OPTRON lülitiks

[W@ldur]

Siuke küssa, et vaja oleks optronit kasutada sellisel kujul: lastes "sisse" 5 volti (takiga veaks veelgi madalamax kui vaja) on vaja, et "lüliti otsad" sulguvad ja oleks nt yhendus signaalallika ja võimendi sisendi vahel. Pinge on sääl siis max 1 volt.
Milline optron sobix? (mõtlen siis konkreetset tyypi, nime, partameetritest piisaks ka vist)

W

[fre]

Pole küll optroni kohta, aga räägiks ühest kunagisest katsest, skeemijupp pärines "Radio" ajakirjast. Lausa ideaalseks heli kommutaatoriks osutus vene välitransistor KP103G. Skeem lihtne - heli tuleb läbi kondensaatori lätte peale, sealt ka takisti (nt. 100k) "maha". Neelult ka takisti "maha", kondensaatoriga edasi. Neelult võib ka näiteks otse helitugevusreguleerpotele anda, kommuteerimis-"krõpse" ei teki. Juhtimine paisule läbi (10k või suurema) takisti (näiteks CMOS loogika nivoodega), paisult veel 330k takisti ja 100n konde "maha". On ka olemas vastavad mikroskeemid selleks otstarbeks, kuid
üksikus kohas nii mõttekam, ühendusjuhtmed lühemad et muud sisse ei "kostaks". Selline kommutaator oli nii hea et sulgumisel tekkis absoluutne vaikus kõlarisse kui enne oli kõrvulukustav helitugevus. Detsibelle ei õnnestunudki arvutada. Helitugevuse regulaatoriks selline ei sobi, ainult "sisse/välja". Ei oska arvata, kas mõne optroniga nii head signaali lülitit saab.

[sebastian]

Konkreetset optronit ei tea küll soovitada, aga kui lülitussagedus pole oluline, siis peaksid enamused sobima. Valik läheb kitsaks, kui vaja juba megahertsidesse ulatuvat signaali lahti sidestada...
Kusagilt nagu lugesin, et CMOS lülitid lisavad signaalile moonutusi, eriti nõrga signaali puhul...võimalik, et nii oli see ainult vene KP-seeria lülititel, mida endise aja kassetikates tihti kasutati.

[felch]

Ilmselt tuleks kasutada 2 optronit - üks signaaliga järjestikku ja teine "lüliti" väljundi poolel signaali vastu maad lühistamas. Nii peaks summutus parem tulema. Aga arvatavasti on parem kasutada MOP-lüliteid, nt. 4052 jne.

[KaruTEC]

Mitte arvatavasti aga kindlasti. Optroni väljundis on trans või diood.
Võimalik oleks ka takistusoptron, kuid see maksab palju.

Tegelikult soovitan soojalt kullatud kontaktidega releed.

[W@ldur]

kas oleks võimalik mõnd konkreetset joonist, skeemi vms pakkuda? näiteks lüliti analoog, et skeemil on toiteotsad, ja otsad , mis yhel juhul on koos ja teisel mitte. siis kõik koos detailityypide ja nimetustega.

Aitäääääh

[Elektrik]

jah, vene KП seeria kive, neil pidi väga väike signaali moonutus ka olema, aga noh, pead ei anna

[fre]

Originally posted by W@ldur@Sep 30 2004, 08:55
kas oleks võimalik mõnd konkreetset joonist, skeemi vms pakkuda? näiteks lüliti analoog,.....

Jätkuks tooteabi foorumis alanud teemale "K176KT1"

http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=14563

ja optoisolaatorite teemast

http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=14366

samasse suunda kaldunud teemalele veidi lisa:

Korrektselt lahendatud heli kommuteerimisel ei tohiks olla kuulda krõpse kanali sisse/väljalülitamisel. See on välditav siis kui lüliti mõlemal otsal puudub signaali alaliskomponent. Ühepolaarse toitega K176KT1 (lääne analoog 4016) abil on seda tülikas saavutada. Analoogsignaali paremaks kommuteerimiseks (nagu öeldud, signaal peab "ära mahtuma" toiteviikudele rakendatud pingete vahele) on väljatöötatud ka sellised isendid, millele saab anda lisaks veel negatiivse toitepinge. Sellisteks on näiteks 4051 (vene 564KП2), 4052 (561KП1, 564KП1) ja 4053. Kahjuks ei oska midagi öelda kanalitevahelise ülekostvuste kohta (samal kristallil ja väga lähestikku ikkagi) ja läbikostvuse kohta väljalülitatud olekus. Pole ka mõõtnud võimalikke lisanduvaid moonutusi sisselülitatud olekus. Kui keegi on proovinud ja mõõtnud, andke teada...
Kindlasti puuduvad kanalitevahelised ülekostvused kui kasutada üksikuid välitransistore kommutaatoritena. Mulle jäi mulje kui ideaalsest kommutaatorist, oleks hea kui keegi uuriks ja teeks veel mõõtmisi võimalike lisanduvate moonutuste osas. Minu eespoolmainitud kunagiste katsete skeem vene KП103Г-ga pärineb ajakirjast "Paдиo" nr. 1/1981 lk. 57 (ülal vasakus nurgas). Samas artiklis on leida ka alalispingega juhitava valjusregulaatori skeem (reg. ulatus kuni 60...70dB) mis põhineb sildlülituse balansil.

[KaruTEC]

Ausõna, helisignaali lülitamiseks ei sobi ükski väljatrans. Kasutage releesid.

[W@ldur]

To FRE: Äkki saad ripudatada ylesse mingi konkreetse skeemi, kus transile jupid juba külge pandud, näha ka kontakti otsad ja ka toide ning +5 juhtpinge sisend.
Kas ka KP130A/D/B/V vms sellest seeriast sobiksid?

[fre]

Originally posted by KaruTEC@Jan 31 2005, 14:25
Ausõna, helisignaali lülitamiseks ei sobi ükski väljatrans. Kasutage releesid.

Huvitav oleks lugeda täpsemat põhjendust. Kas lisandub avatud olekus kuuldavaid moonutusi ja kui suur on mõõdetud protsent? Kas oleks anda mõni viide või link, kus keegi on sellega veel tegelenud ja samale järeldusele jõudnud?
Võib-olla ei osanud ma tookord katsetades moonutusi hinnata.

To FRE: Äkki saad ripudatada ylesse mingi konkreetse skeemi

Skeemi leidsin Valentin ja Viktor Leksinite (tuntud vene helitehnika konstruktorid) artiklist ajakirjas "Radio" 1981 nr. 1 lk. 56...59 + tagakaas (ka järgneb veel). Artikli esimese osa leidsin ka:
ftp://ftp1.radio.ru/pub/1981/01.djvu
Seal on skeem lk. 59, tegelikkuses ajakirjas lk. 57, oma katse skeemi selgitasin oma 25.09.04. 12:03 postituses siinsamas teemas.
Aga enne otsustamist ootaks ära 'KaruTEC'i täpsustused...

[KaruTEC]

Ma ei oska sulle mingeid protsente anda, kuid väljatrans on igal juhul mittelineaarne element. Kullatud kontaktidega relee moonutused ja häired on suurusjärkudes väiksemad ja juhtimine lihtsam.

[sebastian]

http://www.analog.com/UploadedFiles/Techni..._Whitepaper.pdf

[fre]

Juba läheb konkreetsemaks, protsent ka antud...
Nii väikesi lisamoonutusi vist enamik meist ei avastaks isegi vahelduva võrdlusega (mõni sekund läbi sellise lüliti, siis samakaua jälle samaväärse takisti kaudu ja nii vaheldumisi). Või siiski?
Et herkonreleedega moonutusi VEEL vähem, seda muidugi, aga et lihtsam juhtida - millepoolest?

[sebastian]

Moonutused küll, aga kuidas on lood müraga .
Vaatan praegu Jauza220 skeemi...helipea kommuteerimiseks, kus signaal väga väike on ikkagi relee kasutusel. Kui signaal juba 500mV kandis, siis K547KП1B ilutseb. Sama hästi võiks ju helipeadki KП-ga lülida, aga miskipärast nii ei tehta.
Võibolla mingid võimalikud häired takistuseks?
Krt. teab...pole eriti CMOS lülititega skeeme ka käepärast, et midagi järeldada.

Edit. Tabasin vist pointi...helipea sisetakistus nii väike, et moonutused tõuseksid tunduvalt.