Teade

Collapse
No announcement yet.

Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

    lambiheli nüanssidest rääkides puudutaks lähemalt sealt saadava tegeliku rahuldustpakkuva emotsiooni saamise küsimusi. Lampvõimendi on paljude , eriti vanakooli meeste lemmikvõimendi. Seda saab ehitada väga odavat ja lihtsalt. See on suur point. Siiski igal tootel on omad nüansid ja püüan lahata enda kogemustest teemat, mis siis on lambiheli nö. hiilgus ja viletsus. Loodan et seenior-põlisfoomumlased ei hakka siin mulle teoorias vastuväiteid tulistama , vaid võiks hoopis huvi korral reaalis, praktilise kuulamise teel , asju selgeks saada. Muudmoodi pole eriti võimalik.

    Kuulaja, kes püüab ennast harida suunas, et saada suuremat naudingut helisalvestistest, peab ka ise pideva kuulamise õppimisega tegelema, sest heli kuulamise nautimise aluseks on just helist rikkamate nüansside tabamine ja nende nautimine. Muusika võib olla mitmekihiline ja rikas, kui seda just suudab edastada helisüsteem. Kuulajate kuulamisetase võib olla väga erinev ja helisüteemide pakkujaid on mustmiljon. Alati saab ennast kui oma teadmisi täiendada. Üldiselt teatakse, et lampvõimendi on elusat ja sooja heli edastav seadeldis võrrelduna transvõimuga. Transistori heli on kiirem, detailsem. Trasistorvõimendi eelised on vahest väiksemad gabariidid ja toitepinged. Highend võimud muidugi on suurema gabariidiga, kuid sellest me ei räägiks siin. Lampvõimendid on suuremagabariidilised ja nad lähevad soojemaks ning neil on kõrgemad pinged kasutusel. Trasvõimendi kasutaja leiab tihti, et heli on kuivem ja elutum - vähem naturaalsem ja kompresseerimistunnustega. Heli kvaliteet kõigub, mida tingivad tavaliselt toitevõrgu häired. Lambil on raskem saavutada kiirust ja detailsust-ruumilisust. Toitepingehäired rikuvad vähem heli. Kui kuulta erinevad muusikashanre, siis võib kogeda , et eri tüüpi võimendid mängivad neid erinevalt. Transistorvõimud mängivad paremini kergemat muusikat ja rocki ning lampvõimendid jälle paremini jazzi, klassikat ja ehk ka mõnikord rocki. Kui tahta leida head lampvõimu, siis on vaja temalt saada piisavalt resolutsiooni ( 3D täpsust , mikrodünaamikat ) ning samas ei tohi olla pärsitud soojus, elu ja dünaamika. Õhulisus ja 3D võime tagab just rockmuuska haarava ja kütkestava esituse. Kui seda ei ole piisavalt, siis helinauding jääb piiratuks. Olen ise kuulanud nii Eestis kui välismaa messidel väga palju erinevaid lampvõime. Pajudel juhtudel on probleem selles, et muusika jääb arenenuma kuulaja jaoks liiga igavaks just tänu sellele, et heli on liiga ümar ja piiratud 3D võimega. Bassi osa on tihti ka probleem. Hea lampvõimendi vajab head komponentide kvaliteeti. See on väga kallis lõbu ja ka tänapäeva kuulsad tootjad püüavad läbi ajada ökonoomselt, kuid see ei tule kasuks helikvaliteedile. Tihti kasutatavate olematu hinnaga nõukogudeaegsete komponentidega ei pruugi saada seda taset, mida vaja oleks. Heli nö. puhtus ja selgus kannatab. Muidugimõista peab igaüks enda kvaliteedi tahtmise ja hinna ka selgeks tegema. Kuulake erinevaid lampvõimendeid ja võrrelge, enne kui teete enda valiku. Osta tasuks ikka võimendi , millega võib kauem elada. Hetkel võin soovitada tutvuda kindlasti Portugali firma Audolici (www.audolici.com ) võimendi nauditavat heliperformance'ga. See on midagi väga kaasahaaravat. Nii head kiirust, tasakaalu ja detailust pole vee kuulnud teistest lampvõimenditest . Kusjuures hinnad pole üle mõistuse. Olen rääkinud selle firma võimendite loojaga/autoriga väga palju ning tema erisus seisneb selles, et ta tunneb väga hästi eriti vene lampe ja oskab nendega skeemis ümber käia ning valib igat võimendi komponenti selliselt , et lampvõimendi heli kõlaks lambilikult aga mitte transistorlikult. Tema võimendite heli emotsiooni rikkus on midagi haruldast. Kes viitsib, võib alati tulla minu juurde ise kuulama ja palun võta oma võimendi ka kaasa , et ma võiks endale uue kogemuse saada. Ehk leian uue ja paremagi võimendi eelistuse niiviisi. NB! Et saada põhjalikku hinnangut võimenditest peab ideaalis kuulama mitmel korral, kuni tekib objektiivne hinnang. Vajalik aja varumine ja keskendumise aeg. Kes viisib see võin proovida. Edu siiski igale lampvõimendi fännile, sest lambis on elu ja emotsioon!
    viimati muutis kasutaja Altec; 24 m 2013, 09:00.
    Parem emotsioon helist - tõsine põhjus tehnika ümbervahetamiseks ! Hea tehnika on see, mida te ostaksite ülejärgmisena.
    Õppige tundma helitasemete vahesid ja tehke valik parima helinaudingu , aga mitte odavaima hinna või suure hinnalanduse järgi !

    #2
    Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

    Ei saa nüüd täpselt aru. Kui sa tahad oma lamptehnikast saadud emotsiooni jagada, mis on kiiduväärt ettevõtmine, siis miks pool kirjutisest käsitleb teemat "lampvõim vs transvõim"? Viimasel teemal on meil siin hulga mittekuhugi viivaid vaidlusi ja selleks poleks pruukinud järjekordset teemat avada. Parem kirjelda oma audiofiilset rännakut algusest kuni Audolicini (või misiganes rahuldust pakkuva koosluseni), ehk saab keegi inspiratsiooni. Ja ei saa me asju kontekstist välja rebida. Ausam oleks kogu signaaliahel üles tähendada.
    Хоть я сразу не понял что это, ну почуствовал что для полного счастья это как раз вот уменя не хватало.

    Comment


      #3
      Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

      Põhimõtteliselt nõus teema algataja seisukohtadega. Täiendaks mõne pisiasja suhtes:
      Lampvõimendeid on mitut moodi, lahendatud erinevate skeemitopoloogiatega. Sellest ka erinevad helilised tulemused. Väga oluline on mitte panna kõiki lampvõimendeid ühte patta, sest kui eeldused on sedavõrd erinevad, siis on ka tulemused võrreldamatud. Tänapäeval kiputakse lambist kultuseset tegema ja võtma kõike mis sisaldab elektronlampi, ühe ja sama mõõdupuuga. Nii see asi läheb käest ära, tuleb üldplaanis suhtuda asjasse diferentseeritult. Lühidalt omast kogemusest:

      1. SE (Single End, maakeeles vist üks-takt võimendi). Üks lamp tüürib väljundtrafot. Kõige vanem, primitiivsem ja elementaarsem lahendus. Kasutusel aegade algusest, 90% lampraadioid kasutavad SE võimendit. SE heli on see, mida tuntakse "sooja, pehme lambihelina". Võimsused üldjuhul väikesed, kuni 8W. Suuremate võimsuste saavutamine on võimalik, esineb ka 20W kanalivõimsusega isendeid. Tänapäevastele nõudmistele minu meelest eriti ei vasta.
      2. PP (Push-Pull, maakeeles vastastaktvõimendi). PP topoloogia on pärit 1940-date lõpust, tuntuim arendaja Williamson, kelle tööde kloonid on suhteliselt kõik PP võimendid. Suurema väljundvõimsuse saavutamine on üsna lihtne. Kuna helis puudub SE võimendile iseloomulik 2 harmooniline, siis on heli iseloom ka teine kui SE võimendil. Tegelikult on PP võimendite heli iseloomude skaala märksa laiem kui SE-l ja seda lühidalt kirjeldada ei ole otstarbekas. Kui sageduskarakteristiku ülemise otsa saab enamvähem toimima, siis ka PP võimendi puhul (samuti kui SE-l) tihti tekib "vedela bassi" ilming, seda tänu väljundtrafo kasutamise eripäradele.
      3. OTL (Output Transformer Less, ilma väljundtrafota võimendi). See on vähelevinud, täiesti omaette klass lampvõimendeid, mida on arendatud tasapisi 1960-datest. Näiteks Philips kasutas üsna laialt oma varasemates lampraadiotes ja -telerites OTL võimendit. Philipsi lahendus oli siiski eripärane ja minu kogemuste kohaselt mitte eriti õnnestunud. Kaugemale jõudis teemaga Julius Futterman 1970-datel, aga tema võimendid eriti laialt maailmas ei levinud.
      OTL võimendi peamised eelised avab "pudelikaela" - väljundtrafo - puudumine. Väljundtrafo tekitab teadupoolest terve rea probleeme: kõverdab sageduskarakteristikut, põhjustab faasinihkeid, tapab helis kiiruse ja detailsuse. Lambid ise on lineaarsemad ja kiiremad kui transistorid, mis avab OTL võimendi loomisel täiesti uue maailma, kui suhtuda asjasse avatud meelega ja eelarvamustevabalt. Asjaga liitub muidugi terve rida müüte, nagu ikka kõigega, mida täiesti 100% ei mõisteta. Tegelikult OTL lampvõimendi seob endas mõlema maailma: lambi- ja transistori eelised - ja see ei ole müüt. Korralikult teostatud OTL võimendi sagedusriba laius ja lineaarsus, heli kiirus, detailirikkus ja ruumi edastamise täpsus on täiesti omaette klass. Negatiivset liitub pisut siiski ka, aga nendest faktoritest saab üle või ümber: suuri võimsusi saavutada on väga energiamahukas. Kõlarite jaoks tarvilikke suuri voolusid otse tüürida suutvaid lambitüüpe on maailmas vähe. Väga väikese impedansiga ja tuimade kõlarite tüürimine hästi ei õnnestu. Samuti on hea OTL võimendi koostamine väga töö- ja materjalimahukas. Õige kõlariga kasutades aga on asi vaeva väärt. Hea tundlikkusega kõlaritega saab asjad väga hästi aetud 25-30W kanali kohta võimsustega ja selline OTL võimendi on ka kõige praktilisem - ei sisalda müriaadi lampe, mis tagab töökindluse ja elektrimüüja ei lähe rikkaks. Lühidalt on OTL teema kokku võtnud tuntud guru Bruce Rozenblit.

      Kokkuvõtteks: ülimalt tähtis on teha vahet, millisest lampvõimendist jutt käib. Erinevatel lahendustel on oma iseloomulikud eripärad ja heli iseloom.
      viimati muutis kasutaja GU50; 24 m 2013, 13:44.
      Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

      Comment


        #4
        Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

        lampvõimenditeema kõrvalt soovin kõikidele audiofoorumlastele rahulikke JÕULE! Lähimad 3-4 nädalat on just aeg kui tekib ka kõige busy'matel inimestel aega kodus tugitooli istuda ja audiot nautida. Ehk mõnigi hakkab mõtlema ka sellele, kuidas oma süsteemi edasi arendada ja heli paremaks saada. Selleks palju jõudu ja järjepidevust korraliku eetöö tegemise jaoks.

        Minu kirjutis on tehtud just sellpärast, et juhtida tähelepanu sellele, et lampvõimendi juures on kõige tähtsam asi emotsioon. Kuulaja ei pea teadma, mis skeemiga ta tehtud on ja kui palju on seal vatte või hertse. Ka mõõmistulemustest pole suurt kasu, kui heliemotsioon jääb kesiseks.
        Tähtis muidugi on ikka kogu süsteemi kokkusobivus ja balanseeritus. Audiosüsteem ilma komponentide kokkuvalikuta on poolik lahendus.
        Tõsine kuulaja soovib saada100% rahuldust heli emotsioonist ja teada, et ta on endale oma raha eest parima asja saanud. Mina olen just selline kuulaja . Otsin kogu aeg edasi. Olles ise kuulanud palju erinevaid võimendeid ütlen, et tihti tekib tunne, et võimendi autor on kehvema muusikakuulamismaitsega kui ÜKS tõsine kuulaja. Tihti on asi rahas ja äris...lihtsat tehakse valmis üks müügitükk ja kui võrdlusvalikut pole, siis see asi ka maha müüdud saab. Reklaam meedias maksab ka super palju, mis kõik võimendi hinnas sees istub. Aga tegelikult on korralikul võimendi pakkumisega tegelejal moraane kohustus pakkuda paremt kvaliteeti ja maitset kui kuulajal seda hetke on. Mina ootan endale just sellist müüjat / pakkujat teisele poole. See viib mõlemt osapoolt edasi. Oma pikaaegste kogemust eesti udiokuulajatega tegeledes ütlen, et muusikakuulamise kvaliteeti on vaja tublisti edasi viia just läbi võrdlukuulamise, mis ainsanaveenab milleski. Kui keegi soovib teha mingit kuulamisüritust , siis olen huvitatud selles osalemisest, kui see on korralikult ette valmistatud. Kunagi käisime Pärnus ühel üritusel, kui see oli liiga diletantlik ja korralduse eeltöö poolik. Hea audio ja emotsioon vajab head ettevalmistust! Mõelge sellele, audiohuvilised Tartust, Narvast, Tallinnast ja Pärnust!
        viimati muutis kasutaja Altec; 25 m 2013, 10:19.
        Parem emotsioon helist - tõsine põhjus tehnika ümbervahetamiseks ! Hea tehnika on see, mida te ostaksite ülejärgmisena.
        Õppige tundma helitasemete vahesid ja tehke valik parima helinaudingu , aga mitte odavaima hinna või suure hinnalanduse järgi !

        Comment


          #5
          Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

          Tihtipeale mõeldaksegi lampvõimendi all tänapäeval tavalist lampvõimendit - väljundtrafoga. Olen ise GU50 OTL võimendeid kuulnud ning võin julgelt kinnitada, et nood on ekstraklass ! Trafoteooriat ise nii täpselt ei tea, aga tundub, et trafos läheb ühtteist siiski kaduma. Nagu GU50 mainis on kasutatav topoloogia väga oluline, sellest sõltub võimendi kõla. Olen saanud võrrelda kohapeal väljundtrafoga ja väljundtrafota võimendi kõla, mikrodetailid ei taha läbi trafo hästi minna.

          Comment


            #6
            Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

            Ma ei tea kas keegi peale minu katsetanud aga feriitsüdamikuga väljundtrahvo annab oluliselt laiema helispektri. Mingi hetk ehituse käigus oli 1 monoplokk teras südamikuga ja teine feriitsüdamikuga ja oli kuulda et terasüdamikul puudusid kõrged helid. Mõõtmine kinnitas samuti seda.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

              Aastakümnete tagused kogemused: et lampidest saada basse tegime väljundtrafo (PP) toroidile. Parimal juhul tuli isegi 20 Hz läbi. Kõrgetel sai proovitud
              teleka reatrafo südamikke (ka SE). 20 kHz polnud küsimus. Elu on õpetanud, et alla kahe kanali (kolm on parem) võimendi pole atraktiivne. Käib nii lamp, kui transsvõimendite kohta. Kena jätkuvat Jõülu!

              Comment


                #8
                Esmalt postitatud Altec poolt Vaata postitust
                Üldiselt teatakse, et lampvõimendi on elusat ja sooja heli edastav seadeldis võrrelduna transvõimuga. Transistori heli on kiirem, detailsem. Trasistorvõimendi eelised on vahest väiksemad gabariidid ja toitepinged. Highend võimud muidugi on suurema gabariidiga, kuid sellest me ei räägiks siin. Lampvõimendid on suuremagabariidilised ja nad lähevad soojemaks ning neil on kõrgemad pinged kasutusel. Trasvõimendi kasutaja leiab tihti, et heli on kuivem ja elutum - vähem naturaalsem ja kompresseerimistunnustega. Heli kvaliteet kõigub, mida tingivad tavaliselt toitevõrgu häired. Lambil on raskem saavutada kiirust ja detailsust-ruumilisust. Toitepingehäired rikuvad vähem heli. Kui kuulta erinevad muusikashanre, siis võib kogeda , et eri tüüpi võimendid mängivad neid erinevalt. Transistorvõimud mängivad paremini kergemat muusikat ja rocki ning lampvõimendid jälle paremini jazzi, klassikat ja ehk ka mõnikord rocki. Kui tahta leida head lampvõimu, siis on vaja temalt saada piisavalt resolutsiooni ( 3D täpsust , mikrodünaamikat ) ning samas ei tohi olla pärsitud soojus, elu ja dünaamika.
                GU50 juba seda asja käsitles, et lampvõime on väga erinevaid ja kõik eri iseloomuga, ta oli aga natuke tagasihoidlik, neid variante on veelgi rohkem (üldise tagasiside puudumise või olemasolu jättis üldse välja). Seepärast juba põhimõtteliselt ei saa rääkida mingist üldisest "lambi helist".
                Sama asi on transvõimudega, mustmiljon eri skeemi lahendust ja erinevat iseloomu, väljakatel saab ehitada ka väga "lambiliku heliga" võime kui tahta. No ja muidugi saab lampidel ehitada "transiliku heliga" võime.

                Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                Aastakümnete tagused kogemused: et lampidest saada basse tegime väljundtrafo (PP) toroidile. Parimal juhul tuli isegi 20 Hz läbi. Kõrgetel sai proovitud
                teleka reatrafo südamikke (ka SE). 20 kHz polnud küsimus. Elu on õpetanud, et alla kahe kanali (kolm on parem) võimendi pole atraktiivne. Käib nii lamp, kui transsvõimendite kohta. Kena jätkuvat Jõülu!
                Ei pea toroid olema trafoks või reatrafo, mul konkretselt olemas tavalisel raudsüdamikul E trafoga lampvõim, mille ülemine -3 dB sagedus on 150 kHz.
                viimati muutis kasutaja Scott; 26 m 2013, 04:10. Põhjus: 2 kokku

                Comment


                  #9
                  Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

                  Nagu lapsed. Heli teatavasti tekitab valjuhääldi, koos võimendiga. Vaadake, millega võrdlete: vanasti oli heal juhul üks lairiba, paar lampi ja trafo. Nüüd on heal juhul paar lampi, trafo ja palju mahukam skeem kõlaris, kui võimendis endas. Süsteem, mis on ehitatud palju korda keerukamale võimendile. Ideaal on siiski konkreetse võimendiga kohandatud valjuhääldi. Sealt peaks alustama arutlustega. Ja OTL-i pole proovinud veel, ei tea kaasa rääkida. Igapäevaseks kuulamiseks paarivatine ühelambine Manakov, transi poole enam ei vaata tagasi ka mitte. Kõlarid pole ideaalsed, 94 db tundlikkust, aga liiga palju filtreid. Saaks kuskil 96 db lairiba, ilma filtrita, see oleks unistus. Võtta palun kui isiklikku arvamust, mitte tõde, eks.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

                    Juhin tähelepanu sellele, et torid käis hertside, mitte kilohertside kohta! Ja loomulikult on häid plekke, mis kõvad kilohertsid läbi veavad. Ainult: üksainus trafo ei vea välja kogu sagedusvahemikku, pingutatagu kuidas tahes. Minu arvamus/kogemus.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Lampvõimendi nö. "hiilgus ja viletsus"

                      Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                      Juhin tähelepanu sellele, et torid käis hertside, mitte kilohertside kohta! Ja loomulikult on häid plekke, mis kõvad kilohertsid läbi veavad. Ainult: üksainus trafo ei vea välja kogu sagedusvahemikku, pingutatagu kuidas tahes. Minu arvamus/kogemus.
                      Seda nüüd küll, samal võimul on 10W juures alumine -3dB punkt 10 Hz.

                      Comment

                      Working...
                      X