Halli anduriga voolutugevuse järgi lülitamine

[otsija]

Halli andur vähemalt minul siin plekitükiga ei toimi, kui algselt potekaga ca 5A peale lülitama panen, siis peale 200A kaablist läbi käimist ei lülita see asi enam välja, kuna plekk on magneetunud ja päris palju ikka läheb sellest alast välja kohe. Siin tekkis üks teine idee ja proovisin hetkel sedasi ning on lootustandev. Nimelt kerisin pisemale ferriitrõngale nii 10 keerdu, lasin sinna ca 50kHz sagedusega vahelduvpinge peale läbi 3 kiloomise takisti ning vaatasin ossiga, et mis seal mähiste otstel sedasi siis toimub. Kui kaablisoone torkasin läbi feriitsüdamiku ja voolu sealt läbi ei lasknud, siis oli kenasti ristküliksignaal seal ferriidi ümber keritud mähise otstel üsna kõrgel tasemel, ent nii kui voolu läbi selle soone lasksin, siis hakkas suht kiirelt seda signaali seal mähiste otstel maha koormama, mida suurem voolutugevus, seda rohkem maha koormas. Tundub, et sedapidi mängides ma saan ka selle 5A peal lülituse tekitada, mis on ka stabiilne ja usaldusväärne. Sealt mähiseotstelt kannatab dioodi, takisti ja kondekaga alalispinge genereerida, mille pealt siis omakorda opvõimendiga saab lülitamise õige voolutugevuse juures ehk ära teha,

[Shele]

Kõik õige Ferriit läheb kõllastusse, aga iga rõngas on isesugune. Ühe asja tegemisel pole hullu.

[otsija]

Paneksingi nagunii poteka külge, et saaks laias skaalas kruvida, muidugi see pinge ära kukkumine seal on üsna järsk, eks näis mis välja tuleb, ent tundub hetkel kõige stabiilsem lahendus. Või siis äkki peaks mõne teise südamikuga hoopis proovima sarnase põhimõtte alusel ja saaks veel paremini tehtud?

[otsija]

Vaikselt nikerdasin ja see küllastusse minev ferriitsüdamik toimib täitsa asjakohaselt ja sain toimima kenasti sedapidi, kogu energiakulu ka õnneks ainult mõned milliamprid tuli 12V pealt. Ent tegelikult ideaalsem lahendus oleks siiski sedapidi, kui ma saaksin 230V ja 50Hz väljundi järgi seda lülitada. Tegin ferriitrõngaga lahenduse prooviks väljundi poolele, koormuse all olevale faasisoonele panin ferriitrõnga ümber, mõned keerud omakorda ferriitrõngale nn voolutrafo rolli täitma ja siis sinna tekkis 230V ja 50Hz voolu tekkimisel piisavalt millivoltides pinget, et operatsioonivõimendiga ülespoole seda ajada ja vastavalt lülitada. Probleem aga selles, et koormuse ahelas on erinevad seadmed, lauaarvutid jms pudipadi, millel on sees 230VAC ahelas filtrites kondekad, mistõttu on ka ilma igasuguse koormuseta ampermeetriga mõõtes justkui 0,5A, nimetatakse reaktiivvooluks siis ilmselt. Okei, kui nüüd reaalne koormus ahelasse lisada, siis voolutugevus kasvab veel veidi ja selle järgi saab juba arvestada, et okei, on umbes 100W koormus tekkinud lisaks ja vastavalt sellele lülitus teha. Mul siis NC/NO kontaktide kaudu lülitatakse 230V ahelas ühele grupile elamises kas võrgutoide või toide läbi inverteri, mis akupaki sabas. Inverter tarbib tühijooksul 40+W ja seega kui kodus ei ole või öösel magamine ja tarbimine antud ahelas puudub, siis ei ole mõtet seda inverterit tühijooksul jooksutada ja tahaks juhtahela kaudu automaatselt selle inverteri välja lülitada ja siis lükkaks toite automaatselt võrgu peale ning akust tarbimine kaoks ära. Mul sellised juhtmevabad kaugjuhtimispuldid mitu tk elamises ja hetkel lülitan nüüd nendega inverteri sisse või välja kui tarbima hakkan/tarbimise lõpetan ja praegu selle aku alalisvooluahelas oleva ferriitsüdamiku külllastust tekitava voolumõõteahelaga ongi sedasi tehtud, et kui tarbimise elamisest välja lülitan ja ära unustan puldist inverteri välja lülitada, siis paari minuti jooksul kui akust tarbimist ei tuvastata, siis see lülitab mul ise inverteri välja ära, kui ma seda ise ei mäletanud teha õhtul. Häda aga selles, et automaatselt ise see sisse end ei suuda lülitada, kui koju saabun ja antud ahelasse taas koormus tekib. Kui nüüd 230V ahelas olenemata sellest reaktiivvoolust pluss lisandunud reaalsest voolutugevusest saaks kokku liites tekitada vastava lülitamise, siis inverteri tootjana mängu lisandudes see kombinatsioon paraku enam ei toimi, kuna millegipärast reaktiivvool nendest kondekatest tulenevalt on läbi inverteri märkimisväärselt madalam, inverteri väljundpinge on küll veidi madalam, 230V, ent võrgust tuleb 240V tuuri enamasti, kas siis seetõttu? Pigem ei usuks, et see väike pingeerinevus seda nii palju mõjutaks, Pigem siis inverteri eripära? Tegu siis puhassiinus väljundiga inverteriga. Igatakes, kui algselt võrgutoitel olles mõõdab see voolutrafo seal reakiivvoolu pluss tavatarbimisvoolu oletame et 1A, siis peale inverteritoitele ümber lülitamist on nüüd see voolutrafolt mõõdetav tulemus madalam, kui ainult enne reaktiivvoolgi oligi ja seega toimub igaljuhul inverteri väljalülitus uuesti, kuna voolutugevus mõõdetakse justkui ilma koormuseta olevaks. Ma ei tea kui hästi seda nüüd seletada sain, aga kas on kellegil ideid, kuidas seda voolutugevust seal ahelas niiöelda ainult aktiivvoolu alusel mõõta/lülitada saaks ja see reaktiivvool ära neutraliseerida õnnestuks? Ise nüüd mõtlen selles suunas, et peaks sellisel juhul inverter sees/väljas oleku omakorda sinna voolu võrdlemisahelasse mõjutama lisama ja lihtsalt lülituspinget muutma ka vastavalt kooskõlas sellega, kas inverter sees või toimub võrgutoitelt mõõtmine see voolutrafol, ent ehk on mingi lihtsam lahendus ka?