toite probleemid

[Mauro]

Ma leidsin ka ühe toiteploki peal oi 9V, aga kui testriga mõõtsin, näitas see 15V.

[felch]

Ilma kormuseta on see tavaline.

[saajatz]

niet ikkagi ei oska keegi öelda et mis konkreetse taki ma sinna panema peaksin et saada 9v>>>3.6 volti ?

[felch]

Kui sa tarbitavat voolu ei ütle, ei saa takistit arvutada (Ohmi seaduse järgi, muidex
Pane parem stabilisaatorikivi LM317 vahele. siis ei sõltu pinge tarbitavast voolust (kui sa ei ületa toiteallika max. voolu).

[digital]

Vaata... takistiga on lood sellised, et see sõltub sellest, mis sul seal taga on. Kui seal taga on midagi kindla vooluga, näiteks üks hõõglamp vms, siis on takisti ideaalne. Arvutus käib nii: takisti pinge on toitepinge miinus tarbija pinge. Takisti vool on võrdne tarbija vooluga. Nüüd oomi seadusega jagamistehe ja korras. Kui aga sul on plaan sinna panna midagi, mille vool võib muutuda (peaaegu kõik muud asjad, kus on juba mitu asja sees ja mida saab sisse-välja lülitada osaliselt jne), siis ei tohi sa mitte mingil juhul seda takistiga teha. Nimelt kui see kena asi hakkab vähem voolu tarbima, siis kohe pinge tõuseb ja seejärel tahavad paljud asjad suitsema hakata.
Seega... siit õppisime seda, et kui tahame universaalset asja, siis paneme stabilisaatorkivi. Neid on kindlatele pingetele (ühest otsast lased midagi sisse, teine ots maha ja kolmandast saad õige pinge kätte) või siis muudetava pingega (näiteks lm317, ühest sisse, teine on juhtimine ja kolmas väljund, vaja seega üks pote või 2 takistit). Kui tahad universaalset asja, siis paned pote ja sealt saad keerata mis pinget tahad. Muidugi võid ka mingi lülitiga teha juba etteseatud takkidega pinged, st näiteks positsioon 5v, 6v, 10v, 12v jne ja siis viimane postitsioon potega regullitav.
Nüüd veel üks mõttearendus. Nimelt kui sa tarbid mingit teatud voolu ja ainult poolt pingest, siis sama vooluga teine pool pingest ehk siis pool võimsuset peab ka kuhugi minema... See jääb stabilisaatorile või takistile. Ja kuhu see läheb? valguseks vast mitte, mehaaniliseks liikumiseks ka mitte... seega soojuseks. Ja et asi maha ei põleks, siis peab ta ka piisavalt jahutust saama, et see soojus sealt ära viia. Kõik sõltub sinu koormusest. Väikse koormusega suudab lm317 ise piisavalt jahtuda (kui sa teda just kuskile kinnisesse kohta ei pane: õhuaugud!!&#33, suurema koormusega on vaja juba jahutusradikat: kas siis piisab mingist plekitükist või peab juba midagi sellist nagu arvuti prose radikas on, panema. Ventika lisamine aitab radika suuruses kokku hoida, ilma ventikata peab radikas suurem olema.
Näiteks: http://emperor.dyn.ee/pub/IMG_5152.jpg
Minu lm317 peal tehtud pliiakude laadijal (12v(*1,4) adapter ja 6v aku, laadimisvool 0,5A) on juba parajalt kolakas radikas ja see läheb ka ikka suhteliselt kuumaks. (laadija ise on tehtud trukkplaadile, mille all radikal on lm317, trükkplaat on valatud kaitseks termoliimiga üle.)

Seega... loodan, et sind ära ei hirmutanud... aga ega muud moodi ei saa teada, kui ise järele proovid. Kõigepealt loe natuke lm317 datasheeti (siin oli juba vist link, guuglel aitab ka), siis proovi järele. Esmases katses läheb vaja lm317 (so-220 korpuses), ühte potekat. Siis veel ühte kondekat sisendile, silda ka, ja ühte kondekat väljundile.

[fre]

Hea et on inimesi nagu Digital, kes viitsivad nii toredasti asja lahti seletada! Nii võiks kunagi algajate tip-top õpik tulla isegi...

[digital]

Ma juba ammu mõtlen siit foorumi arhiivist best-of kokku korjata ja sellest mingi kogumiku kokku tõsta ja pdf'iks lasta... eks vaatab

[saajatz]

minul on seal otsas uv dioodike, peaks olema (vist) 20mA