küsimused mis mind vaevavad

[qratman]

Jällegi ei saa väga hästi pihta ühele asjale.

Nimelt on kokkuleppeline voolu suund plussilt miinusele aga tegelikult liigub vool teistpidi. Patarei puhul näiteks, kas siis tegelikult vool(elektronid) liigub miinus klemmilt pluss klemmile?

Või saab seda mõista nii et + klemmil on elektronide küllasus(ja ta on negatiivselt laetud sest laengukandjad(elektronid) on negatiivsed) ja vool(elektronid) ikkagi liigubki + klemmilt miinus klemmile (aga laengute suhtes on asi vastupidi +klemm on neg laenguga(elektrone palju) ja miinus klemm on pos laenguga(elektrone on puudu).

[Mauro]

füüsika järgi on nii,et kui aatomid annavad elektrone ära siis saavad nad + laengu ja need aatomid millel on - laeng on elektrone rohkem.Niisiis liiguvad elektronid sinna poole,kus on elektrone vähem ehk miinuselt plussile.

[qratman]

Kas siis patarei + klemmil on elektrone rohkem või - klemmil on neid rohkem?

[martinj]

Originally posted by qratman@Nov 27 2004, 19:02
Kas siis patarei + klemmil on elektrone rohkem või - klemmil on neid rohkem?

Kuna elektronil on negatiivne laeng, siis peaks miinuspoolel neid rohkem olema.

[qratman]

Hmm... kuna maakera on ju neutraalne, siis peaks olema patarei ühe otsa ja maa potensiaalide vahe niisama suur kui patarei kahe klemmi vahel. Kas pole?

Minu mõõtmistega seda aga küll kuskil välja ei loe. Nimelt panin testril ühe otsa toa seinas asuva pistiku maandus klemmi külge (see on täiesti kindlalt maandatud väljas asuva metall latiga) ja teise otsa patarei ühele klemmile (ja siis teisele) aga tester näitas 0 Volti. Patarei klemmide vahel pinget mõõtes on see 1.37 [V]. Milles on asi?

Katse mõte oli välja selgitada kummal patarei klemmil on elektrone rohkem :angry:

EDIT:
Selline asi kah ei toimi miskipärast et kui panna testri üks klemm esimese patarei (-) klemmile ja testri teine ots teise patarei (+) klemmile. Tester näitab 0 V, kuigi potensiaalide vahe on ju 1.5 Voldise patarei puhul 1.5 Volti (st. mõlemad patareid on 1.5V).

Imelik asi see elekter

[DoS]

Originally posted by qratman@Nov 27 2004, 20:30
Minu mõõtmistega seda aga küll kuskil välja ei loe.

sinu mõõtmiste korral ei tekkinud ju vooluringi, milles vool liikuda saaks

[martinj]

Teoorias asi võibolla isegi töötaks. Pinge mõõtmisel ei pea tingimata vooluring sulguma. Tähtis on, mida ja mille suhtes mõõdetakse.
Kui kasutaksid elektrostaatilist voltmeetrit ja kilovolte, siis võibolla saaksid isegi mõõdetava tulemuse. Sinu kasutusesoleva voltmeetri sisetakistus on nii väike, et kõik elektronid panvad sellest läbi ja potentsiaalid ühtlustuvad.

[qratman]

Ahah, nüüd saan aru. Ma olen alati ette kujutanud et pinge mõõtmisel vooluringi ei teki aga vot siis, uurin nende teiste voltmeetrite kohta netist. Tänan vastuse eest

[Invisible]

Ei jõudnud küll kõiki teema vastuseid läbi lugeda, kuid pealiskaudselt vaadates ei leidnud adekvaatset vastust elektronide liikumiskiiruse kohta elektrijuhis. Niisiis tahaksingi selle siinkohal ära mainida: mistahes juhis on elektronide liikumiskiirus võrdne valguse levimiskiirusega vaakumis, so u. 300000km/s. Pinge sõltub poolustevahelisest potentsiaalist, ehk siis kui soovite, sellest, kui palju ühelpool elektrone puudu ja teisel pool üle on; voolutugevus aga sõltub juhi omadustest, ehk siis piltlikult kui palju elektrone korraga juhis liikuma mahub - nagu siin ka eelnevalt osavalt pildiga illustreeritud oli. Lihtne fakt, mis kõigil koolifüüsikast meeles peaks olema.

[@ndres]

Vahest peaks mõistmaks elektrivoolu olemust pöörduma hoopis kvantfüüsika poole?
Põhimõttel väiksemalt suuremale, üksikult üldisele...
Olen lugenud, et juba praegu kasutatakse mobiiltelefonides kiipe, kus signaali kannavad vooluimpulsid, mis koosnevad vähemast kui kümmnest elektronist. Kuna elektronist väiksemat laengut ei ole, siis ilmselt varsti on lagi (pigem põhi) käes. Praegu ITT-s kuulus Moor´i seadus selgub ei olegi loodusseadus. Ning lisaks kõigele napib maailmas üha rohkem nendegi väheste elektronide liigutamiseks energiat.
Seega viimane aeg hakata tegelema elektronidega üksikult, mitta hulgakaupa

[DoS]

Originally posted by @ndres@Nov 28 2004, 16:00
Kuna elektronist väiksemat laengut ei ole, siis ilmselt varsti on lagi (pigem põhi) käes.

aga kvargid?

[felch]

Originally posted by Invisible@Nov 28 2004, 14:15
Niisiis tahaksingi selle siinkohal ära mainida: mistahes juhis on elektronide liikumiskiirus võrdne valguse levimiskiirusega vaakumis, so u. 300000km/s.

Sellele tahan küll vastu vaielda: elektronide liikumiskiirus ei ole võrdne valguse kiirusega (vaakumis). Definitsiooni järgi ei saa üldse miski liikuda valguse kiirusega: mass muutb lõpmatult suureks jne. Hetkeliselt levib siiski elektriväli, mitte elektronid ise.
Vaata ka: http://www.newton.dep.anl.gov/askasc...9/phy99372.htm

Muide, maakera laengust: ta on KESKMISELT neytraalne, lokaalsed kõrvalekalded võivad olla päris suured.

[Slayer527]

7 klassi loodusõpetuse õpikus on asju defineeritud nii:

ioonide vahel liikuvaid elektrone nim. vabadeks elektronideks,
vabade elektronide suunatud liikumine voolu juhtivas aines on elektrivool,
elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine ehk ioonide suunatud liikumine

[KaruTEC]

>>Olen lugenud, et juba praegu kasutatakse mobiiltelefonides kiipe, kus signaali >>kannavad vooluimpulsid, mis koosnevad vähemast kui kümmnest elektronist.

Sooviks viidet artiklile. Väga sürr väide igatahes. Tõenäoliselt oled millestki valesti aru saanud.

Voolud võivad olla ka nanoamprites ja pinged pikovoltides. Kiipide sees ei saa signaalinivood lõpmata alla viia, häired hakkavad segama. Loogikanivootase on voldi piires.

Probleemid miniaturiseerimisel on seotud eelkõige dielektrilise läbilöögi ja soojuse ärajuhtimisega.

[KaruTEC]

Elektroni kiiruse kohta - kiirendites on saavutatud kiirus c-3mm/s ehk siis kui sellise kiirusega elektron liduks vaakumis võidu footoniga, kaotaks ta 300 miljoni meetri peal ainult 3 MILLIMEETRIGA !
Teatud juhtudel võib elektron keskkonnas liikuda kiiremini kui valgus selles keskkonnas, kuid c -d ta ei saa ületada.