DIY trafo LEDile

[pitbull]

Praegune olukord:
- halogeenlambid, mida juhitakse dimmeriga
- dimmerlüliti muudab pinget 100-230V. Täpsemalt ei tea, kuidas ta seda teeb. Pigem on see vist hoopis mingi mootori dimmer, sest skeemil on lambi asemel (M). Igatahes hõõglambi/halogeeniga töötab.

Soov on halogeenid asendada LEDidega,
- aga jätta alles olemasolev dimmerlüliti! Ei taha asendada elamus ühte lülitit teise kujundusega lülitiga ning kaasaegse toitebloki 0-10v juhtimiseks oleks vist vaja nagunii ka eraldi juhtmebaari.


Kaasaegseid impulsstoitekaid vist ei ole, mida kannatakse sellise dimmeriga ~(sisend 100-230VAC) juhtida, et väljund oleks 8-12VDC?

Variant kasutada mingit trafoga toiteblokki. Ehitaks selle ise, aga tekkis küsimus, milline peaks olema trafo väljundpinge, st enne diaoodisilda ja kondekat?
Kui kasutada 12V trafot, siis tühjalt oleks sellise toitebloki väljundpinge ~17VDC? Probleem selles, et dimmeri taga on omakorda lülitid, mis lülitavad üksikuid lampe ning kui dimmer on seatud MAX ja samal ajal on sisse lülitatud vaid 1 LED lamp, siis särab see LED ~17VDC-ga (tõenäoliselt mitte eriti kaua).

Seega selleks, et saada max 13VDC toiteblokk tuleks võtta suure võimsusvaruga 9V trafo + suur kondekas dioodisillas?

[ci139]

https://www.google.com/search?client...g+disadvatages → https://www.manufacturer.lighting/info/43/
https://www.google.com/search?q=tria...uctive+AC+load → https://www.homemade-circuits.com/ho...ductive-loads/

põhimõtteliselt on teostatav (kasutades lisaskeemi) hoida sekundaarahela pinget soovitud tasemel - aga vajaminevate ümberehituste maksumus ja võimalikult vajaminev litsentseerimine on igal juhul kallimad kui osta mingi müügil olev vidin

[Starfish]

Ehitaks selle ise, aga tekkis küsimus, milline peaks olema trafo väljundpinge, st enne diaoodisilda ja kondekat?
Kui kasutada 12V trafot, siis tühjalt oleks sellise toitebloki väljundpinge ~17VDC?

Silutud DC:
Vdc = Vac x 1,414 - (n x Vd)
(See valem ei arvesta voolu toimel tekkivat pinge langust trafo mähises)

Vd on dioodil tekkiv pingelangus.
n on dioodide arv alaldis mida vool korraga läbib.
Sildalaldiga: n=2

[Scott]

Kas trafo ikka toimib suvalise odavama türistordimmeriga? Need lõikavad poolperioodi algusest või lõpust osa maha, aga mitte amplituudist. Trafole selline piikidega pinge ei meeldi, kui juba modifitseeritud siinus võtab need põrisema ja ajavad soojaks.

____

Toiteplokk ja juhtmepaar on need sõnad, mitte toiteblokk ja juhtmebaar.

[tcumen]

Eeee.... ma natuke parandaksin. Türistoridega (sümistoridega) dimmerid, eriti need odavad, lõikavad siiski poolperioodi esimese osa ära.
Lõpu lõikamiseks on vaja suletavat türistori, neid just tihti ei kasutata.

[W@ldur]

Mitu dimmerit ja mitu pirni süsteemis on?
Usu, sellise aretusega saad sa sirinat, virinat ja ülikõrge omahinna, ja ropu ajakulu.
Korralik dimmer ja korralikud pirnid eksisteerivad, tuleb küsida vaid.
Mu kontakt on leitav, saagu valgus.

[Matis]

Tundub, et üks variant nö dimmerdamiseks oleks kasutada hoopis kondensaatoreid. Sujuvalt ei saaks võimsust reguleerida aga ümberlülitiga astmetega variant peaks võimalik olema. Siin üritatatakse ühe LED valgusti võimsust vähendada, et tema eluiga tõsta aga sobiks ka valgusjõu astmetega muutmiseks: https://youtu.be/biEZ1TbdhhU

[erku]

Mul see 12V LED valgustuslahend juba aastaid üleval, enamuses küll tööruumides.
Ma küll ei näe liht-lahendit trafo baasil. LED lambi või pirni ehituse põhimõttes on asi.
Neid toite versioone erinevaid olen ka ostnud maailma äärtelt; enamus ei kõlba (võrgus on kas "pardlimüra" või muutub keskond- näiteks antenniga raadio lõpetab saadete edastuse).

[pitbull]

Tänud kaasamõtlejatele. Ülal viidatud linke pidi jõudsin sinnani, et tuleks otsida konkreetselt "mains dimmable led driver" ja "triac dimmable led driver". Kui otsida lihtsalt dimmable led driver, siis tulevad valikusse 0-10V-ga juhitavad toitekad.
Kahjuks kohalikult turult sobivaid ei leidnud ning tellisin prooviks paar hiinakat, mis peaks 1-2 kuuga kohale jõudma.
https://www.aliexpress.com/item/1561933484.html
https://www.aliexpress.com/item/4001240833907.html
Eks näis. Jõudsin teha ka mõningaid loomkatseid käepärast olnud väikseste trafodega ning kui muud lahendust ei leia, siis pmst paistab, et 9V trafoga saaks seda olemasolevat dimmerit kasutada küll.

[erku]

Lähemalt:
Nendel hiinakatel (seda konkreetset mudelit ei tea) on tihtilugu filtri asemel traatpulk, millel ferriidi sarnane kest ümber (nii sisendis kui väljundis) ja samas on trükkplaadil korraliku filtri jaoks avad olemas. Nii et nendest "jublakatest" seal kasu pole ja kui ploki tööle paned, hakkab Fluke indikaator taskus olles põlema kui plokile lähened; fakt. Ma nägin mitmel plokil seda häda ja need on nüüd ootel, millal ma joodan sinna korralikud filtrid ja eks siis näis.
Seda dimmerdamist ma ka proovisin ja katsetasin ja nüüdseks olen sellest sootuks loobunud. Nüüd on ainult "pooled ja täied tuled".
Need enamus 12V päris LED pirne, mida toodetakse, on sisemise reguga. Töötavad vahemikus 10-13V (mõned lausa 9-15V) ühesuguse eredusega ja on mitte dimmerdatavad. Eluiga on neil lühike ja läbiminek suht järsk.
Dimmerdatavad on ehituselt poole lihtsamad, 12V-sed reeglina kolm kiipi ja üks takk jadas sektori kohta; aga need on kallimad. Läbi lähevad ka sektori kaupa ja suht aeglaselt.
Nüüd; dimmerdatavad elemendid ja pirnid on mõeldud töötama 12V, ülepinget suht ei kannata ja ei kannata tegelikult 12V kah. Töötavad reeglina aastakese ja siis hakkab sektorite vilkumine peale. Mul on paljudel elemendi või pirni ees pisike NTC, 5 või 6 oomi kui on toiteallika lähedal. Kokkuvõttes seatult langetab pinget isendile ca 11,2-11,5V ja LED eluiga pikeneb tõesti märgatavalt. Samas, see pingelang ei näidanud Luxmeetril suht miskit erisust ja silm kah mitte. 10V peal on nad reeglina juba "hõõgumas" ja alla selle tuleb pimedus; sest LED-i aovalgus on ikka täiesti närvesööv, eriti silmadele. Ja serdil märgitud 22W isend tarbib siin pool maakera suht 1,4-1,6A reeglina.
Parim toitekas otse võrgust käitamiseks on ATX-i kvaliteetsema otsa toitekas. Mul on VS350 -ned kasutuses. Pistik otsad maha ja DIN liistu kaitsmed (sularitega) otsa; kogulugu. Saab valgust, saab laadida, kontrollereid käiata jne, mis aga pähe tuleb.

E: vaatasin seda esimist linki mille panid, kus sisu ka näha. Seal on veel hullem kui minu omadel; pole isegi filtrit kuhugi panna.
Asja saab; aga filtrid pead ise panema ja väljapoole, nii ette kui tahapoole toitele.

[klm]

Aga kasuta siis 0-10 V sisendiga LED draivereid, ning tee neile ette kondekaga pingejägur.
Takistiga pingejäguri korral võib takistil eralduv soojus osutuda probleemiks.

[klm]

Juhul kui 0-10 V sisendil on vajalik galvaaniline lahtisidestus kasutad optronit ning seda,et türistorregulaatorid muudavad pool perioodi algust.

[pitbull]

E: vaatasin seda esimist linki mille panid, kus sisu ka näha. Seal on veel hullem kui minu omadel; pole isegi filtrit kuhugi panna.
Asja saab; aga filtrid pead ise panema ja väljapoole, nii ette kui tahapoole toitele.

Sain selle toteka juba kätte. Töötab täpselt nii nagu vaja.
Fluke hakkab tõesti karjuma juba 20-30cm kaugusel väljundist. Panin 5m led riba taha ning siis oli päris jama. Tester näitab 100Hz.

Ette sobib tavaline "ac line filter" ma eeldan, nt: https://www.amazon.com/Comimark-Filt...dp/B07X4FFWDH/

EDIT:
Kolasin netis ringi ning praegu saan aru, et eelpool mõõdetud 100Hz on ebaoluline, aga muretsema peaks kõrgemate sageduste pärast.
Siin üks on illustreeritud jutt: https://emcfastpass.com/emi-led-lighting/
Milliseid eelistada:
https://www.aliexpress.com/item/32886162701.html
https://www.aliexpress.com/item/4001332726907.html

[erku]

Otse ahelas (ilma filtriteta) võib ta rikkuda voolumõõtja andmete edastuse (ka naabril või järgmisel.. ); kui on kaugloetav veemõõtja, siis võib võtta ka selle edastuse maha. Mingitel tingimustel saab segada juhtpultide ja nende seadmete tööd või ajada nad sassi (kaasa arvatud autode juhtpuldid). Mida suurem koormus, pikemad ahelad, seda suurem müra.
Need liinifiltrid on väga head asjad.
Need mis juhtmele ümber käivad, on mõeldud mingi naksu või krõpsu peatamiseks, päris mitte siiski püsiva surina peatamiseks. Elu näitas, et on vajalik vähemalt üks täisring võrgutoite poolel (N+L paraleelselt teevad täisringi, ehk ava läbitakse 2x).
Et surinat maha saada, peab olema suurem "ferrite core"; mida suurem koormus seda suurem. Kõige paremaid saab vanade arvuti toiteplokkide seest. Ma küll ei tea nende sagedusvahemikke, aga tulem on hea. Müügil on neid erinevaid, 1, 10, 100kHz-10MHz vahemikku. NB: kaabli koorimisel alles jäävad sooned paljalt päris ei sobi, liialt pehmed, lähevad prakku ja ferriidi servad võivad olla ka teravad. Juhtmed ei pea olema tihedalt vastas ja pingul.
Usun, et kui mõlemas otsas on ferriit ja liinifilter, komplekt miskis teras karbis või võrekarbis ja väljundil on ka kahe takiga maha ühendatud sild on kõik OK:
Ümbriseks rahvas kasutab kõike käesolevat; mõttel: et oleks piisav ruum jahutuseks ja läbimineku korral ei ohustaks see midagi.

Mina neid toiteid kuhugi laepeale toppima ei hakanud, panin eraldi plekk-kilbid seinale, kõik kaitsmed/värgid seal sees (ehitus veel pooleli ka). Mõttel et iga "elektrik" peab saama hakkma pirni või toiteploki vahetusega. Asi peab olema võimalikult lihtne, arusaadav ja turvaline.
Reguleeringu kohalt olen mõelnud, et valmis pirnide/lahendite kasutusel on mul vaja sisuliselt tüürida kuni 2,5V max. Kui kogu ahelat tüürida, on kvaliteet toitekaid, millel on pote peal, mõnel lausa väljaviik trükkplaadil ja siinkohal piisab kui lisan ahelasse oma "kaugjuhitava pote" ja ongi korras. Kui tüürida igat elementi eraldi, saab ka vaid pisikese pöörd-reostaadiga hakkama.