Lada 2103 tahhomeeter ja transistorsüüde

[onujüri]

Hea tuttav laskis oma Ladale transistorsüüte peale aretada. Pandi skeemi järgi paika, mootor käib kenasti, ainult tahhokas va suslik läks lolliks. Ise pole veel asja lähemalt uurida saanud, kuna 120 km kauguselt on see suht keeruline. On ehk mõnel kaasfoorumlasel sellega lähemaid tutvusi, oleks info eest väga tänulik.

[pagan]

Vs: Lada 2103 tahhomeeter ja transistorsüüde.

Ma panin kondeka vahele ja käib juba mitu aastat aga kui suure panin ei mäleta.
Vast võid proovida poole mikroga.

[Svago]

Vs: Lada 2103 tahhomeeter ja transistorsüüde.

Tahhomeetritel on 2 varianti - vanem ja uuem. Vanemale sobis juhtotsa järjestikune ahel 0,25uF X 400V + 2,2k takisti 0,5W.

Tänapäeval siis 0,22µF kondekas. Takisti sai arvutatud selliselt, et tekiks jagur 400V/200V impulssi ja kondekas diferentseerib elektronsüüte impulsi söödavaks. Takisti võis erineda ±20% ja kondekas kõlbas kuni 1,0µF.
0,22 oli parim terves pöörete piirkonnas. 400V sai valitud seetõttu, kuna elektronsüüte impulsid ongi kuni 400V. Eesmärgiks oli ju see, et tahhomeeter töötaks, miski rikki ei läheks ja elektronsüüte impulsse nii ajaliselt kui amplituudilt ära ei rikutaks. Sai ka ossiga viimaseid uuritud.

Enamus kasutaski ainult 0,5µF kondekat ja mõni isegi kõigest 100V-st.

Tänapäeval on muidugi kommutaatorite variante ja tootjaid palju rohkem. Tollal oli mul olemas 5 erinevat varianti, osa neist 2 kanaliga. Nüüd olen netist leidnud, et lisaks väga paljudele vene variantidele on mängus ka lääne omad – põhiliselt hübriidid.
Süüteparameetrid on kohati päris erinevad. Üks asi on tahhomeeter tööle saada, teine moment on see, et süüde sellest kehvemaks ei läheks. Hea tulemuse saavutamiseks tuleks ka nüüd asja ossiga uurida. Mul oli selleks isetehtud stend, kus kontrollisin remonditud ja iseehitatud erinevaid kommutaatoreid erinevatel pingetel, pööretel.