaalipinge amplituudi väärtus läheneb teatud kauguseni toitepinge väärtusele, siis süttib LED.

[Jyrka]

Originally posted by W@ldur@Jul 1 2005, 15:43
kuidas täpselt?

Uuri kuidas asjalikemas võimudes limiter töötab.

[felch]

Väljundpinge ja toitepinge võrdlemne annab moonutustest inffi küll aga mitte just päris täpselt. Mittelineaarmoonutused tekivad juba varem ja (ka) muudel põhjustel.
See aga võiks olla juba tähenärimine, jämedaks hinnanguks käib küll.

[KaruTEC]

See on sinu mure seda probleemi lahendada, mina annan ainult üldisi soovitusi.
Kui sul leidub 70kilo cashi siis lahendan sinu eest.

Aga sa uuri teemat, saad üleüldisi teadmisi, miski ei jookse mööda külge maha.

[Cheopps]

Originally posted by felch@Jul 4 2005, 21:30
Väljundpinge ja toitepinge võrdlemne annab moonutustest inffi küll aga mitte just päris täpselt. Mittelineaarmoonutused tekivad juba varem ja (ka) muudel põhjustel.
See aga võiks olla juba tähenärimine, jämedaks hinnanguks käib küll.

Ega selle LEDi vilgutamises polegi miskit täpset.See lihtsalt näitab millal toitepinge vs väljundpinge suhtes moonutused tekivad.

[raivo]

valdavalt on löppvöimud oma skeemilt tugeva tagasisidega differentsiaalvöimendid, nagu vöimas op. vöimendi. seega peaks skeemist olema vöimalik välja nokkida moment kui tagasiside ei suuda enam sisendpinget kompenseerida, mis tähendab et löppaste on piiramises. täpsemalt söltub lahendus löppvöimu skeemist , aga pöhimötteliselt peaks möötma vahelduvpinget löppvöimu + ja - sisendi vahel ja kui see > xx mV ongi moonutused platsis.

[felch]

See pinge peab olema üsna null normaalolukorras sest tagasisidestatud op-võim ju hoiab teatavasti oma sisendite vahelist pinget nullis.
Tähendab - on vaja piisava võimendusteguriga võimendit. Lisaks pole just kõige parem põhivõimu kõrgeoomilisi sisendahelaid niisama koormata. Kui aga paneks sinna FET-sisendiga opaka?

[KaruTEC]

Klippimist oleks võimalik detektida komparaatori ja taimeriga - kui teatud pingenivood teatud aja jooksul ületatakse rohkem kui vaja, siis ongi klippimine.

[fre]

Originally posted by raivo@Jul 5 2005, 20:36
...aga pöhimötteliselt peaks möötma vahelduvpinget löppvöimu + ja - sisendi vahel ja kui see > xx mV ongi moonutused platsis.

...sest tagasisidestatud op-võim ju hoiab teatavasti oma sisendite vahelist pinget nullis.

Kas siin on tegu vist sellesama skeemiga?:

http://sound.westhost.com/project57.htm#top

teemast

http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=17978