Mõista, mõista

Collapse
X
 
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
  • jan
    Liige
    • 01/2003
    • 510

    #31
    Originally posted by martinj@Apr 4 2005, 09:55
    Kuhu kadus pool energiast (36?J)?
    "Kadus" elektromagnetkiirguseks. Laengu pindtihedused kondensaatorite plaatidel ei võrdsustu hetkega, vaid jäävad "pendeldama", see aga "kisub" elektriväljast tänu tema inertsusele kiirgust välja. Minu poolt selline lihtsustatud seletus.

    Comment

    • martinj
      Administraator
      • 11/2002
      • 8691

      #32
      Originally posted by jan+Apr 4 2005, 23:16--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (jan @ Apr 4 2005, 23:16)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-martinj@Apr 4 2005, 09:55
      Kuhu kadus pool energiast (36?J)?
      "Kadus" elektromagnetkiirguseks. Laengu pindtihedused kondensaatorite plaatidel ei võrdsustu hetkega, vaid jäävad "pendeldama", see aga "kisub" elektriväljast tänu tema inertsusele kiirgust välja. Minu poolt selline lihtsustatud seletus. [/b][/quote]
      Just.
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment

      • reuter
        Liige
        • 12/2004
        • 4453

        #33
        Originally posted by Mauro@Apr 4 2005, 15:34
        parem oleks küsida, kui vee-energia muudetakse elektrienergiaks,kuidas siis vastupidi saab?
        veeenergia on suht keeruline mõiste. tal on ju olemas keemiline energia. kui ta algselt on vesinik ja hapnik ning ühineb veeks, mille tagajärjel vabaneb väga suur kogus soojusenergiat. hapnikku ja vesinikku on kõige lihtsam ilmselt eraldada üksteisest elektrolüüsil. huvitav oleks siis, kuidas saada nende ühinemisel elektrienergiat
        veeenenergiaks saab pidada ka massist tulenevat kaalu, mis väljendub voolamisena ja selle vastupidiseks saamiseks on tõesti pump või kruvi.
        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

        Comment

        • j2nx
          Liige
          • 10/2004
          • 255

          #34
          Eltenno15, Osalesin ka katses, hilisemas tunnis.
          Tegemist oli päris põneva ehitusega Tesla Coiliga. Tegemist oli ühe Tartu Ülikooli õppejõuga, kes näitas väga põnevaid ja asjalikke katseid elektriga. (Kahjuks ei ütle selle õppejõu nime, aga näiteks põhikooli Elektriõpiku autor.)

          Jah, inimestest tehti ring, käes halogeenlambid, hakkasid tõesti põlema, õppejõud arvas olema pinget ~500kV, sagedus . . vast 200kHZ (ei mäleta täpselt andmeid)

          Comment

          • eltonno15
            Liige
            • 11/2004
            • 178

            #35
            no siis sa jälgisid paremini kui mina neid katseid :P
            Peatselt valmimas tornkõlarid visaton- sc10n-WS13E-ws20e

            Comment

            • bisti
              Uustulnuk
              • 07/2002
              • 418

              #36
              Selle õppejõu nimi on Koit Timpmann ja ma olen temaga neid füüsika sohwsid teinu väga palju.Sellest tesla colist on mul pilt ka olemas panen kuhugi üles.Huvitava ehitusega on see.Tema inventari kuulub ka veel üks elektromagnetil põhinev kahur.

              Comment

              • eltonno15
                Liige
                • 11/2004
                • 178

                #37
                see kahur on jah päris hea püss :lol:
                Peatselt valmimas tornkõlarid visaton- sc10n-WS13E-ws20e

                Comment

                Working...