kohtvalgusti(d)

[lauri91]

Tere. Oma murega soovitati siia foorumisse pöörduda
Nimelt, tekkis soov oma auto kohtvalgusti kustumisaeg "sujuvaks" teha ehk siis kustumine nö hõõgudes...nagu enamustel uuematel masinatel. Väike demonstratsioon: http://www.youtube.com/watch?v=xjPSJVDmgaU
Natuke olen uurinud, vaja läheb kondekat ja vb ka takistit, et asi sujuvam oleks. Probleem ongi selles, et ei oska valida sobivat kondensaatorit.
Tarbijaks on 1 5w-e pirn. Pinge tuleks sel juhul 0,42A.
Oskab keegi nt sellest listist midagi leida: http://www.serigo.ee/advanced_search...sort=2a&page=1

Ettetänades
Lauri

[W@ldur]

Vs: kohtvalgusti(d)

Too lambiga paralleelselt olevad toiteotsad salongi vms. kohta välja. Otsi ülesse oma kodukandi vähegi asisem elektroonik(ahuviline) või komponendikauplus, ja hakka proovima paralleelselt (jälgides polaarsust muidugi) erineva mahtuvusega lüüte, keerutades juhtmeotsad ümber lüüdi väljaviikude, ilma neid muserdamata, sest siis pead tõenäoliselt need ka ära ostma. Alusta nt. 1000uF'sest ja pane ülessepoole edasi. Min. tööpinge 16V. Effekti näed kohe ära.
Kõik on läbirääkimise küssa...ja kui õige leiad, siis selle ostad ka.

[lauri91]

Vs: kohtvalgusti(d)

Tänud, otsin mingi koguse elektrolüüte üles ja hakkan proovima
Kui tulemus käes, siis annan teada ka.

[urmo]

Vs: kohtvalgusti(d)

Lüütidega läheb liiga suureks, ehita midagi taolist:

[A.R.]

Vs: kohtvalgusti(d)

http://www.cvs1.uklinux.net/cgi-bin/calculators/time_const.cgi

Vast võiks siin enne katsetada.
Mõningatel andmetel võiks põleva lambi takistus olla 30 oomi kandis.
Aga jahtudes takistus väheneb ja aeg lüheneb.

[erku]

Vs: kohtvalgusti(d)

Kui paned lihtsalt kondeka paraleeli pirniga siis:
1. autodel on paljudel just juhiukse lüliti teistsugune, topeltlüliti millel sees õhuke vaskklemm, mis ei pea kaua vastu kui kärtsakatega hakkab tühja kondekat täis laadima.
2. autodel on peal signalisatsioonid, mille sisendid ei kannata sellist aeglast pinge langust.

Ise olen ka mõelnud sellele. Arvasin et panen kondeka ja lambipirnid vahetan valgusdioodidega pirnide vastu. Selle vahega, et kondeka täis laadimis ahelale takisti ette ning toiteahelad eraldan üksteisest dioodidega. Katseteni pole veel jõudnud.

[lauri91]

Vs: kohtvalgusti(d)

Kui paned lihtsalt kondeka paraleeli pirniga siis:
1. autodel on paljudel just juhiukse lüliti teistsugune, topeltlüliti millel sees õhuke vaskklemm, mis ei pea kaua vastu kui kärtsakatega hakkab tühja kondekat täis laadima.
2. autodel on peal signalisatsioonid, mille sisendid ei kannata sellist aeglast pinge langust.

Ise olen ka mõelnud sellele. Arvasin et panen kondeka ja lambipirnid vahetan valgusdioodidega pirnide vastu. Selle vahega, et kondeka täis laadimis ahelale takisti ette ning toiteahelad eraldan üksteisest dioodidega. Katseteni pole veel jõudnud.

Üsna kindel, et ka juhiukse lüliti "tavaline". Signa puhul nii, et see lamp ammu enne kustunud, kui signa peale jõuan panna (tehase oma, ilma puldita)...isegi kui see peaks hakkama mõjutama.

[lauri91]

Vs: kohtvalgusti(d)

Lüütidega läheb liiga suureks, ehita midagi taolist:

sry, sellest ei saa ma mitte mõhkugi aru

[A.R.]

Vs: kohtvalgusti(d)

sry, sellest ei saa ma mitte mõhkugi aru

Kas sa TAHAD SELLEST aru saada?
Kui oled niisama jutumees siis pole mõtet hakata seletama.

[lauri91]

Vs: kohtvalgusti(d)

tahan ikka kui see on lihtsam lahendus kui lüütidega mässata. Esmalt võiks see skeem vähe suurem olla. Ei loe kõike välja.

[A.R.]

Vs: kohtvalgusti(d)

Salvesta see pilt ära ja siis vaata mõne pildivaatajaga ning suurenda seal.
On natuke udune aga näeb.

Paneme kõige pealt kirja mis asjad seal skeemil on.
Alustame vasakult.
1. on lüliti.

2 kaks takistit, all 100 kilooomi ja ülal 150 kilooomi.
Keskel võiks olla punkt mis näitaks et need neli juhet on koos.

3. Üleval on juba tuttav takisti 10 ko.
All on transistor BC337. Vaskule minev ühendus on baas ,
ülesse läheb kollektor ja alla emitter. See on NPN transistor.
Kui alumine nool oleks teist pidi oleks ta PNP.
NPN kollektor on pingestatud + pingega.
PNP aga - pingega.
Kui läbi baasi minev väike vool muutub
siis see tekitab suurema kollektorvoolu suuremaid muutusi.
Toimub voolu võimendamine.

4. See on diood JN4J48 (on vist nii) Diood juhib voolu ainult ühes suunas.
Kui positiivne, + pinge on + ehk noole otsa peal siis ta ei juhi.
Kui seal on - pinge siis juhib, aga mitte kohe.
Kuskil poole voldi pealt hakkab alles juhtima.

5. See on kondensaator. Elektrolüüt, kui üks plaat on kaar.
mahtuvus on tal 4 mikrofaradit ja ta peab vastu pinget kuni 16 V (või on 36V)
Neil on peale märgitud + ja - . Siin skeemis + peab olema ülespoole.

6. Neid kahte asja me juba tunneme. Takistid.
Ülemine on 100 ko aga alumine on 4,7 megaoomi. See M on nagu koma koht.
Kui oleks näiteks 2k5 siis oleks 2,5 kilooomi.
NB! Kilo on tuhat, mega on miljon.
Kilogramm on 1000 grammi! Mõnikord see üllatab inimesi.

7. See alumine on ka transistor, BU274 (?), aga natuke teise ehitusega.
Ta tarbib sisendist hästi vähe ja ta takistus läheb avanedes väikeseks.
Seal üleval see ristiga ring on meie hõõglamp.

8. Alumine horisontaaljoon on maa.
Nii öeldakse aga nt autol on see aku - klemm ja kogu korpus.
Ülemine joon on + pinge. 12 volti. Autol aku + klemm ja palju juhtmeid.

Selle skeemi mõte on et kondensaator
laetakse läbi suhteliselt suure takisti. See 3. 10 ko. ja
tühjendtakse läbi päris suure takistuse 6. punkti kaks takistit.
Kuna nad on järjest siis tühjenemine toimub läbi 4,7 + 0,1 = 4,8 Mo.

Nüüd vaata kaua kestab laadimine ja kaua tühjenemine.
Selleks võib kasutada seda calkulaatorit mida ma enne linkisin.
Kui takistusi või kondensaatorit muuta, ajad muutuvad.

Vast esialgu aitab. Homme jätkame.

Või kuidas?

P.S.
Ma pole õpetamist õppinud, ei saa lubada et sellest jutust aru peaks saama.

[spirit]

Vs: kohtvalgusti(d)

sealt leiab ju ka veidi suurema pildi:
http://www.circuit-projects.com/misc...ar-lights.html

[A.R.]

Vs: kohtvalgusti(d)

Selle teise pildi peal on paremini näha et teine transistor on BUZ74.
Võime need detailid googlist või ELFA kataloogidest leida ja
vaadata täpsemalt parameetreid.

Aga kuidas see asi siis töötab?
Tavaliselt mõõdetakse pinget maas suhtes, teeme meie ka nii.
Mõõdame pinget maa, 8., suhtes.

Kui lüliti 1. on lahti siis takistite 2. vahel ja 3. baasis on pinge.
Ilma transita oleks see 2/5 toitest, baas neelab kah.
Selle tulemusena on transistor 3. avatud, juhib voolu,
tema kollektoril on madal pinge.

Kui see pinge on madal, siis läbi diood 4. voolu ei lähe ja
kondensaatoril 5. on ka madal pinge.

Läbi pingejagaja 6. läheb madal pinge ja transistor 7. on kinni.
Lamp 7. ei põle.
Suleme lüliti 1., mis muutub?
Baasipinge on null, transistor on kinni, takistil 3. suurt pingelangu pole,
diood 4. avaneb ja laetakse kondensaatorit läbi takisti ja dioodi.

Kondensaatoril kasvab pinge, läbi 100 ko takistit 6. avatakse transistor 7. ja
lamp hakkab põlema.
Süttimise ajateguri määrab R3 ja C5.
Selle aja sa juba arvutasid see on üsna kiire.

Avame lüliti 1.

Transistor avaneb, kollektorpinge kukub aga diood on suletud ja voolu ei juhi.
Kondensaatoril on laeng ja pinge ning tühjeneda saab ta ainult läbi takistite 6.
Transistori 7. sisendis (seda tüüpi transistorite sisendit nimetatakse paisuks)
on kõrge pinge, trans on lahti ja tuli põleb.

Pinge kondensaatoril väheneb aeglaselt, R6C5, ja trans on lahti. Lamp põleb täiega.
Kui kondensaator on peaagu tühi siis hakkab transistor sulguma ja
lamp hakkab aeglaselt kustuma.

See on suhteliselt lühike ajavahemik.
Seda muutumist saaks määrata transistori BUZ74 tunnusjoontest.

Skeemi puudused

Kui autol lüliti on pinge ja lampi vahel ja lambi teine ots on vastu maad
siis siin see nii ei ole. Tuleks ümber ehitada.
Lambi heleduse muutus on lühiajaline.
Seega, palju tööd ja tulemus ei rahulda.

Teeks uue ja natuke parema.
Sa oled nüüd elektroonikaga kursis, teed selle uue skeemi valmis.

Mul siin on kaks varianti valmis mõeldud
aga ei tahaks hakata nendega peale käima.
Ise tehtud on ikka hästi tehtud.

Kui oma valmis saad, anna teada, vaatame, arutame.