Süütevõimendi

[Andy00]

Autorondil on jagaja peal üks must karbikene, mida ma ise kutsun süütevõimendiks. Viimasel ajal on esinenud probleeme, mis võivad muuhulgas viidata ka tolle karbi soovile töölepingut üles öelda. Mind hakkas huvitama, mis seal sees on, sest arvatavasti uue ostmine tekitaks suuremat sorti vaakumi rahakoti vahele
Jagaja on muidugi erilist sorti. See koosneb pöörlevast püsimagnetist, mille ümber on metallist raam. See raam koosneb neljast ribast, mis asetsevad teineteisest 90 kraadi kaugusel, jagades tinglikult öeldes magneti neljaks. Magneti ümber on mähis, mille sees on analoogne raamistik, jagades mähise neljaks. Mähise otsad lähevad otse 'musta karpi'.
Ühesõnaga jagaja meenutab jalgrattadünamot . Tegu neljasilindrilise mootoriga, mistõttu kipun arvama, et noodsamad neli metallriba annavad kohakuti olles oluliselt suurema väljundvoolu, kui muidu.

Kuid, millise skeemiga saaks neid pingeimpulsse kinni püüda????
Igasugused ideed oleks oodatud

[une18]

mis autoga tegemist?

[Andy00]

Ford Orion oma pisitillukese (1.4) mootoriga hiigelsuure kere otsas.
Kuigi ma ei suuda momendil näha seost autotüübil ja jagaja impulsi väljalugejal

[felch]

Kas seal pole mitte Halli andurid? Need ütlevad küll tihti üles, just nagu kontakt kaoks.

[Andy00]

Ise lootsin ka, et seal on 'vana hea' Halli andur, kuid tutkit. Enne jagaja laiali katkumist (mis oli seotud hoopis teiste probleemidega ), olin ka veendunud, et on midagi lihtsamat (loe: mulle arusaadavamat). Olin küll kuulnud, et selliseid jagajaid on pandud ca 2 pütistele paadimootoritele, kuid endale näppu polnud mulle varem sellist asja juhtunud.
Siit siis ongi probleem. Millise skeemiga saaks vahelduvoolust (dünamo ikka seda välja pritsib, eks ) kätte üldisest pingenivoost kõrgemad impulsid ???

[masinist]

süüte ehk sädeme võimendeid sellisel lihtsamal kujul olen näinud ainult vene gaz 24-l ja 53-l ja seda süsteemi nimetatakse üldjuhul transistor süüteks kuna jagaja ja geneka juhtmed käivad läbi transistori ploki ja variaatori ning gaz 24 nendel versioonidel on jagaja ka asendatud magnet süsteemsega (ilma kontakdideta)See hall anduri karp võib küll vaikselt ära kooleda aga selle transistor süüte peale ehitamisel ka erilist mõtet ei ole - need pole just päris töökindlad asjad. Nende idee on selles et töstavad sädeme pinge 15-19KV juurest 22-28KV-ni. Probleemid küünaldega tekivad ka lihtsamalt ja läbilöökidest pole vaja rääkidagi.

[felch]

Dünamo annab ikka alalisvoolu, kuigi pulseerivat...
Nii palju kui mina tean, tehakse kõrgepinge süütepooliga. See osa on su skeemis arvatavasti terve. Too karbike (elektronsüüde?) peaks andma jagajalt tulnud signaali põhjal poolile õigel hetkel õige kujuga pulsi.
Olen ka kuulnud, et nad koolevad lihtsalt "lambist" ära.
Kas romukast uut ei leiaks?

[Andy00]

Dünamo annab alalisvoolu? hmm. See võib asja natukene lihtsustada.
Tolle karbikese ainukene ülesanne on välja selekteerida kahe täispöörde ajal toimuvad neli hetke, millal väljundpinge on oluliselt kõrgem (selle tagavad neli metallriba, mis minu mõistuse järgi peaksid tekitama parema magneetilise keskkonna ja sealt ka suurema väljundpinge). Nendel hetkedel lükatakse süütepoolile vool peale (või ka poolilt maha, ma pole veel jõudnud sedagi kindlaks teha ).
Transistorsüüte idee on mul ka peast läbi käinud, kuid konkreetsel autol on see juba tehases peale asetatud (sellest annavad tunnistust näiteks kaitsmekarbis asetsev ja süütepooliga paralleelselt ühendatud kaitsediood )
Auto igaljuhul teeb sellist häält, et 'normaalse' jagaja korral oleks alust kahtlustada mustunud kontakte, aga kuna 'kontaktid' on teostatud elektroonselt 'mustas karbis', siis .... Kogu Fordi elektrisüsteemi osad on sellised huvitavalt lagunevad, mistõttu romulast võib saada ainult sama kehva või hullemagi


Ford = Fix Or Repair Daily

[Andy00]

Liigutasin siis natukene ajusid (vahelduseks ) ning jõudsin kahe võimaliku ideeni.
Kui jagaja (dünamo) genereerib mingit väljundpinget, siis eelduste kohaselt on see pulseeriv, ehk enam-vähem :P vahelduvvool, nagu esimesel pildil


Nüüd kui võtta arvesse tema ehitust (iga 90 kraadi tagant asuvad metallosad), siis  igal täispöördel peaks asi välja kõhima neli üldnivoost kõrgemat pingeimpulssi, mille kuju ja asukoht ajagraafikul on mulle mõistatuseks. Üritasin siis kujundlikult neid impulsse joonistada järgmisel pildil


Impulsside kuju, asukoht ja maksimaalne suurus on lambiväärtused
Nüüd, eeldusel, et olen asjast õieti aru saanud (üldse ei pretendeeri oma ainuõigsusele :P), on olemas kaks võimalust. Esiteks komparaator ning teiseks midagi, mis reageerib sisendimpulsi kiirele muutusele (lisaimpulsid on eelduste kohaselt kiiremini tõusvad, kui niisama väljapritsitav pinge).

Millist ideed võiks kõigepealt katsetada?

EDIT: Trükivead

[urmas78]

Dünamo ja jagaja on täitsa eri asjad? Dünamo annab vahelduvpinget, mis alaldatakse, ja kasutatakse aku laadimiseks. Süütele saadakse toide, kuid mitte süüteimpulsid.

Jagaja juures olevast mähisest saadakse 4 pingeimpulssi, mille järgi käib süütenurga arvutamine. Nimelt mõnedel auto mudelitel ei ole tsentrifugaalregulaatorit, siis teeb elektroonika süütenurga korrektuure. Sellist skeemi ei ole lihtne (loe võimatu) ise järgi teha.

Samas soovitan vaadata, kas see anduri pool on korras. Remontisin hiljuti üht opelit, millel mähis oli nati tõbine, kuid impulsid tulid justkui korralikud välja, kuid mootor ei käinud korralikult. Peale pooli vahetust oli korras, ei olnudki elektroonika viga.

Aga mine ikka kuhugi remonti, kodus ilma mõõteriistadeta raske viga leida.

[Andy00]

Dünamo ja jagaja on täitsa eri asjad? Dünamo annab vahelduvpinget, mis alaldatakse, ja kasutatakse aku laadimiseks. Süütele saadakse toide, kuid mitte süüteimpulsid.

Ega ma nüüd nii loll ka pole, nagu välja võin paista See jagaja on küll pea sama, mis jalgrattadünamo. Ei viitsinud ühtegi dünamomagnetit välja otsida, kud olen päris veendunud, et suuruse poolest istuks vene dünamomagnet sinna täpselt nagu valatud
Konkreetsel masinal _ei_ kasutata elektroonset eelsüütenurga seadmist, selleks on juba igivanast ajast tuntud vaakumregulaator (isiklikult ma vihkan seda varianti).
Lugesin eelmise posti läbi ning vajusin sügavasse mõtesse. Tundub, et ma olen oma probleemi liiga segasel seletanud. Tegin paar näpuharjutust graafikaga ning võlusin välja IMHO päris ilusa pildi tollest jagajast (arvestades, et tegu on esimese katsetusega Anim8or -iga, siis .... :P). Joonisel on punasega kujutatud paigalasetsev mähis, selle sees olev must magnet, mis pöörleb ümber oma telje (võlli joonisel ei ole) ning rohelisena kujutatud metallribad.

Ja ongi kogu jagaja madalpingeosa. Käisin veel kapoti all juhtmeid uurimas ning panin kokku süüteahela skeemi:

Viimasel skeemil kujutatud musta kasti sisu huvitab mind. Lõppaste on ilmselt transistorvõti, kuid mis seal ees võiks olla? ???

[mits]

selle musta kasti nimetavad lukkseppad kommutaatoriks ja ku ta saba annab siis on ta tavaliselt ette ei hoiata lihtsalt yhel hetkel sureb auto välja ja enam käima ei lähe. fordi puhul on see skeem analoogne vana gazi transi syyte skeemiga aga lihtsal väiksem. Äkki räägid lähemalt mis ta sul teeb või tegemata jätab.

[Andy00]

Rondikese (TM ) mootoril on sädeme võimsus ülinõrgaks muutunud. ??? Kogu kõrgepingeosa (va süütepool) on praktiliselt tutikas (rahakott lubas nööri kaela panna ) ja ei aidanud ka teise pooli pealepanek. Töötab ääretult ebaühtlaselt ning asi hakkas väga järsku seda tegema. Toitesüsteem (alguses sai katkise vooliku tõttu ülilahjat) on täies pikkuses (ei ole just meeldiv põhja alt benatorusid kätte saada) üle vaadatud, puhastatud ja paika timmitud. Süüde on ka õigeaegne
Ühest veneaegsest raamatust (asi on õige, moskiitol on sama keeruline mootor ) sai vaadatud, et niisugute vigade korral on süüdi kas kõrge- või madalpinge osa. Kõrgepingeosa sai vahetatud ca 3 kuud enne jama tekkimist (äraväsinud jagajakaan ning kui juba tegutsemiseks läks, siis läks ka rootor ning juhtmed+küünlad, mis olid ka väga kahtlase välimusega) kuid üheks huvitavaks diagnoosiks selles raamatus oli ka "katkesti kontaktid mustunud" Aga "kontaktid" on karbis
Oleks asjal "normaalne" (loe: halli anduri või kontaktidega) jagaja, saadaks praeguse süsteemi kus seda ja teist ning ehitaks vene sistemi peale, aga kuna ma ei usu, et tolles karbis on kosmosetehnoloogia, siis ma küll ei raatsi hakata tutikat ostma. Uue hinda pole ma uurinud, kuid elektriosad on nii vanale reeglina saadaval ainult A-osadena (loe: palju $$$).


Driver Returns On Foot = FORD (backwards)

[felch]

Kas sa seda karpi lahti pole veel kangutanud? Ehk hakkab midagi kahtlast silma.

[Andy00]

Lahti pole teda veel võtnud, kuna karp on kinni valatud. Kahjuks on tegu ka ainueksemplariga